3-11-1439/110 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-11-1439

Haldusasi

Osaühingu ERAA Service (Investland OÜ

üldõigusjärglane) kaebus Misso Vallavalitsuse

27.12.2010. a korralduse nr 2.1-3/207 ja selle alusel

27.12.2010 antud kasutuslubade nr 11-14 ja 15

tühistamiseks ning Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a

korralduse nr 2.1-3/252 ja selle alusel antud kasutusloa

nr 24, 20.12.2012. a korralduse nr 2.1-3/253 ja selle

alusel antud kasutusloa nr 25 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.12.2015. a otsus haldusasjas

nr 311-1439 ja 08.02.2016. a otsus haldusasjas nr 31561

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu ERAA Service apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

18.01.2017 kohtuistung

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing ERAA Service (Investland OÜ

üldõigusjärglane), esindajad advokaat Iivi Otto ja

volitatud esindaja Martina Proosa

Vastustaja – Misso vald, lepinguline esindaja Kati

Raudsepp

Kolmas isik I – Osaühing Collade, esindaja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kolmas isik II – Riigi Kinnisvara AS, esindaja Kaido

Tori

RESOLUTSIOON

1. Jätta osaühing ERAA Service apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30.12.2015. a

otsusele rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades

halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Rahuldada osaühing ERAA Service apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu

08.02.2016. a otsusele osas, milles vaidlustati menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

OÜ Collade kasuks summas 3427,20 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

mõista osaühingult ERAA Service OÜ Collade kasuks välja esimese astme kohtus

kantud menetluskulude katteks 1734,72 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas

jäävad kolmanda isiku menetluskulud halduskohtumenetluses tema enda kanda.

Ringkonnakohus täiendab halduskohtu 08.02.2016. a otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega.

3. Mõista osaühingult ERAA Service OÜ Collade kasuks apellatsioonimenetluses kantud

kulude katteks välja 1770 eurot (koos käibemaksuga). Osaühingu ERAA Service poolt

apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.02.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Misso Vallavolikogu 22.02.2001. a otsusega nr 5 (I kd, tl 10) kehtestati Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneering, millega määrati kindlaks Võrumaal Misso vallas asuvate

Kõrgemäe, Kõo, Uibo, Võsa ja Tarna maaüksuste sihtotstarbed ja ehitustingimused.

Detailplaneeringuga olid hõlmatud ka praegused Kõrgemäe, Muru, Roosi ja Männi kinnistud.

2. Misso Vallavalitsuse 21.04.2008. a korraldusega nr 2.1-3/73 väljastati ehitusluba nr 11

Osaühingule (OÜ) Collade Misso vallas Lütä külas asuvale Männi maaüksusele

laokontorihoone ehitamiseks.

Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsusega nr 1-3/20 (I kd, tl 13) kehtestati Lütä külas asuva

Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering.

Misso Vallavalitsus väljastas 14.09.2009 OÜ-le Collade lao-kontorihoonele kasutusloa nr 6.

3. Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korraldusega nr 2.1-3/207 „Kasutuslubade

väljastamine ehitist teenindavatele rajatistele“ (I kd, tl 29-30) anti OÜ-le Collade kasutuload

Misso vallas Lütä külas Männi kinnistule rajatud ehitise teenindamiseks vajalikule

juurdepääsuteele, põhjapoolsele parklale, läänepoolsele parklale, idapoolsele parklale ja

lao-kontorihoone tehnovõrkudele.

4. Misso Vallavalitsus väljastas 27.12.2010 järgmised kasutusload:

-

nr 11 (I kd, tl 31-31p) Misso vallas Lütä külas Roosi ja Männi kinnistutel asuv

juurdepääsutee.

-

nr 12 (I kd, tl 32-32p) Misso vallas Lütä külas Roosi ja Männi kinnistutel asuv

põhjapoolne parkla;

-

nr 13 (I kd, tl 33-33p) Misso vallas Lütä külas Männi kinnistul asuv läänepoolne

parkla;

-

nr 14 (I kd, tl 34-34p) Misso vallas Lütä külas Männi kinnistul asuv idapoolne parkla;

-

nr 15 (I kd, tl 35-38) Misso vallas Lütä külas Roosi ja Männi kinnistutel asuvad

laokontorihoone tehnovõrgud (heitvee puhatusrajatis, side õhu- või kaabelliin,

kanalisatsioonitorustik, elektri maakaabelliin, külmaveetorustik).

5. Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a korraldusega nr 2.1-3/252 „Kasutusloa väljastamine

tehnovõrkudele“ (IV kd, tl 41-41p) väljastati kasutusluba Misso vallas Lütä külas Muru,

Männi ja Roosi maaüksustel asuvate rekonstrueeritud ja laiendatud tehnovõrkude

kasutuselevõtmiseks. Nimetatud korralduse alusel väljastas Misso Vallavalitsus 20.12.2012

kasutusloa nr 24 (IV kd, tl 42).

6. Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a korraldusega nr 2.1-3/253 „Kasutusloa väljastamine

parklale“ (IV kd, tl 39-39p) väljastati kasutusluba Misso vallas Lütä külas Muru, Männi ja

Roosi maaüksustel asuva rekonstrueeritud ja laiendatud idapoolse parkla kasutuselevõtmiseks.

Nimetatud korralduse alusel väljastas Misso Vallavalitsus 20.12.2012 kasutusloa nr 25 (IV

kd, tl 40).

Haldusasi nr 3-11-1439

7. Osaühing ERAA Service (Investland OÜ üldõigusjärglane) esitas 09.06.2011 Tartu

Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 3-9) Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse

nr 2.13/207 ja selle alusel antud 27.12.2010. a kasutuslubade nr 11, 12, 13, 14 ja 15

tühistamiseks. Kaebaja on Misso vallas Lütä külas asuva Kõrgemäe kinnistu omanik. Kaebaja

leiab, et kasutuslubade väljastamisega seadustati Männi ja Roosi kinnistul asuvaid rajatisi,

mis muudavad kaebuse esitaja jaoks võimatuks Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimise. Misso vald on kasutuslubade väljastamisel

lähtunud Männi kinnistu detailplaneeringust, kuigi selle kehtivus oli haldusasja nr 3-09-2649

raames peatatud. Kaebaja leiab, et kasutusload on väljastatud õigusliku aluseta, kuna puudus

kehtiv ehitusluba.

8. Tartu Halduskohus jättis 30.12.2015. a otsusega (III kd, tl 48-52p) kaebuse Misso

Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse nr 2.1-3/207 alusel 27.12.2010 välja antud

kasutuslubade nr 14 ja 15 osas läbi vaatamata. Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse

nr 2.1-3/207 tühistamise nõudes ja selle alusel 27.12.2010 antud kasutuslubade nr 11, 12 ja 13

tühistamise nõudes jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Kasutuslubade nr 14 ja 15 osas

jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata, kuna Misso Vallavalitsus oli 20.12.2012 andnud

korralduse nr 2.1-3/252 ja väljastanud uue kasutusloa nr 24 Misso vallas Lütä külas Männi ja

Roosi maaüksustel asuvatele rekonstrueeritud ja laiendatud tehnovõrkudele ning 20.12.2012

andnud korralduse nr 2.1-3/253 ja väljastanud uue kasutusloa nr 25 Misso vallas Lütä külas

Muru, Männi ja Roosi maaüksustel asuvatele rekonstrueeritud ja laiendatud idapoolsele

parklale. Halduskohus leidis, et nimetatud kasutuslubade väljastamisega on kasutusload nr 14

ja 15 realiseerunud ning tühistamiskaebus on selles osas muutunud ainetuks. Asjas

nr 3-11-1439 ei saavuta kaebaja kasutuslubade nr 14 ja 15 vaidlustamisega enam oma

eesmärki ning saab oma kaebeõigust realiseerida haldusasja nr 3-15-61 raames, kus ta on

esitanud tühistamiskaebuse kasutuslubade nr 24 ja 25 vaidlustamiseks.

Halduskohus lahendas kasutuslubade nr 11, 12 ja 13 osas kaebuse sisuliselt ning leidis, et

nimetatud kasutusload ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, viidates seejuures Tartu

Ringkonnakohtu 27.05.2015. a otsusele asjas nr 3-10-87, kus oli vaidlustatud Männi kinnistul

asuvale lao-kontorihoonele väljastatud kasutusluba nr 6. Halduskohus märkis, et kaebajale on

probleemiks Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mis takistab Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee rajamist, mitte aga Männi

kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste kasutamine. Halduskohus asus seisukohale, et isegi

juhul, kui ehitis või rajatis ei vasta nõuetele, ei saaks Männi kinnistul olevad ehitiste või

rajatiste kasutusload rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus osundas sellele, et

Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs nii Riia-Pihkva maanteelt kui ka läbi Muru

kinnistu.

9. Samuti on kasutuslubade väljastamise menetluses tuvastatud, et Männi kinnistul asuvad

rajatised vastavad ehitiste tehnilistele andmetele. Olgugi, et Tartu Ringkonnakohus on

haldusasjas nr 3-10-87 tunnistanud OÜ-le Collade Männi maaüksusel lao-kontorihoone

ehitamiseks väljastatud ehitusloa õigusvastaseks, ei muuda see antud asjas kasutuslubade

õiguspärasust. Kaebaja väite osas, et kasutusload on välja antud ajal, mil kehtis Tartu

Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3092649 (liidetuna asi nr 3-10-87) kohaldatud esialgne

õiguskaitse, millega oli peatatud Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsus, leidis

halduskohus, et kuna ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse määruse, siis ei olnud

tegemist jõustunud määrusega. Samuti märkis halduskohus, et kasutuslubade andmine ei

olnud ka sisuliselt kuidagi seotud Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsusega.

Kuna Misso Vallavolikogu on 28.05.2015. a otsusega algatanud Luhamaa Terminali uue

detailplaneeringu, mille menetlusse on kaebaja kaasatud, siis saab kaebaja Kõrgemäe kinnistul

kehtiva detailplaneeringuga seotud õigusi kaitsta just uues detailplaneeringumenetluses.

Haldusasi nr 3-15-61

10. Osaühing ERAA Service esitas 09.01.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (IV kd, tl 29p)

Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a korralduse nr 2.1-3/252 ja selle alusel antud kasutusloa

nr 24, samuti 20.12.2012. a korralduse nr 2.1-3/253 ja selle alusel antud kasutusloa nr 25

tühistamiseks. Kaebuse kohaselt muudavad ka nimetatud load kaebaja jaoks võimatuks talle

kuuluva Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu

realiseerimise. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga Männi, Muru, Kõlga ja Roosi

kinnistutele ette nähtud teed, tehnovõrgud ja muud rajatised olid vajalikud Kõrgemäe

kinnistule rajatavatele ehitistele (laohooned jms) juurdepääsuks ja teenindamiseks.

Vaidlustatud lubade andmisega lõigati Kõrgemäe kinnistu ära otsejuurdepääsust riigipiirile ja

vajalikele kommunikatsioonidele.

11. Tartu Halduskohus jättis 08.02.2016. a otsusega (V kd, tl 82-85) kaebuse Misso

Vallavalitsuse 20.12.2012 korralduste nr 2.1-3/252 ja nr 2.1-3/253 ja nende alusel antud

kasutuslubade nr 24 ja 25 tühistamise nõudes rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et

nii idapoolse parkla kui ka lao-kontorihoone tehnovõrkude kasutusload ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi. Halduskohus märkis, et nii tehnorajatised kui ka idapoolne parkla,

millele kasutusload anti, asuvad kolmandale isikule OÜ-le Collade kuuluval maal.

Halduskohus asus seisukohale, et laokontorihoone ja selle tehnovõrgud ning idapoolne

parkla, millele väljastatud kasutusload on asjas vaidlustatud, moodustavad ühtse ehitiste

kompleksi ning tehnovõrkude ja idapoolse parkla näol on tegemist lao-kontorihoone

teenindamiseks vajalike rajatistega. Halduskohus leidis, et asja materjalidest ei nähtu, et

kasutusloa saanud vaidlusalused ehitised oleksid püstitatud kujul ohtlikud inimese elule,

tervisele, varale või keskkonnale. Samuti ei ole ehitised püstitatud õigusliku aluseta, kuna

ehitiste püstitamine toimus ehitamise ajal kehtinud ehituslubade alusel. Halduskohus leidis, et

antud asjas kohaldub Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsuses asjas nr 3-10-87 esitatud

seisukoht, et lao-kontorihoonele kasutusloa väljastamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid

õigusi, sest kaebaja õigusi mõjutab Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mitte

hoonete kasutamine. Ka kasutuslubade tühistamine ja ehitiste lammutamine ei looks kaebajale

seaduslikku eeldust kaebaja soovitud juurdepääsutee rajamiseks. Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringus oli Muru ja Kõlga kinnistul märgitud teedevõrgustiku näol tegemist üksnes

krundisiseste eeldatavate liiklusskeemidega, mida muudeti Männi detailplaneeringuga.

Juurdepääsutee asukoha lõplik kindlaksmääramine üle võõraste kinnisasjade üksnes

detailplaneeringu alusel ei oleks ka õiguslikult võimalik. Samuti selgitas halduskohus, et

Kõrgemäe kinnistul on tegelikult olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Haldusasi nr 3-11-1439

12. Osaühing ERAA Service esitas Tartu Halduskohtu 30.12.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse (III kd, tl 80-89), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi

tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega kaebus

rahuldada täies ulatuses.

Kaebaja leiab, et halduskohus on tuvastanud ebaõigesti, et kasutusload anti lao-kontorihoone

teenindamiseks vajaminevatele rajatistele, jättes tähelepanuta kaebaja väite, et parklad ja

juurdepääsutee ei ole lao-kontorihoone teenindamiseks vajalikud rajatised. Halduskohus ei

ole kasutuslubade õiguspärasust sisuliselt hinnanud. Kaebaja ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et kasutuslubade nr 24 ja 25 väljastamisega on kasutusload nr 14 ja 15

realiseerunud. Kuna haldusorgan ei ole kasutuslubasid nr 14 ja 15 kehtetuks tunnistanud, siis

need kehtivad. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kasutusload nr 11, 12 ja 13 ei

saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Kuna Kõrgemäe kinnistule kavandati laohooneid ja muid

piiripunkti teenindavaid ehitisi, ei oleks põhjapoolse juurdepääsuta logistikakeskuse rajamine

enam majanduslikult otstarbekas. Nii kaua, kui kehtivad kasutusload nr 25 ja 25, ei ole

võimalik rajada kehtiva Luhamaa detailplaneeringuga ettenähtud ühendust Kõrgemäe kinnistu

ja RiiaPihkva maantee vahel. Kaebaja leidis ka, et kasutusload on välja antud ajal, mil kehtis

Tartu Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3092649 (liidetuna asi nr 3-10-87) kohaldatud

esialgne õiguskaitse, millega oli peatatud Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsus

ja seetõttu on tegu õigusvastaselt välja antud kasutuslubadega.

13. Vastustaja vaidleb vastuses (III kd, tl 122-128) apellatsioonkaebusele vastu ning palub

jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus kõigi

vaidlustatud kasutuslubade ja nende aluseks oleva Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a

korralduse nr 2.1-3/207 vaidlustamiseks. Kõik kaebaja väited tema subjektiivsete

õiguste rikkumise kohta on taandatavad vaidlusaluste rajatiste asukohale. Vastustaja leiab, et

Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsuses haldusasjas nr 3-10-87 esitatud seisukohad

kohalduvad ka käesolevas asjas. Lao-kontorihoone ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste

puhul on tegemist ühtse ehitiste kompleksiga ning ka kaebaja poolt õiguste rikkumise

põhjenduseks esile toodud asjaolud on samad. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et

kasutusload ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Vaidlusaluste kasutuslubade väljastamise

ajal kehtinud planeerimisseaduse §st 9 ning ehitusseaduse § 12 lg-test 1 ja 2, §-st 18 ja § 19

lg-test 1 ja 2 ning § 22 lg-st 1 tulenevalt määrati ehitise või rajatise asukoht kindlaks mitte

kasutuslubadega, vaid detailplaneeringu ja ehitusloaga, mis olid kasutuslubade andmise ajal

kehtivad. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluste kasutuslubade objektideks olevad

rajatised on Männi kinnistule ehitatud lao-kontorihoonet teenindavateks rajatisteks ning

tegemist on funktsionaalselt koos toimiva ehitiste kompleksiga. Kuni 30.06.2015 kehtinud

ehitusseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt andis ehitise ehitusluba õiguse ehitada ka selle

teenindamiseks vajalikke rajatisi. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et seoses kasutuslubade

nr 24 ja 25 väljastamisega on kasutusload nr 14 ja 15 lõplikult realiseerunud. Haldusasja nr 3-

10-87 raames kohaldatud esialgse õiguskaitse osas leiab vastustaja, et vaidlustatud

kasutuslubade andmine ei olnud hõlmatud seal toodud keeluga. Vastustaja arvates omab

kaebaja õiguste rikkumise hindamisel tähendust ka asjaolu, et Misso Vallavolikogu

28.05.2015. a otsusega nr 1-3/18 on algatatud uus detailplaneering.

14. Kolmas isik OÜ Collade palub vastuses apellatsioonkaebusele (III kd, tl 140-145) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kolmanda isiku arvates ei

võimalda ükski kaebaja argumentidest asuda seisukohale, et vaidlustatud kasutusload rikuvad

kaebaja subjektiivseid õigusi. Juurdepääsuga seotud vaidlus on oma olemuselt tsiviilõiguslik.

Kolmanda isiku arvates on Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsuses asjas nr 3-10-87

esitatud seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas, sest asjaolud on samad. Kui kaebajal

puudub kaebeõigus kinnistul paiknevale lao-kontorihoonele väljastatud kasutusloa

vaidlustamiseks, siis ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda ka seda ehitist teenindavatele

rajatistele väljastatud kasutusload. Kolmanda isiku ehitatud hooned ja rajatised on juba enam

kui viis aastat faktilises kasutuses ja teenivad avalikke huve. Isegi juhul, kui kasutusload

tühistada, ei tooks see kaasa faktilise olukorra muutumist. Haldusasjas nr 3-09-2649

kohaldatud esialgse õiguskaitse osas leiab kaebaja, et kuna see määrus hiljem tühistati, siis ei

olnud seda õiguslikult olemas ja selles määruses ei keelanud halduskohus kuidagi ka

kasutuslubade väljastamist seda enam, et olemas oli ka kehtiv ehitusluba.

Haldusasi nr 3-15-61

15. Osaühing ERAA Service esitas apellatsioonkaebuse (V kd, tl 89-95) Tartu Halduskohtu

08.02.2016. a otsuse peale, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja saata asi tagasi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha alternatiivselt uus otsus, millega kaebus

rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus kohtumenetluse normi, kui jättis

kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks lahendamata. Kaebaja oli taotlenud

vastustajalt parkla ümberehituse ehitusprojekti väljanõudmist. Kaebaja arvates on

halduskohus ka ebaõigesti tagastanud tema poolt 29.01.2016 esitatud menetlusdokumendid.

Kaebaja arvates on halduskohus ebaõigesti järeldanud kaebaja kaebeõiguse puudumist.

Samuti on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et lao-kontorihoone ning tehnovõrgud ja

idapoolne parkla moodustavad ühtse ehitiste kompleksi. Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneering näeb ette juurdepääsu asukoha Kõrgemäe kinnistule läbi Muru, Kõlga ja

Männi kinnistute. Idapoolse parkla ja tehnovõrkude kasutuslubade kehtivus teeb

detailplaneeringuga määratud juurdepääsu rajamise keeruliseks. Kaebaja leiab, et Tartu

Ringkonnakohtu seisukohad haldusasjas nr 3-10-87 ei ole antud asjas kohaldatavad.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta ka kaebaja vastuväited kolmanda isiku OÜ Collade

menetluskuludele.

16. Vastustaja palub

vastuses

apellatsioonkaebusele (V kd, tl 111-117p) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib, et

kaebaja oli esitanud taotluse täiendavate tõendite kogumiseks kaebuses, kus ta vaidlustas nii

ehitus- kui kasutuslubasid. Kuivõrd halduskohus lõpetas menetluse ehituslubade, s. h parkla

ehitusloa osas, siis oleks kaebaja pidanud täpsustama, kas ta jääb ka sellises olukorras parkla

ümberehituse ehitusprojekti väljanõudmise taotluse juurde ja mis põhjusel. Kuna kaebaja

seda ei teinud, ei olnud ka halduskohtul alust üksnes kasutuslubadega seonduvas vaidluses

seda projekti välja nõuda. Vastustaja arvates on halduskohus õigesti jätnud kaebaja poolt

29.01.2016 esitatud menetlusdokumendid vastu võtmata, sest need olid esitatud hilinemisega.

Vastustaja arvates on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja seostab oma õiguste rikkumist

üksnes vaidlusaluste ehitiste asukohaga. Naabri poolt kasutuslubade vaidlustamine on lubatav

juhul, kui nende ehitiste kasutamisest tuleneb naabrile kahjulikke mõjutusi, mida antud juhul

ei esine. Vastustaja leiab, et kaebaja subjektiivse õigusena ei saa käsitleda õigust nõuda

vastustajalt Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu järgimist. Kaebaja ei ole asunud

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringus kavandatud tegevusi oma kinnistul ellu viima

ning kuna detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui viis aastat, siis on

vastustajal planeerimisseadusest tulenevalt õigus nimetatud planeeringulahendus ümber

vaadata. Vastustaja on 2015. a algatanud Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamise

ning kaebaja on sinna menetlusse kaasatud. Kõrgemäe kinnistu väidetava

juurdepääsuküsimuse saab lahendada nimetatud detailplaneeringu menetluse käigus.

Halduskohus on vastustaja arvates õigesti tuvastanud, et lao-kontorihoone, tehnovõrgud ja

parklad moodustavad ühtse ehitiste kompleksi ning tehnovõrkude ja parklate puhul on

tegemist lao-kontorihoone teenindamiseks vajalike rajatistega. Halduskohus on selle alusel

jõudnud ka õigele järeldusele, et seetõttu kohalduvad antud asjas ka haldusasjas nr 3-10-87

tehtud ringkonnakohtu otsuse seisukohad.

17. Kolmas isik Riigi Kinnisvara AS palub vastuses apellatsioonkaebusele (V kd, tl 103-107)

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kolmas isik ei nõustu

kaebajaga, et halduskohus on jätnud tema täiendavate tõendite kogumise taotluse

õigusvastaselt lahendamata. Nimetatud taotlus oli seotud ehituslubade õigusvastasuse

tuvastamise nõudega, mille osas halduskohus lõpetas menetluse. Kaebaja ei ole ka

apellatsioonkaebuses taotlenud selle tõendi kogumist. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud

arvestamata kaebaja poolt hilinemisega esitatud seisukohad ja taotlused. Kolmas isik leiab, et

halduskohus on õigesti tuvastanud kaebaja kaebeõiguse puudumise. Kõrgemäe kinnistul on

juurdepääsutee olemas. Kuna tehnovõrgud ja idapoolne parkla kuuluvad lao-kontorihoonega

ühtsesse ehitiste kompleksi ja lao-kontorihoone osas jäeti haldusasjas nr 3-10-87 kaebaja

kaebus kasutusloa tühistamiseks läbi vaatamata, siis ei ole põhjendatud tühistada käesolevas

menetluses ka lao-kontorihoonega ühtsesse kompleksi kuuluvate hoonete

kasutuslubasid.

18. Kolmas isik OÜ Collade palub vastuses apellatsioonkaebusele (V kd, tl 121-125) jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kolmas isik on seisukohal, et halduskohus on

jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta. Kaebajale on juurdepääs

oma kinnistule tagatud. Kaebajale ei tulene rajatiste, mille kasutuslubasid ta vaidlustab,

kasutamisest kahjulikke mõjutusi. Kasutuslubade väljastamine ehitist teenindavatele

rajatistele ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest lao-kontorihoone, millele

väljastatud kasutusloa vaidlustamisel Tartu Ringkonnakohus asjas nr 3-10-87 jättis kaebuse

läbi vaatamata, moodustab seda teenindavate rajatistega ühtse rajatiste kompleksi.

Halduskohus on õigesti tagastanud kaebajale hilinemisega esitatud menetlusdokumendid.

Halduskohus on õigesti kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt tervikuna välja mõistnud.

19. Misso Vald esitas vastuses apellatsioonkaebusele ka taotluse haldusasjade nr 3-11-1439

ja nr 3-15-61 liitmiseks.

20. Tartu Ringkonnakohus liitis 18.04.2016. a määrusega (III kd, tl 165-166; V kd,

tl 128-129) haldusasjad nr 3-15-61 ja 3-11-1439 ühte menetlusse ning menetles liidetud

kaebusi edaspidi haldusasjana nr 3-11-1439.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus hindab kõigepealt kaebaja apellatsioonkaebust Tartu Halduskohtu

30.12.2015. a otsuse peale (I). Seejärel käsitleb ringkonnakohus kaebaja poolt Tartu

Halduskohtu 08.02.2016. a otsusele esitatud apellatsioonkaebust (II). Peale seda lahendab

ringkonnakohus apellatsioonkaebused (III) ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse

(1V).

I

22. Tartu Halduskohtu 30.12.2015. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse asjas on

jätkuvalt vaidluse all Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korraldus nr 2.1-3/207 ja selle alusel

27.12.2010 antud kasutusload nr 11-15.

23. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Misso Vallavalitsus väljastas 21.04.2008 OÜ-le Collade

ehitusloa nr 11 Misso vallas Lüta külas asuvale Männi maaüksusele lao-kontorihoone

ehitamiseks. Antud ehitusloa alusel ehitati OÜ Collade poolt ka lao-kontorihoone

teenindamiseks vajalikud rajatised - juurdepääsutee, ida-, lääne- ja põhjapoolne parkla ning

lao-kontorihoone tehnovõrgud. Viidatud ehitised ja rajatised olid ette nähtud ka Männi

detailplaneeringuga. 14.09.2009 väljastas Misso Vallavalitsus OÜ-le Collade lao-

kontorihoone kasutamiseks kasutusloa nr 6. Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korraldusega

nr 2.1-3/207 väljastati kasutusload nr 11 - 15. Kasutusluba nr 11 on väljastatud

juurdepääsuteele, luba nr 12 on väljastatud põhjapoolsele parklale, luba nr 13 on väljastatud

läänepoolsele parklale, luba nr 14 on väljastatud idapoolsele parklale ja kasutusluba nr 15

on väljastatud lao-kontorihoone tehnovõrkudele.

24. Tartu Halduskohtu 30.12.2015. a otsusega jäeti kaebaja kaebus kasutuslubade nr 14 ja

nr 15 osas läbi vaatamata ning kasutuslubade nr 11-13 tühistamise nõudes rahuldamata.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et seoses

20.12.21012 kasutuslubade nr 24 ja 25 väljastamisega rekonstrueeritud ja laiendatud

idapoolsele parklale ja lao-kontorihoone tehnovõrkudele on varasemalt samade objektide osas

antud kasutusload nr 14 ja 15 lõplikult realiseerunud. HMS § 61 lg 2 järgi lõpeb haldusakti

kehtivus muuhulgas sellega antud õiguse lõpliku realiseerimisega. Kuni 30.06.2015 kehtinud

EhS § 32 lg 1 järgi annab kasutusluba õiguse kasutada ehitist vastavalt kavandatud

kasutamise otstarbele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et olukorda, kus

sama ehitise või rajatise kasutamiseks väljastatakse hiljem uus kasutusluba, tuleb käsitada

varasema kasutusloaga antud õiguse lõpliku realiseerumisena. Isegi siis, kui vaielda teemal,

kas hilisemalt samale ehitisele uue kasutusloa väljastamisega muutub varasem kasutusluba

lõplikult ammendunuks ja automaatselt kehtetuks või mitte, ei ole kaebajal sellises olukorras

kasutuslubade nr 14 ja 15 tühistamisnõudega enam võimalik saavutada tühistamiskaebuse

eesmärki, s. o idapoolsele parklale ja lao-kontorihoone tehnovõrkudele antud kasutuslubade

kehtivuse lõppemist, sest 20.12.2012 väljastatud uued kasutusload jääksid sellisel juhul ikkagi

kehtima. Arvestades eelnevat on halduskohus jätnud asjas nr 3-11-1439 kasutuslubade nr 14

ja 15 osas õigesti tühistamiskaebuse läbi vaatamata, seda enam, et kaebaja oli teises

haldusasjas vaidlustanud ka uued kasutusload nr 24 ja 25.

26. Kasutuslubade nr 11-13 tühistamise nõudes on halduskohus ringkonnakohtu arvates

samuti teinud õige otsuse. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt pöördus kaebaja

kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, esitades tühistamiskaebuse. Tühistamiskaebuse

aluseks on kaebaja väidetav subjektiivse õiguse rikkumine vaidlustatud haldusaktiga

(Riigikohtu HKo asjas nr 3-3-1-68-12, p 25). Tulenevalt HKMS § 38 lg 1 p-st 7 ning §

41 lg-st 2 on tühistamiskaebuse esitanud kaebaja kohustuseks tuua kaebuses selle alusena

esile nende põhiliste faktiliste asjaolude kogum, millega ta seostab enda õiguste rikkumist

vaidlustatud haldusaktiga. Halduskohtule 09.06.2011 esitatud kaebuse kohaselt on

vaidlusaluste kasutuslubade väljastamine OÜ-le Collade kuuluvatel Männi ja Roosi

kinnistutel asuvatele rajatistele kaebaja arvates tema subjektiivseid õigusi rikkuv seetõttu, et

valmisehitatud rajatiste kasutusload muudavad kaebaja jaoks väidetavalt võimatuks talle

kuuluva Kõrgemäe kinnistu kohta kehtiva Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu

realiseerimise. Kaebusest nähtuvalt põhjendas kaebaja enda õiguste rikkumist asjaoluga, et

vastavate kasutuslubade alusel kasutuselevõetud rajatised paiknevad asukohas, kus Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu kohaselt pidanuks asuma juurdepääsutee kaebajale

kuuluvale Kõrgemäe kinnistule, alajaam, puurkaev ja katlamaja, puurkaevu krunt ja õhuliinid.

Seega loeb kaebaja faktiliselt enda õigusi rikkuvaks vaidlusaluste rajatiste asumist

konkreetses asukohas Männi ja Roosi kinnistutel.

Analoogselt käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega väitis kaebaja ka haldusasja nr 3-10-

87 raames esitatud kaebuses, et tema õigusi on lao-kontorihoonele kasutusloa väljastamisega

rikutud seonduvalt ehitise asukohaga. Analüüsides lao-kontorihoone kasutusloaga nr 6

seonduvalt esitatud kaebust, asus Tartu Ringkonnakohus 27.03.2015 haldusasjas nr 3-10-87

tehtud kohtuotsuses seisukohale, et vastava kasutusloa väljastamine ei puuduta eraldivõetult

ehitise asukohast kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus leidis, et kaebaja õigusi

mõjutab Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mis takistab väidetavalt Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringus ettenähtud juurdepääsutee rajamist, mitte aga Männi

kinnistu hoone kasutamine kui selline. Tartu Ringkonnakohus osundas, et kasutusloa

väljastamine võiks riivata naabri subjektiivseid üksnes õigusi siis, kui mõju naaberkinnistule

lähtuks kasutusloa saanud ehitise kasutamisest (näiteks ehitise kasutamisest lähtuv müra vms).

Eeltoodust lähtuvalt jättis ringkonnakohus asjas nr 3-10-87 sama kaebaja poolt samadel

alustel kasutusloa nr 6 osas esitatud kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu ja

ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsus on jõustunud.

Ka käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja esitanud ühtegi põhjendust, millest nähtuvalt rikuks

juurdepääsutee, põhja-, ida- ja läänepoolse parkla ning lao-kontorihoone tehnovõrkude

kasutamine kui selline eraldivõetuna vastavate ehitiste asukohast tema õigusi. Nagu juba

märgitud, on tühistamiskaebuse puhul halduskohtu esmaseks kohutuseks kohustus

kontrollida, kas vaidlustatud kasutusload rikuvad kaebuses kirjeldatud viisil kaebaja

subjektiivseid õigusi või mitte. Seda on Tartu Halduskohus vaidlustatud otsuses

nõuetekohaselt ka teinud ning vaatamata asjaolule, et vastustaja ja kolmas isik esitasid

taotluse jätta kaebus kaebeõiguse ilmse puudumise tõttu läbi vaatamata, järgis halduskohus

kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse

korral eelistada kaebuse läbi vaatamata jätmisele kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse

sisuliselt lahendamisel toimis halduskohus samuti kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt

juhul, kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida asja sisulise

läbivaatamise käigus ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus on seega analoogses asjas tehtud jõustunud lahendit arvesse võttes õigesti

leidnud, et kasutuslubade väljastamine võiks riivata kaebaja subjektiivseid õigusi siis, kui

mõju kaebajale kui naaberkinnistu omanikule tekiks OÜ Collade poolt rajatiste otsesest

kasutamisest, mille kasutamiseks vaidlustatud kasutusload välja on antud. Seda, et

vaidlusaluste rajatiste kasutamisel selline mõju esineks, ei ole kaebaja kunagi väitnud.

Halduskohus on kaebaja kaebeõiguse hindamisel põhjendatult osundanud muuhulgas

asjaolule, et maa, millele vaidlusalused rajatised asuvad, ei kuulu kaebajale. Ehitiste aluse

maa kuuluvus omab tähendust nende isiku subjektiivsete õiguste määratlemisel, mille

rikkumine annaks talle aluse teise isiku maal asuvate ehitiste või rajatiste kasutamiseks välja

antud kasutuslubasid vaidlustada. Kuna vaidlusaluste kasutuslubadega seotud rajatised asuvad

teise isiku maal, peab selleks, et selle kinnistu naaber saaks vastavaid kasutuslubasid

vaidlustada, tulenema just nende rajatiste kasutamisest kui sellisest naabrile kahjulikke

mõjusid, mida aga käesoleval juhul ei esine.

27. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt ka apellatsioonkaebuses toodud

samasisuliste seisukohtadega kasutuslubade ja ehitiste või rajatiste asukohtade seostest.

Tulenevalt kuni 30.06.2015 kehtinud EhS §-st 32 annab kasutusluba õiguse kasutada ehitist

vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga ei planeerita ehitist või rajatist

konkreetsesse asukohta ega anta õigust ehitada ehitist konkreetsesse asukohta. Vaidlusaluste

kasutuslubade andmise ajal kehtinud planeerimisseaduse §-st 9 ning EhS § 12 lg-test 1 ja 2,

§-st 18, § 19 lg-test 1 ja 2 ning § 22 lg-st 1 tulenevalt määrati ehitise (rajatiste) asukoht

kindlaks detailplaneeringuga (antud juhul Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering).

Sama regulatsioon kehtib ka alates 01.07.2015 kehtivates ehitusseadustikus ja

planeerimisseaduses.

Sellele, et üksnes detailplaneeringu alusel ehitatud ehitiste või rajatiste asukoht ei saa

ehituslubade ja kasutuslubade andmise vaidluses isiku subjektiivseid õigusi rikkuda, märgib

Riigikohus ka 11.10.2016. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-16.

EhS §-ga 32 seonduvalt on alusetu ka kaebaja etteheide halduskohtule, et halduskohus

pidanuks olenemata kaebajal kaebeõiguse puudumise tuvastamisest siiski kontrollima

vaidlustatud

kasutuslubade vastavust ehitusprojektile jne. Ehitise ja rajatiste

detailplaneeringule vastavuse küsimust on varasema Männi kinnistu ja selle lähiala

planeeringu tühistamise tõttu võimalik hinnata uuesti algatatud planeeringumenetluse käigus

ning ehitusloa väljastamise küsimus ei ole samuti olnud käesoleva haldusasja menetluse

esemeks.

28. Nõustuda ei saa ka selle kaebaja seisukohaga, et rajatised, mille kasutamiseks

vaidlusalused kasutusload on antud, ei ole lao-kontorihoone teenindamiseks vajalikud

rajatised. Tartu Halduskohus on õigesti märkinud, et antud asjas vaidlustatud kasutusload

puudutavad ühtse ehitise kompleksi osasid ning lubade objektideks olevad rajatised on Männi

kinnistule ehitatud lao-kontorihoonet teenindavateks rajatisteks. Ka ringkonnakohtu

hinnangul on ilmne, et nii parklad kui ka juurdepääsutee on otseselt seotud lao-kontorihoone

funktsioneerimise tagamisega ega oma sellest eraldivõetult kinnistuomaniku jaoks iseseisvat

tähendust. Olukorras, kus lao-kontorihoonet ei eksisteeriks, puuduks igasugune vajadus ka

vaidlusaluste rajatiste olemasoluks. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt andis ehitise ehitusluba õiguse

ehitada ka selle teenindamiseks vajalikke rajatisi ning nii lao-kontorihoone, selle

teenindamiseks vajalikud juurdepääsutee ja parklad, s. h idapoolne parkla ning tehnovõrgud

on käsitletavad funktsionaalselt koos toimiva ehitiste kompleksiga (EhS § 2 lg 3 ls 2).

29. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus, tuvastades otsuses, et

Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs nii Riia-Pihkva maanteelt kui ka läbi Muru

kinnistu, pidi rajatistele antud kasutuslubadega seonduvas vaidluses hindama ka selle

juurdepääsu piisavust kaebaja jaoks. Sellise küsimuse lahendamine väljuks ringkonnakohtu

hinnangul käesoleva vaidluse raamidest. Ka Tartu Ringkonnakohus on varasemalt viidatud ja

asjas nr 3-10-87 tehtud otsuses, käsitledes sama juurdepääsu küsimust, märkinud, et

olemasolevate juurdepääsuteede piisavust või mittepiisavust tuleb kaaluda uue

detailplaneeringu kehtestamise menetluses. Asja materjalidest nähtuvalt on Misso

Vallavolikogu 28.05.2015. a otsusega nr 1-3/18 algatatud Luhamaa Terminali

detailplaneeringu, mis hõlmab täielikult varasema ja käesolevaks ajaks tühistatud Männi

detailplaneeringu ala ning kaebaja on ka nimetatud detailplaneeringu menetlusse kaasatud.

30. Mis puudutab veel Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu küsimust ja kaebaja väidet, et seoses

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga on tal tekkinud õiguspärane ootus, et selle

detailplaneeringuga määratletud lahenduste osas midagi ei muutu, on halduskohus

põhjendatult viidanud asjaolule, et kaebaja ise ei ole senini teinud midagi selleks, et Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust realiseerida. Vaidluse all ei ole

asjaolu, et alates selle planeeringu kehtestamisest 22.02.2001 kuni kolmanda isiku kinnistule

(Männi maaüksus) lao-kontorihoone jaoks ehitusloa väljastamiseni 2008. a, s. o. üle 7 aasta,

puudusid nii Kõrgemäe kinnistu eelmisel omanikul kui ka kaebajal mistahes õiguslikud või

faktilised takistused soovi korral transpordikeskuse planeeringu realiseerimiseks. Kaebaja

omandas Kõrgemäe kinnistu 23.12.2004. Esmakordselt pöördus kaebaja halduskohtusse

Misso Vallavolikogu 2008. a otsuse vaidlustamiseks, millega kehtestati Männi kinnistu ja

selle lähiala detailplaneering, alles 13.11.2009. Seega oli kaebajal ka alates Kõrgemäe

kinnistu omandamisest kuni kohtuvaidluste alguseni umbes viieaastane periood Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimiseks. Kaebaja aga ei teostanud ei sellel

perioodil ega ka hiljem ainsatki toimingut vastava planeeringu ellurakendamiseks. Seega ei

saanud tal tekkida ka õiguspärast ootust, et mõne muu planeeringuga seonduvalt tema

kinnistule kehtestatud planeeringu tingimused muutuda ei saa. Sellises olukorras õiguspärase

ootuse puudumisele viitab ka Riigikohtu halduskolleegium oma 08.05.2014. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-9-14, märkides lahendis, et kuna detailplaneering kehtestatakse vaid

lähiaastateks, on planeeringu kehtimajäämisest huvitatud kinnistuomanikul õigustatud ootus,

et tal vähemalt lähiaastatel pärast detailplaneeringu kehtestamist on võimalus selles sätestatud

ehitusõigus realiseerida. Samas otsuses pidas Riigikohus sellise mõistliku ajavahemiku

pikkuseks nelja aastat detailplaneeringu kehtestamisest, lisades, et nimetatud aja möödudes

peab isik arvestama, et realiseerimata detailplaneeringu võib kohalik omavalitsus üle vaadata

ja selle tulemusel ka kehtetuks tunnistada. Sama põhimõtte sätestab ka 01.07.2015 kehtima

hakanud planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 1, mille kohaselt annab asjaolu, et detailplaneeringu

kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu

viima, õigusliku aluse selle kas osaliselt või tervikuna kehtetuks tunnistamiseks.

31. Halduskohtu vaidlusaluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust ka väide, et

2010. a kasutusload on välja antud ajal, mil kehtis Tartu Halduskohtu poolt haldusasjas

nr 3092649 (liidetuna asi nr 3-10-87) kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega oli peatatud

Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsus ja seetõttu on tegu õigusvastaselt välja

antud kasutuslubadega. Kaebaja vaidlustas haldusasjas 3-09-2649 Misso Vallavolikogu

otsuse, millega kehtestati Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (see vaidlus on

lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsusega haldusasjas nr 3-10-87, kuivõrd asjad

liideti). Kaebaja taotles viidatud vaidluses esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu

kehtestamise otsuse kehtivuse peatamist HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel. 18.11.2009. a

määrusega peatas halduskohus vallavolikogu otsuse kehtivuse, kuid ringkonnakohus tühistas

hiljem selle määruse. Kasutuslubade väljastamist halduskohus 18.11.2009. a määrusega

keelanud ei ole ja kaebaja seda ka ei taotlenud, kuigi haldusorganil teatud haldusakti andmise

või toimingute tegemise keelamine on eraldiseisev esialgne õiguskaitsevahend (HKMS § 251

lg 1 p 2).

2010. a kasutuslubasid ei ole väljastatud ka otse Männi kinnistu ja selle lähiala

detailplaneeringu kehtestamise otsuse või detailplaneeringu enda alusel, vaid tulenevalt

sellest, et kasutuslubades viidatud rajatised olid kehtiva ehitusloa nr 11 ja vastavate projektide

alusel valmis ehitatud ja neile kasutusloa mitteandmiseks puudus EhS-st tulenev alus.

Kasutusloa väljastamine ning sellele eelnev haldusmenetlus oli võrreldes Männi kinnistu ja

selle lähiala planeeringu kehtestamise menetlusega iseseisev menetlus ja selle tulemusena

väljastatud kasutusload on iseseisvad haldusaktid, mistõttu ei mõjutanud detailplaneeringu

kehtestamise vaidlustamine ja selle otsuse kehtivuse peatamine halduskohtu poolt esialgse

õiguskaitse korras kuidagi 2010. a kehtiva ehitusloa alusel välja antud kasutuslubade

õiguspärasust.

II

32. Tartu Halduskohtu 08.02.2016. a otsusele esitatud apellatsioonkaebuses on vaidluse all

Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a korraldus nr 2.1-3/252 ja selle alusel antud kasutusluba

nr 24 ning 20.12.2012. a korraldus nr 2.1-3/253 ja selle alusel antud kasutusluba nr 25.

33. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Misso Vallavalitsuse 11.11.2011. a korralduse nr 2.1-

3/186 alusel väljastati OÜ-le Collade ehitusluba nr 10 idapoolse parkla laiendamiseks ja

rekonstrueerimiseks Roosi, Männi ja Muru maaüksustele. Misso Vallavalitsuse 11.11.2011. a

korralduse nr 2.1-3/187 alusel väljastati OÜ-le Collade ehitusluba nr 11 lao-kontorihoone

tehnovõrkude laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks Roosi, Männi ja Muru maaüksustele.

Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a. korralduste alusel väljastati OÜ-le Collade kasutusluba

nr 25 parkla kasutamiseks ja kasutusluba nr 24 tehnovõrkude kasutamiseks.

34. Halduskohus jättis 08.02.2016. a otsusega kaebuse Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a

korralduste ja nende alusel antud kasutuslubade nr 24 ja 25 tühistamiseks rahuldamata,

asudes seisukohale, et nii idapoolse parkla kui ka lao-kontorihoone tehnovõrkude kasutusload

ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub seega kaebeõigus.

35. Esitatud apellatsioonkaebuses viitab kaebaja esmalt sellele, et Tartu Halduskohus rikkus

08.02.2016. a otsust tehes kaebaja hinnangul menetlusnorme, jättes lahendamata kaebuse

punktis 7.1 esitatud taotluse tõendite kogumiseks, milleks oli OÜ Corson poolt koostatud

ehitusprojekt (eelprojekt) „Parkla ümberehitus“ (töö nr 1112) idapoolse parkla ja

tehnovõrkude rekonstrueerimise kohta.

Ringkonnakohus möönab, et halduskohus oleks pidanud hiljemalt kohtuotsuses võtma selge

seisukoha kõigi esitatud taotluste rahuldamise, mitterahuldamise või läbi vaatamata jätmise

kohta, kuid asjaolu, et ta seda konkreetsel juhul ehitusprojekti osas ei teinud, ei ole antud asjas

veel kaasa toonud asjas ebaõige lõpplahendi tegemist. Seetõttu ei ole kaebaja väide sellisel

viisil menetlusnormi rikkumisest halduskohtu poolt veel aluseks halduskohtu vaidlustatud

otsuse muutmisele või tühistamisele. HKMS § 59 lg 2 ja TsMS § 236 lg-st 3 tulenevalt lasus

ka menetlusosalisel, kes taotles tõendite kogumist, kohustus põhjendada, millise asjas tähtsust

omava asjaolu tõendamiseks ta tõendi kogumist taotleb. Lugedes kaebuses sisalduvat taotlust

tõendi kogumiseks, on võimalik sellest aru saada ka nii, et kaebaja soovis vastava tõendi

kogumist seoses kaebuse selle osaga, mis käsitles ehituslubade õigusvastasuse tuvastamist.

Kuna 16.03.2015. a kohtumäärusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks ehituslubade nr 10 ja 11 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning

lõpetas vastavas osas haldusasja nr 3-15-61 menetluse, võis halduskohus ilmselt eeldada, et

sellise tõendi kogumise taotlus ei ole menetlusse jäänud kaebuse eset arvestades enam

asjakohane, kuid nagu eelnevalt juba mainitud, oleks halduskohus pidanud oma seisukoha

nimetatud taotluse osas siiski ka selguse huvides välja ütlema. Isegi siis, kui kaebaja soovis

viidatud ehitusprojekti väljanõudmist seonduvalt menetluses olnud kasutuslubade vaidlusega,

ei ole sellise tõendi välja nõudmata jätmine rikkunud kuidagi tema õigusi ega toonud kaasa

ebaõiget kohtulahendit, sest ka juba haldusasjas nr 3-10-87 tehtud otsuses märkis

ringkonnakohus, et ehitise kasutusloaga seonduvas vaidluses ei ole ehitise vastavus projektile

vaidluse esemeks, kuna isegi ehitise võimalik kõrvalekaldumine projektist ei riku kuidagi

naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi.

36. Kaebaja arvates tagastas halduskohus vaidlusaluse otsusega ebaõigesti ka tema poolt

29.01.2016 esitatud menetlusdokumendid. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.

Asja materjalidest nähtuvalt ( IV kd, tl 188) tegi halduskohus 04.01.2016 määruse, millega

anti menetlusosalistele kõigepealt võimalus esitada täiendavaid taotlusi, seisukohti ja

dokumente kuni 15.01.2016 ning selleks tähtajaks esitatud materjalide osas oli teistel

menetlusosalistel võimalik täiendavalt esitada omapoolseid seisukohti kuni 29.01.2016. Sama

määrusega teatas halduskohus menetlusosalistele samuti, et otsus tehakse antud asjas

teatavaks 08.02.2016. 15.01.2016 esitas omapoolsed seisukohad koos lisadega ja ka

menetluskulude taotluse OÜ Collade (V kd , lk 2-31). Toimikus on ka kaebaja

täiendavad seisukohad koos lisaga (Domus KV ekspertarvamus), mille esilehel on

kuupäevaks märgitud 15.01.2016, kuid allkirjastatud on nimetatud dokument advokaadi poolt

alles 17.01.2016 kell 22.25 ja halduskohtusse jõudis see 18.01.2016 (V kd, tl 32-38). Seega ei

ole tegemist tähtaegselt esitatud materjalidega ja asjakohatud on apellatsioonkaebuses

sisalduvad etteheited halduskohtule, et viimane jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja

esindaja poolt esitatud ja eelnevalt viidatud menetlusdokumendis sisalduvad väited. Kui

halduskohtu poolt antud täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega ületati, siis võis

halduskohus jätta selliselt esitatud seisukohad ja täiendavad tõendid tähelepanuta. 27.01.2016,

s. o tähtaegselt, esitas kaebaja poolt 15.01.2016. a kuupäeva kandva, kuid tegelikult

17.01.2016 esitatud seisukohtade osas omapoolse täiendava seisukoha Misso Vallavalitsus (V

kd, tl 39-41). 29.01.2016 esitas kaebaja omapoolse täiendava seisukoha koos lisadega, kuid ei

vastanud selles teiste menetlusosaliste 15.01.2016. a seisukohtadele, vaid asus esitama

vastuväiteid vastustaja 27.01.2016. a täiendavale seisukohale ja esitas ka uued tõendid. Sellise

täiendava seisukoha ja uute tõendite esitamise võimalust halduskohus oma 04.01.2016. a

määruses aga ei olnud andnud ja halduskohus leidis vaidlustatud otsuse p-s 21 seega õigesti,

et kõik oma seisukohad ning täiendavad tõendid tulnuks kaebajal esitada 15.01.2016,

mistõttu 29.01.2016 esitatud avaldus koos uute tõenditega oli esitatud hilinemisega. HKMS §

51 lg-st 4 tulenevalt puudus halduskohtul kohustus hilinenult esitatud avalduste ja tõendite

menetlemiseks ning halduskohus tagastas vastavad dokumendid kaebajale otsusega igati

õiguspäraselt. Kuna hilinenult esitatud seisukohtade ja täiendavate tõendite esitamisega

seotud taotluste menetlemine oleks 04.01.2016. a määruses märgitud lahendi tegemise

kuupäeva arvestades igal juhul põhjustanud menetluse venimist, siis puudus kohtul igasugune

põhjus hilinenud avaldusi ja taotlusi ka omal algatusel menetleda.

37. Kasutuslubade nr 24 ja 25 tühistamise nõudes on halduskohus ringkonnakohtu arvates

samuti teinud õige otsuse, leides, et idapoolse parkla ega ka lao-kontorihoone tehnovõrkude

kasutusload ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub nende vaidlustamiseks

kaebeõigus. Kuna ka selles asjas riivas kaebaja väitel tema subjektiivseid õigusi üksnes

OÜ Collade kinnistule rajatud idapoolse parkla ja lao-kontorihoone tehnovõrkude asukoht,

takistades nii väidetavalt Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimist kaebaja

poolt, siis võttis halduskohus ka selles asjas põhjendatult aluseks samade osapoolte vahelises

vaidluses tehtud ja jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsuses sisalduvad

seisukohad.

Analüüsides lao-kontorihoone kasutusloaga nr 6 seonduvalt esitatud kaebust, asus Tartu

Ringkonnakohus viidatud kohtuotsuses seisukohale, et vastava kasutusloa väljastamine ei

puuduta eraldivõetult ehitise asukohast kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus leidis, et

kaebaja õigusi mõjutab Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mis takistab

väidetavalt Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringus ettenähtud juurdepääsutee rajamist,

mitte aga Männi kinnistu hoone kasutamine kui selline. Tartu Ringkonnakohus osundas, et

kasutusloa väljastamine võiks riivata naabri subjektiivseid üksnes õigusi siis, kui mõju

naaberkinnistule lähtuks kasutusloa saanud ehitise kasutamisest (näiteks ehitise kasutamisest

lähtuv müra vms). Eeltoodust lähtuvalt jättis ringkonnakohus asjas nr 3-10-87 sama kaebaja

poolt samadel alustel kasutusloa nr 6 osas esitatud kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse

puudumise tõttu.

Ka käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja esitanud ühtegi muud asjakohast põhjendust, millest

nähtuvalt rikuks idapoolse parkla ning lao-kontorihoone tehnovõrkude kasutamine kui selline

eraldivõetuna vastavate ehitiste asukohast tema õigusi. Nagu juba märgitud, on

tühistamiskaebuse puhul halduskohtu esmaseks kohustuseks kohustus kontrollida, kas

vaidlustatud kasutusload rikuvad kaebuses kirjeldatud viisil kaebaja subjektiivseid õigusi või

mitte. Seda on Tartu Halduskohus vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt ka teinud ja

põhjendatult leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus kasutuslubade nr 24 ja 25

vaidlustamiseks.

38. Kuna kaebaja apellatsioonkaebuses toodud vastuväited halduskohtu 08.02.2016. a otsuse

seisukohtadele seonduvalt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise, kaebeõiguse olemasolu

või puudumise, vaidlustatud kasutuslubadega seotud rajatiste asukoha ning nende pidamisega

lao-kontorihoone teenindamiseks vajalikeks ja neid teenindavateks rajatisteks, samuti

olemasolevate juurdepääsuteede piisavuse kaalumisega on põhimõtteliselt samad, mis

halduskohtu 30.12.2015. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses, siis viitab

ringkonnakohus nendele väidetele vastamiseks käesoleva otsuse p-des 26-30 toodud

selgitustele, pidamata vajalikuks samu seisukohti uuesti ja eraldi sisuliselt käsitleda.

39. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et 08.02.2016. a otsuses on halduskohus põhjendatult

viidanud ka sellele, et kuna kaebaja ei ole väitnud, et kehtivate ehituslubade alusel ehitatud ja

vaidlusalused kasutuload saanud rajatised oleksid ehitatud ehitusprojekti või ehitisele

ettenähtud muid nõudeid rikkudes, ehitised oleksid arhitektuuriliselt või ruumiliselt

sobimatud, ehitamisel oleks rikutud avalikke huve kaitsvaid norme vms, siis ei looks ka

vaidlustatud kasutuslubade tühistamine eeldust rajatiste lammutamiseks ja nende asemel

kaebajale tema kinnistule juurdepääsutee rajamiseks. Nimelt on

Riigikohtu

halduskolleegiumi 30.11.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-63-10 asutud seisukohale, et

ehitise lammutamine on võimalik üksnes siis, kui see on ohtlik inimese elule, tervisele, varale

või keskkonnale. Samuti ei ole idapoolne parkla ega ka lao-kontorihoone tehnovõrgud

rajatud õigusliku aluseta, kuna nende rajamine toimus kehtinud ehituslubade alusel.

Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2014. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-57-14 on asutud

ühemõttelisele seisukohale, et kasutusloa kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud kui: 1)

ehitis on valminud; 2) ehitisele on antud kasutusluba, mis kinnitab selle vastavust ehitisele

ettenähtud nõuetele; 3) pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitustehniliste nõuetega ega ehitise

arhitektuurilist või ruumilist sobimatust; 4) ehitamisel ei ole rikutud avalikke huve

kaitsevaid norme. Riigikohtu sellekohased suunised on oma olemuselt kohaldatavad ka

kasutuslubade tühistamiskaebuse läbivaatamisel.

40. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja halduskohtu 08.02.2016. a otsust ka osas, millega

mõisteti kaebajalt kolmanda isiku OÜ Collade kasuks välja menetluskulud summas

3427,20 eurot. Kaebaja leiab, et nii suure summa osas tervikuna ei ole tegemist vajalike ja

põhjendatud kuludega. Toimiku materjalidest nähtuvalt (V kd, tl 1-31) on Collade OÜ

menetluskulud asjas (varasem nr 3-15-61) tekkinud seoses Collade OÜ esindaja vahetusega

2016. a jaanuaris. Kuni 2015. a novembri lõpuni esindas asjas nr 3-15-61 Collade OÜ-d

T. Laesson, kes esitas Collade OÜ lepingulise esindajana seisukohad, vastuväited ja taotlused

perioodil 2015. a veebruar-2015. a november. Collade OÜ esindaja vahetus 2016. a jaanuaris

ja esindajaks sai AB Sorainen AS (advokaadid V. Puolakainen ja U. Volens). Kolmas isik

esitas 15.01.2016 halduskohtule omapoolsed lõplikud seisukohad 9-l lehel ja ka

menetluskulude nimekirja koos arve ja spetsifikatsiooniga, millest nähtuvalt on ajavahemikul

11.01.2016-13.01.2016 toimunud kaebuse, selle lisade ja teiste dokumentidega tutvumine ja

analüüs, 15.01.2016. a menetlusdokumendi koostamine, selle koostamises osalemine ja

projekti täiendamine, arutelu kliendiga, seisukohtade koostamisega jätkamine ja nende

lõpetamine ning advokaatidevaheline arutelu kasutuslubade õigusliku olemuse üle. Õigusabi

osutamisele 15.01.2016. a lõplike seisukohtade koostamiseks on eelnevast nähtuvalt kokku

kulutatud 15,8 tundi ja kulude suuruseks, mida kaebajalt paluti välja mõista, on 3427.20

eurot (tunnitasu ca 180,7 eurot). Ringkonnakohus nõustub kolmanda isiku menetluskulude

suuruse osas kaebajaga ja leiab, et kogu nõutud summat asjas nr 3-15-61 ei saa ilmselt pidada

põhjendatud ja vajalikeks kuludeks, arvestades seda, et 15.01.2016. a menetlusdokument

põhines olulises osas juba varasemalt – 15.12.2015- teises samasisulises asjas (asi nr 3-11-

1439) samade esindajate poolt esitatud kolmanda isiku seisukohtadele (III kd, tl 1-8).

Advokaadid V. Puolakainen ja U. Volens olid OÜ Collade esindajateks teises

haldusasjas juba alates 2015. a detsembrist. Kuna ka haldusasjas nr 3-11-1439 käis vaidlus

sisuliselt samade poolte vahel sama teema üle (Misso Vallavalitsuse haldusaktide, s. h

erinevate kasutuslubade vaidlustamine seoses Männi ja Luhamaa detailplaneeringutega), siis

ei pea ringkonnakohus vajalikeks ega põhjendatuteks kolmanda isiku kulusid kogu 15,8

töötunni ulatuses, sest ilmselt oli samadel advokaatidel seoses esindusega haldusasjas nr 3-11-

1439 juba olemas teadmine nendest põhilistest vaidlusküsimustest, mis olid ka haldusasja nr

3-15-61 sisuks. Ja nagu juba öeldud, võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et asjas nr 3-15-

61 esitatud lõplikud seisukohad põhinesid suuresti juba samasisulises teises haldusasjas kuu

varem esitatud kirjalikel seisukohtadel. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus asjas nr 3-

15-61 osutatud õigusabiga seoses mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks umbes poolt esialgsest

summast ehk 1734,72 eurot (koos käibemaksuga) 8 töötunni eest

(8x180,7+20%km=1734,72). Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus kolmanda isiku poolt

halduskohtumenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

III

41. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et osaühing ERAA Service

apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30.12.2015. a otsusele (varasema numbriga asi nr 3-11-

1439) tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

ringkonnakohus peab vajalikuks selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega täiendada.

42. Osaühing ERAA Service apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 08.02.2016. a otsusele

(varasema numbriga asi nr 3-15-61) tuleb rahuldada osas, milles vaidlustati menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt OÜ Collade kasuks summas 3427,20 eurot. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 08.02.2016. a otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega mõistab ERAA Service OÜ-lt kolmanda isiku OÜ Collade kasuks välja

esimese astme kohtus kantud menetluskulude katteks 1734,72 eurot (koos käibemaksuga).

Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Samuti täiendab

ringkonnakohus halduskohtu 08.02.2016. a otsuse põhjendusi käesoleva otsuse

põhjendustega.

IV

43. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust apellatsioonimenetluses.

HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja

apellatsioonkaebus halduskohtu 30.12.2015. a otsuse peale jääb rahuldamata ning

halduskohtu 08.02.2016. a otsuses muudab ringkonnakohus ainult menetluskulude jaotust,

jättes põhiosas apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad Osaühing ERAA Service poolt

apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et

kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kolmas isik OÜ Collade on apellatsioonimenetluses taotlenud menetluskuludena

õigusabikulude väljamõistmist kaebaja apellatsioonkaebuste analüüsi ja vastuste koostamise

eest summas 1320 eurot ning ringkonnakohtu istungiga seotud kuludena 450 euro

väljamõistmist (kokku seega 1770 eurot). Ringkonnakohus peab sellist summat liidetud

haldusasjade mahtu arvesse võttes apellatsioonimenetluses kantud kuludena igati mõistlikeks

ja vajalikeks kuludeks ning OÜ Collade on esitanud korrektselt ka kõik menetluskulude

nimekirjad, arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid (VI kd, tl 1-8 ja 18-21). Seega

mõistab ringkonnakohus kaebajalt apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks välja

1770 eurot (koos käibemaksuga).

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/