3-16-1608/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1608

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 21.07.2016. a

käskkirja nr 6-2/1181 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Igor Abdulajev

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.02.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 21.07.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1181 (tl 10-10p) tunnistati kinnipeetav Igor

Abdulajev süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülises rikkumises ning karistati teda

kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi

kahekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt pani I. Abdulajev 30.06.2016 kella 13.10 paiku

toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta keeldus süüdimõistetute eluhoone

5. sektsioonis asumast tööle sektsiooni koristajana.

2. I. Abdulajev esitas 26.07.2016 Tartu Vanglale vaide (tl 25-25p), mille vangla jättis

03.08.2016. a vaideotsusega nr 1-11/311-2 (tl 9) rahuldamata.

3. I. Abdulajev esitas 08.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada

Tartu Vangla 21.07.2016. a käskkirja nr 6-2/1181. Kaebuse kohaselt valutas kaebajal

30.06.2016 jalg, sest seal oli sinikas. Kaebaja viidi 30.06.2016 meditsiiniõe juurde, kes ei ole

kaebaja hinnangul pädev tema terviseseisundit hindama. Kaebaja oli seisukohal, et teda oleks

tulnud viia kirurgi ja neuroloogi juurde.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.10.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus viitas

Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-53-14, mille kohaselt võib olukorras, kus arst on juba

tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, ootamatu terviserikke korral

anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde. Halduskohus

märkis, et vastavalt vastustaja kinnitusele oli enne majandustöödele määramist teinud kaebaja

töövõimelisuse kindlaks arst ning 30.06.2016 tegi töölt mittevabastamise otsuse

meditsiiniõde. Seega ei nõustunud halduskohus kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud

viima kaebaja 30.06.2016 tema töövõimelisuse kontrollimiseks kirurgi ja neuroloogi juurde.

Halduskohus leidis, et kinnipeetaval tervisehäire olemasolu ei tähenda veel seda, et ta ei ole

töövõimeline. Asja materjalide kohaselt oli meditsiiniõde kaebaja kaebused tervisehäirete

kohta 30.06.2016 ära kuulanud, hinnanud kaebaja töövõimelisust ning otsustanud, et kaebaja

on võimeline tegema koristamistöid. Halduskohus märkis, et tal puudub alus kahelda

30.06.2016 tehtud meditsiiniõe otsuse õigsuses. Ka kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste

Kohtu ja Riigikohtu lahendites esitatud seisukohad ei anna alust jõuda teistsugusele

arvamusele. Halduskohus leidis, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas selle läbi

viimise ajal kehtinud nõuetega ning vaidlustatud käskkiri vastab haldusaktile esitatavatele

nõuetele. Samuti oli, arvestades kaebajale määratud varasemat distsiplinaarkaristust, kaebajale

määratud distsiplinaaristus – viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine kahekuulise

katseajaga, proportsionaalne ning vastas vangistuse täideviimise eesmärkidele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 20.10.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu otsuse peale, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on tõendeid ebaõigesti

hinnanud ning kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et teda oleks pidanud läbi vaatama arst.

6. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud

põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Pooled ei vaidle raviteenuse

osutamise üle, vaid selle üle, kas meditsiiniõde on pädev andma kinnipeetava

terviseseisundile hinnangut olukorras, kus kinnipeetav keeldub tööle asumast viidates

terviserikkele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes

HKMS § 201 lgle 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

8. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Asja

materjalide kohaselt määras Tartu Vangla kaebaja 07.04.2016. a käskkirjaga nr 6-3/97 (tl 26)

tööle vangla majandustööle, abitöölise ametikohale alates 18.04.2016 kuni 31.07.2016. Tartu

Vangla arst andis 05.04.2016 kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks (tl 28).

9. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava

töövõimelisuse tema tööle määramisel, ootamatu terviserikke korral kinnipeetava

terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16), nagu on märkinud ka

halduskohus.

Vaidlust ei ole selles, et 30.06.2016, mil kaebaja keeldus väidetava terviserikke tõttu tööle

asumast, viidi kaebaja meditsiiniosakonda, kus meditsiiniõde andis hinnangu kaebaja

terviseseisundile ning leidis, et tööst vabastust kaebaja ei vaja. Meditsiiniõe 30.06.3016. a

otsus nähtub ka kaebaja poolt kohtule esitatud tervisekaardilt (tl 14).

10. Riigikohtu praktika kohaselt on küll meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt,

halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi

13.11.2014. a otsus asjas nr 331-44-14, p 19), kuid käesolevas asjas esitatud materjalide

kohaselt ei anna miski alust jõuda järeldusele, et meditsiiniõe hinnang kaebaja võimelisuse

kohta töötada, oleks olnud ebaõige.

11. Apellatsioonkaebuses tehtud viited VangS §-dele 52 ja 53 lg-le 2 ei anna samuti alust

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Nimetatud sätted reguleerivad kinnipeetavale

tervishoiuteenuse osutamist ja ravi tagamist vanglas. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all

küsimus, kas kaebajale on olnud tagatud vajalik ravi, vaid üksnes see, kas kaebajal oli

30.06.2016 tervislikel põhjustel õigus keelduda tööle asumast. Kuna meditsiiniõde ei andnud

kaebajale 30.06.2016 tööst vabastust, siis puudus kaebajal õigus VangS § 37 lg 2 p 3 alusel

töötamisest keelduda. Töötamisest keeldumisega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise

ning vanglal oli õigus teda distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja väide, et vangla on rikkunud

uurimisprintsiipi ja haldusmenetluse nõudeid ning tõendeid ebaõigesti hinnanud, on jäänud

paljasõnaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita miski asja materjalides sellele, et

vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri oleks õigusvastane.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

18.10.2016. a otsus muutmata.

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/