3-17-123/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-123

Haldusasi

S. A., K. N. ja U. B. kaebus Ambra Vallavolikogu

22.12.2016 otsuse nr 57 „Haldusterritoriaalse korralduse

muutmise taotlemine“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – S. A., K. N., U. B.

Vastustaja – Ambla vald

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,

§ 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Järva-Jaani Vallavolikogu tegi 28.01.2016 Albu, Ambla, Kareda, Koeru, Roosna-Alliku,

Koigi ja Imavere Vallavolikogudele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse

korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada ühinevatest omavalitsusüksustest üks uus

omavalitsusüksus. Ambla Vallavolikogu nõustus 18.02.2016 otsusega nr 17 läbirääkimiste

alustamisega.

2. Ambla Vallavolikogu liige Vello Teor esitas 28.10.2016 algatusgrupi nimel ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 lg 1 alusel Ambla vallavalitsusele määruse

eelnõu „Taotlus Ambla valla territooriumiüksuse osade Ambla aleviku, Reinevere, Roosna,

Jõgisoo ja Raka külade, Käravete aleviku, Kukuvere ja Märjandi külade ja Sääsküla küla

üleviimiseks Ambla valla koosseisust Tapa valla koosseisu“ (tl 9-10).

3. Ambla vallavalitsus korraldas 18.11.2016-21.11.2016 Ambla valla elanike arvamuse

väljaselgitamiseks elektrooniliselt ja küsitluslehel täidetava küsitluse. Küsitluskeskkonda ja

küsitluslehele oli kantud küsimus „Kas toetate Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda,

Koeru ja Koigi valdade ühinemist üheks omavalitsusüksuseks?“.

4. Ambla Vallavolikogu kinnitas 30.11.2016 otsusega nr 50 küsitluse andmed. Otsuse p 2

kohaselt (tl 14) hääletas ühinemise poolt 204 isikut ning ühinemise vastu 306 isikut.

3-17-123

2(4)

5. Ambla Vallavolikogu otsustas 22.12.2016 istungil kinnitatud otsusega nr 57

„Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“ taotleda Vabariigi Valitsuselt Järva

maakonnas haldusreformi käigus haldusterritoriaalse korralduse muutmist eesmärgiga

moodustada Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi

valla ühinemisel uus omavalitsusüksus nimega Järva vald (tl 15).

6. S. A., K. N. ja U. B. esitasid 18.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Ambla

Vallavolikogu 22.12.2016 (kaebuses kohati ekslikult nimetatud ka 15.09.2016) otsuse nr 57

tühistamiseks (tl 2-4). Kaebuse kohaselt eiras Ambla Vallavolikogu vaidlustatud otsusega valla

elanike tahet. Ambla ja Kärevete inimesed tarvitavad igapäevaselt Tapa pakutavaid teenuseid

ning ka ajalooliselt on Ambla ja Tapa kuulunud kokku. Elanikud on huvitatud liitumisest Tapa

vallaga. Ambla vallavalitsus peaks arvestama elanike soovidega ja korraldama küsitluse

haldusreformi seaduses (HRS) sätestatud korras ja viisil.

26.05.2016 esitasid teiste hulgas ka kaebajad Ambla Vallavolikogule ettepaneku haldusüksuse

piiride muutmise läbirääkimise alustamiseks (tl 5-6), soovides alustada läbirääkimisi Tapa

vallaga selleks, et arvata Ambla alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna ja Reinevere külad, Kärevete

alevik, Kukevere ja Märjandi külad ning Sääsküla küla Ambla valla koosseisust välja ning

arvata need Tapa valla koosseisu, kuid vallavolikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. 28.10.2016

esitas V. Teor algatusgrupi nimel Ambla vallavalitsusele määruse eelnõu, taotlemaks osade

Ambla valla territooriumiüksuste üleviimist Ambla valla koosseisust Tapa valla koosseisu (tl 9-

10).

18.11.2016-21.11.2016 toimunud küsitlus ei olnud õiguspärane. Rikuti HRS § 6 lg-s 2

ettenähtud nõuet, et kui KOKS § 32 lg 1 alusel on esitatud taotlus territooriumiosa arvamise

kohta teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, eristatakse elanike arvamuse

väljaselgitamisel küsitluse tulemused asustusüksuste või asustusüksuste gruppide kaupa

selliselt,

et

sellest

nähtuks,

kas

territooriumiosa

elanikud

toetavad

ühinemist

ühinemisläbirääkimistes osalevate või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava kohaliku

omavalitsuse üksusega. Ka Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määruse nr 87 „Haldusterritoriaalse

korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise

ulatus ja kord“ § 17 lg 5 näeb ette nõuded territooriumiosa üleandmiseks küsitluse

korraldamisele, kui piirkonna elanikud on esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse

territooriumiosa üleandmise algatamiseks KOKS § 32 lg 1 alusel. Selle sätte kohaselt selgub

küsitlusest, kas territooriumiosa elanikud toetavad ühinemist ühinemisläbirääkimistes osalevate

või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava kohaliku omavalitsuse üksusega. Nimetatud

juhul kantakse vastava territooriumiosa elanike küsitluslehtedele asjaomase asustusüksuse tähis

ning eesti keeles selgelt vormistatud küsimus, millise kohaliku omavalitsuse üksusega

ühinemist soovitakse. Eelistuse saab küsitluslehel märkida vastusevariandina „jah“. Küsitlust

läbi viies ei täidetud seda nõuet. Seega ei ole Ambla Vallavolikogu 30.11.2016 otsus nr 50

õiguspärane, millest tulenevalt ei saa olla õiguspärane ka Ambla Vallavolikogu 22.12.2016

otsus nr 57.

Kaebajad leiavad, et neid kui Ambla valla elanikke riivab selline tegevus, kus haldusreform

viiakse läbi rahva tahtest mööda minnes. Ambla valla tegevus on omavoliline ja

ebaproportsionaalne. Eesmärgiks peaks olema parim võimalik lahendus, rahva heaolu ning

piirkonna edasine areng.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada

määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades,

3-17-123

3(4)

et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt on halduskohtule kaebuse

esitamise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine.

8. Kaebajad tuginevad oma kaebeõiguse sisustamisel asjaolule, et haldusreformi läbiviimine

rahva tahtest mööda minnes rikub nende õigusi ning haldusreformi läbiviimisel on jäetud

arvestamata rahva heaolu ja piirkonna areng. Kaebajad leiavad, et inimeste huve arvestades on

mõistlik ja vajalik Ambla valla liitumine Tapa vallaga (kaebuse p 3.3). Kaebusest nähtuvalt

peavad kaebajad õigusvastaseks ja enda õigusi rikkuvaks asjaolu, et ehkki V. Teor esitas

28.10.2016 algatusgrupi nimel ja KOKS § 32 lg 1 alusel Ambla vallavalitsusele määruse eelnõu

„Taotlus Ambla valla territooriumiüksuse osade Ambla aleviku, Reinevere, Roosna, Jõgisoo ja

Raka külade, Käravete aleviku, Kukuvere ja Märjandi külade ja Sääsküla küla üleviimiseks

Ambla valla koosseisust Tapa valla koosseisu“, ei viidud seejärel toimunud küsitlust läbi HRS

§ 6 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määruse nr 87 nõudeid järgides. Sellest tulenevalt

peavad kaebajad õigusvastasteks nii Ambla Vallavolikogu 30.11.2016 otsust nr 50 (tl 14) kui

praeguses asjas vaidlustatud 22.12.2016 otsust nr 57 (tl 15).

9. KOKS § 22 lg 1 p 10 sätestab, et haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride

ja nime muutmise algatamine ja taotlemine on volikogude ainupädevuses. Seega saavad

vallaelanikud selliseid küsimusi lahendada volikogude kaudu. Isikutel on õigus teha kohaliku

elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks

või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis tuleb võtta arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul

(KOKS § 32 lg 1). Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises on KOKS

4. peatükist nähtuvalt siiski võimalik vaid piiratud ulatuses.

10. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.01.2017 lahendis nr 3-16-2708, et HRS ega Eesti

territooriumi haldusjaotuse seadus (ETHS) ei anna üksikisikule subjektiivset õigust nõuda

haldusterritoriaalse reformi läbiviimist talle meelepärasel viisil ning konkreetse kohaliku

omavalitsuse üksuse ühinemist isikule sobiliku valla või linnaga. HRS-st nähtuvalt on valla või

linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise õigus vastaval volikogul või

Vabariigi Valitsusel, lähtudes sealjuures nimetatud seaduses sätestatud menetluskorrast. Iga

muudatus, mis võib mõjutada omavalitsusüksuse elanikke, ei ole käsitatav isiku subjektiivsete

õiguste rikkumisena. Samuti selgitas ringkonnakohus, et eeltoodut ei muuda asjaolu, et HRS

§ 6 lg 1 kohaselt selgitatakse haldusterritooriumi korralduse muutmisel välja elanike arvamus

ETHS § 7 lg 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. ETHS § 7 lg 5 ei sätesta, et haldusterritoriaalse

korralduse muutmise taotlusele lisatavas seletuskirjas tuleks kohalikul omavalitsusel ühe

kohustusliku alusena võtta arvesse eelnevalt korraldatud rahvaküsitluse tulemusi (vt

ringkonnakohtu lahendi p 11). Sellest tulenevalt ei saaks isikutel mistahes juhul tekkida

õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus juhindub haldusterritoriaalse reformi läbiviimisel

rahvaküsitluse tulemusest ning tegutseb sellele vastavalt.

11. HRS § 6 lg 2 näeb ette, et kui KOKS § 32 lg 1 alusel on esitatud taotlus territooriumiosa

arvamise kohta teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, eristatakse elanike arvamuse

väljaselgitamisel küsitluse tulemused asustusüksuste või asustusüksuste gruppide kaupa

selliselt,

et

sellest

nähtuks,

kas

territooriumiosa

elanikud

toetavad

ühinemist

ühinemisläbirääkimistes osalevate või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava kohaliku

omavalitsuse üksusega. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et HRS §-s 6 sätestatud elanike

arvamuse väljaselgitamiseks haldusterritooriumi korralduse muutmise osas toimus Ambla

vallas küsitlus ajavahemikul 18.11.2016-21.11.2016. Püstitatud küsimus oli järgmine: „Kas

toetate Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valdade ühinemist üheks

omavalitsusüksuseks?“. Asja materjalidest nähtub seegi, et küsitluse toimumise ajal osalesid

ühinemisläbirääkimistes Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi vald.

3-17-123

4(4)

12. ETHS § 7 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määrusega nr 87

kehtestatud „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva

elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“ § 3 lg 1 näeb ette, et küsitluse aja ja koha

määrab valla- või linnavalitsus. Korra § 4 lg 1 kohaselt korraldab küsitlust valla- või

linnavalitsuse moodustatud komisjon. Seega ei ole küsitluse korraldamine vallavolikogu

pädevuses, vaid selle korraldamise kohustus on vallavalitsusel. Kaebajate etteheited

vallavalitsuse korraldatud küsitlusele ei põhjenda kuidagi seda, kuidas rikub kaebajate õigusi

Ambla Vallavolikogu 22.12.2016 otsus nr 57.

13. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebusest ning sellele lisatud dokumentidest ei nähtu

praegusel juhul kaebajate subjektiivset õigust, mille kaitseks võimaliku rikkumise eest saaksid

kaebajad esitada halduskohtule tühistamiskaebuse. Kuna küsitluse tulemus ei ole kohalikule

omavalitsusele siduv, ei tuleneks ka kaebajate väidetud võimalikest minetustest küsitluse

läbiviimisel praegusel juhul kaebajatele õigust vaidlustada vallavolikogu otsust, millega

vallavolikogu taotleb haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Asjaolu, et kaebajad viitavad

vallaelanike soovile kasutada Tapa valla teenuseid ja sealset transpordiühendust ning ühendada

mugavamalt omavalitsuslikke tegevusi oma igapäevase liikumissuunaga, ei muuda samuti

vallavolikogu otsust kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Kaebajad ei saa esitada

halduskohtule kaebust identifitseerimata vallaelanike huvide kaitseks. Lisaks saavad

vallaelanikud, kes on seni kasutanud Tapa valla teenuseid ja transpordiühendust, teha seda ka

pärast haldusterritoriaalse reformi läbiviimist.

14. Kohus märgib, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel

valdade ja linnade osas on kaalutlusruum ka Vabariigi Valitsusel (ETHS § 7¹ lg-d 2-4).

Praeguseks on Vabariigi Valitsus 26.01.2017 vastu võtnud määruse nr 18 „Albu valla, Ambla

valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse

korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“. Määrus jõustus 01.02.2017.

15. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu.

16. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

17. Elektroonilisest andmebaasist nähtub, et kaebuse esitamisel on tasutud 15 euro suurune

riigilõiv. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab

kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus

tagastab kaebuse viidatud alusel, ei kuulu riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir