3-16-16/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-16

Haldusasi

Gennadi Živeli kaebus Viru Vangla 26.11.2015. a

käskkirja nr 6-3/1532 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gennadi Živeli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Gennadi Živel

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Gennadi Živeli apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

17.03.2016. a otsus muutmata.

2. EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.03.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 19.08.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1301 kinnipeetava Gennadi Živeli

tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana alates 19.08.2015-19.11.2015 tunnitasuga 0,63 eurot

vastavalt töötatud tundidele.

2. 26.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1532 tunnistas Viru Vangla kinnipeetava G. Živeli süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda 25-ks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud G. Živel 29.10.2015 kella 20.35 ajal

vanglaametniku korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana.

3. G. Živel esitas Viru Vanglale vaide 26.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1532 kehtetuks

tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 28.12.2015. a vaideotsusega nr 6-12/335-2 G. Živeli vaide

rahuldamata.

4. G. Živel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26.11.2015. a käskkirja nr 6-

3/1532 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigane ja vangla kohaldas ebaõigesti

seadust. Kaebaja ei ole 29.10.2015 rikkumisi toime pannud, vaid ta ei olnud võimeline

töötama seoses terviseprobleemidega. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud ja väga halb

enesetunne. Vastustaja jättis arvestamata, et VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole töötama

kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebajale

määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus jättis 17.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda ning kuulutas menetluse kaebaja tervisekaardi väljavõtet ja

meditsiiniosakonna tõendeid puudutavas osas kinniseks.

Halduskohtu otsuse kohaselt oli vanglaametniku 29.10.2015 antud korraldus kaebajale asuda

tööle õiguspärane ning kaebajal tuli see olenemata oma teistsugusest seisukohast täita. Tööle

määramise käskkirja ei olnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud

ega tühistatud.

Puudub põhjus kahelda tervisekaardi kannete ja arstide hinnangute tõepärasuses. Samuti

puudub alus arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, milliseid tööülesandeid peab nende

patsient vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ning ei oska hinnata isiku

võimalusi nendega vaatamata terviseprobleemidele hakkama saada. Tervisekaardi andmetel

on kaebajal küll mitmed tervisega seotud probleemid, kuid kandest nr 223 ja rikkumise kohta

koostatud vanglaametniku ettekandest nähtuvalt kaebaja neid tööle asumisest keeldumise

põhjusena ei esitanud ja õe visiiti ei soovinud. Distsiplinaarmenetluse protokolli väited ja selle

lisana meditsiiniosakonna 28.10.2015 tõend kinnitavad, et menetluse käigus on kaebaja

30.10.2015 seletuse viidet halvale enesetundele kontrollitud, kuid arvestatavaks ei ole seda

peetud.

Kaebaja ei ole eitanud tööle asumise korralduse eiramist ja tööle mitteasumist. 30.10.2015

kaebaja seletus ja tervisekaarti 29.10.2015 tehtud kanne nr 223 kinnitavad, et sektorisse

kutsutud õde kaebaja oma seisundit hindama ei soovinud ja näitavad, et kaebajal oli võimalik

esitada tööle asumise korralduse saamisel oma tervisest lähtuvaid vastuväiteid ja

tervishoiutöötaja on olnud kohal, et tema konkreetse hetke tervislik seisund üle kontrollida.

Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja karistamisel järgitud VangS § 64

lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid, menetluse käik on nõuetekohaselt protokollitud, kaebajat

on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise

ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistus on määratud sätestatud tähtaja ja pädevuse

piirides. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui ka kaebaja seletusest ja tervislikust

seisukorrast tulenevat ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on just

25 ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega kaebaja puhul

kõige õigem. Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 lubab kohaldada kuni 45 ööpäeva pikkust kartserisse

paigutamist, ei ole mõistetud karistus kaebaja korduvate samalaadsete rikkumiste

toimepanemist arvestades ülemäära raske ja võrreldes teiste karistusvahenditega võib kõige

paremini kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel ja vangistuse täideviimise

eesmärkide saavutamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. G. Živel esitas Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus ning mõista Viru Vanglalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 30 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsuse põhjendav osa rajatud vastustaja

väidetele, arvestamata kaebaja selgitusi koostoimes kaebajal esinevate ja fikseeritud

terviseprobleemidega, et kaebaja oli haige ja tugevad neeruvalud ning halb enesetunne ei

2

võimaldanud tal 29.10.2015 tööle asuda. Kaebaja teatas koheselt valvurile, et tal on halb

enesetunne ja tugevad neeruvalud ning ta ei saa tööle asuda.

Viru Vangla rikkus kaebaja õigusi, kuna haige inimese tööle sundimine on vastuolus

Põhiseaduse §-dega 10, 11, 13, 18 ja 28. Karistuse määramisel ei ole arvestatud kaebaja

kaebustega, et tal olid tugevad neeruvalud ja väga halb enesetunne. Olles haige, oli kaebaja

tööle sundimine ja tööst keeldumise eest karistamine vastuolus Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3 ja 8 ja neid tõlgendavate Euroopa

Inimõiguste Kohtu lahenditega. Vabaduses on selline inimene haiguslehel.

Määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm ja vastuolus Riigikohtu lahendiga

nr 3-3-1-2-06, kus leiti, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes

erandlikel juhtudel.

7. Viru Vangla palub vastuses G. Živeli apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt hindas vangla arst enne kaebaja tööle määramist kaebaja töövõimeliseks ja

talle antud tööle asumise korraldus ei väljunud arsti kooskõlastusest. Määratud karistus on

vastav toime pandud rikkumise raskusega ning selle määramisel võeti arvesse varasemate

sarnaste rikkumiste eest määratud kehtivaid karistusi.

Halduskohus hindas piisavalt põhjalikult nii õiguslikus kui ka vaatlusaluse hetke faktilises

kontekstis kinnipeetava töökohustust ning selle võimalikke erisusi. Kaebaja väited

terviseprobleemidest ning sellest tulenevast töövõimetusest on tõendamata, kaebaja

paljasõnalised väited ei ole käsitletavad tõenditena. Kaebaja jättis tähelepanuta, et ka

vabaduses määrab ajutise töövõimetuse arst ning ilma sellise otsuseta puudub isikul seadusest

tulenev õigustus töötamisest keelduda. Kaebaja keeldus nii tööle asumise korralduse

täitmisest kui ka tervishoiutöötaja läbivaatusest, mistõttu tema keeldumist korralduse

täitmiseks ei saa pidada õiguspäraseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et G. Živeli apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 17.03.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses

apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega, et halduskohtu otsus põhineb ainult

vastustaja väidetel ja ei ole arvestatud kaebaja selgitustega tema tervisliku seisundi kohta.

Nagu nähtub valvuri V. Kakitise ettekandest keeldus kaebaja 29.10.2015 kella 20.35 paiku

tööle minemast ja selgitas, et soovib kirjutada omapoolseid seletusi. Tervise kohta ta kaebusi

ei esitanud (tl 30). Kaebaja on alles 30.10.2015 antud seletuses viidanud sellele, et ta keeldus

tööle minemast halva tervisliku seisundi tõttu (tl 32 p). Ringkonnakohus peab vajalikuks

märkida ka seda, et kaebaja on 28.10.2015 viibinud arsti vastuvõtul, kes on märkinud, et

kaebaja on jätkuvalt töövõimeline ja lubas minna tööle (tl 31). Samuti ei ole kaebaja

29.10.2015 peale tööst keeldumist palunud endale kutsuda meditsiinitöötajat, kes oleks

kontrollinud tema tervislikku seisundit. Seetõttu on halduskohus õigustatult leidnud, et

kaebajal puudus põhjus tööle minekust keeldumiseks ja sellest keeldumisega pani ta toime

distsipliinirikkumise.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks talle määratud karistus

ebaproportsionaalselt karm. Ringkonnakohtu arvates on vastustaja väga põhjalikult

analüüsinud, miks tuleb kaebajat karistada just sellise karistusega. Vastustaja on õigustatult

3

leidnud, et kuna tegemist on raske rikkumisega, siis ei ole kaebajat võimalik karistada teiste

karistuste liikidega. Kuna kaebaja omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja viimati karistati

teda kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, siis on vastustaja õigustatult leidnud, et antud

juhtumi puhul tuleb kaebajat karistada kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks. Selline

karistus peaks kaebajat mõjutama õiguskuulekale käitumisele. Seega puudub alus ka

mõistetud karistuse kergendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi

4