2-16-102926/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28. veebruaril 2017

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-102926

Kohtuasi

XxxxOÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

130.61 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx);

lepinguline esindaja Alar Salu (info@cityhaldus.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kohtuistungi aeg

18. jaanuar 2017

Resolutsioon

1. XxxxOÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldada

2. Välja

mõista

Xxxx

põhivõlgnevus

98,70

eurot

(üheksakümmend kaheksa eurot ja 70 senti), viivis

põhinõudelt (98,70) eurot perioodi eest 01.01.2016 kuni

06.04.2016 kokku 6,69 eurot ja alates 07.04.2016 viivis

0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude

kohase täitmiseni XxxxOÜ kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Xxxxkanda.

2. Välja mõista Xxxx menetluskulu riigilõiv 75 eurot

(seitsekümmend viis eurot) XxxxOÜ kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas hagi Xxxx(edaspidi kostja) vastu paludes välja mõista kostjalt

hageja kasuks põhivõlgnevus 98,70 eurot, viivis põhinõudelt 98,70 eurot perioodi eest 01.01.2016

kuni 06.04.2016 kokku 6,69 eurot ja alates 07.04.2016 viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt

kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. 28.02.2015 toimunud Xxxxkorterelamu korteriomanike üldkoosolekul valiti hageja elamu valitsejaks

ja otsuse punkti 6 kohaselt anti hagejale õigus Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara

Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamiseks alates 28.02.2015. Seega alustas hageja koheselt peale

valitsejaks valimist kinnisvara valitsemiseks vajalike toimingute tegemist, sh erinormidele vastavate

allhankelepingute sõlmimist. Valitseja õigustest ja kohustustest tulenevalt esitas hageja igakuiselt

korteriomanikele majandus- ja kommunaalkulude eest arveid, mille koostamise aluseks oli

28.02.2015 üldkoosolekul kinnitatud majanduskava ning reaalselt tarbitud kommunaalteenused.

Hageja esitas perioodil aprill 2015 kuni detsember 2015 tarbitud teenuste eest ja majanduskava

alusel arveid kostjale kui Xxxx, Tallinn korteriomanikule kokku 2819,70 euro nõudes. Kostja tasus

arvete alusel makseid ebaregulaarselt, summaliselt mittevastavalt ja hilinemisega, jättes koondina

tasumata 98,70 euro suuruse summa.

3. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, esitas hageja 12.02.2016 kohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, millele kostjalt laekus 01.03.2016 vastuväide. Hagiavalduse esitamise

hetke seisuga on kostjal tasumata kommunaalmakseid summas 98,70 eurot. Kostja on teadlik, et

hageja on valitseja ning korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtivad ka tema suhtes

kinnistusraamatusse kandmata. Valitseja õiguste ja kohustuste hulka kuulub KOS § 21 lg 2 p 1

kohaselt õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid. Hagejal on õigus nõuda, et kostja

tasuks oma võla. KOS § 21 lg 2 p 5 kohase volitusnormi kohtumenetluseks andsid korteriomanikud

kodukorra punktiga 5.5., kinnitades kodukorra 28.02.2015 üldkoosolekul. Hageja ei tegutse seoses

hoones korteriühistu moodustamisega enam Xxxx, Tallinn elamu valitsejana.

4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult

nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Hageja

saadetud arvete ja KÜS § 7 lg 4 kohaselt on kostja arvete tasumisega viivitamise korral

kohustatud tasuma intressi 0,07% päevas, sama määra on korteriomanikud kokku leppinud oma

kodukorra punktis 5.2. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. 06.04.2016 seisuga on viivis 6,70

eurot. Hageja palub kohtul TsMS §-st 367 alusel kostjalt viivise välja mõista alates 06.04.2016

kuni kohase täitmiseni 0,07 protsenti päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja ja

Xxxxkorteriomanike vahel sõlmitud hooldus -ja haldusteeninduse lepingu alusel esitatud hagi,

on esitatud tema vastu valedel põhjustel, kuna hageja küsib raha teenuste eest (heakord ja

haldusteenus), mida ei ole reaalselt osutatud. Hageja poolt Xxxxelamule osutatud teenused ei

paranenud ka pärast mitmeid teateid kirja -ja telefoni teel.

6. Kostja kohtus 3.07.16 kell 13 hr xxxx (hageja teenindusjuht) nende kontoris xxxx, Tallinnas ning

rääkis teeninduse puuduste põhjustest, nende parandamisest ja kompenseerimisest. Koristaja

teeninduse puudumise põhjuseks nimetas hr.xxx, et koristaja lahkus firmast ette teatamata ja

haldusmeister xxxx ei märkinud, kelle vastutada oli xxxx heakord ja teenindus. Tema poolt

puudus kontroll maja üle. Kostja leppis hr.xxxx kokku, et osutamata teenuste eest kajastuvad

need summad järgmisel arvel kreeditina tema arvel, kuid seda ei toimunud ühelgi järgneval ega

ka viimasel teeninduse lõpetamise arvel. Vastus ja vabandus oli hr xxxx poolt, et ta unustas

raamatupidajat teavitada.

7. Teine probleem oli elektrinäitude edastamisega majas. Kõrval asuv ehitusplats oli ühendatud

kostja maja elektrisüsteemiga. Ebanormaalselt suured elektritarbimised jaotati mõnede korterite

vahel, mis kajastus arvetel. Hageja ei märganud viga ega teinud midagi vea tuvastamiseks ja

probleemi lahendamiseks, kuigi seda tuletati korduvalt meelde. Haldusteenus kuulus hageja

kohustuste hulka ja tal oli teenuste tagamise kohustus Xxxx majale, mille eest majaelanikud

tasusid. Hageja ei reageerinud kõnedele, kirjadele, sms-le. Kostja leiab, et hagejale vähem

tasutud rahasumma võrdub tema maksetega 6 nädalat puudunud koristuseteenistuse eest. Hageja

kinnitas 21.09.2015 08:54 e-mailiga, et tagastab koristusteenuse raha järgmise kuu arvega ning

võlgnevus saadud teenuste ja makstud teenuste osas oleks tasaarveldatud. Hiljem selgus, et

hageja ei täitnud tellitud haldusteenindust ega tegelenud Eesti Energiaga. 21.10.2015 22:38 e-

mailiga pakkus kostja, et kompensatsiooni tuleb tema kasuks tõsta 150 eurole, millest ta loobus.

Kostja taotleb, et tema vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata ja et hageja maksab ka kõik

menetluskulud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et 28.02.2015 toimunud Xxxx korterelamu korteriomanike üldkoosolekul

valiti hageja elamu valitsejaks, et hageja esitas kostjale igakuiselt majandus- ja kommunaalkulude

eest arveid, s.h perioodil aprill 2015 kuni detsember 2015 kokku 2819,70 eurot, et kostja tasus arvete

alusel makseid osaliselt ning, et tal on maksete võlgnevus 98,70 eurot ja viivise võlgnevus 6,69 eurot.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale osutanud arvetel märgitud heakorra ja haldusteenust

ning kas hageja peaks kostja võlgnevuse tasaarveldama osutamata teenuste maksumusega.

10. KOS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud,

kulutused kaasomandi majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. Tulenevalt KOS § 8

lg-st 4 kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta korteriomanike üldkoosoleku otsused

kinnistusraamatusse kandmata. Valitseja õiguste ja kohustuste hulka kuulub KOS § 21 lg 2 p 1

kohaselt õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid. Sellest tulenevalt on hagejal

õigus nõuda, et kostja tasuks oma võla. 28.02.2015 üldkoosoleku protokolliga (lk 74-75) ja Xxxx

korterelamu kodukorraga (lk 82-86) on tõendatud, et KOS § 21 lg 2 p 5 kohase volitusnormi

kohtumenetluseks andsid korteriomanikud kodukorra punktis 5.5. Kohtule esitatud arvetega (lk

87-95) ja 28.02.2015 üldkoosolekul kinnitatud majanduskavaga (lk 76-82) on tõendatud, et

hageja esitas kostjale igakuiselt majandus- ja kommunaalkulude eest arveid, mille koostamise

aluseks oli majanduskava. Võlgnevuse aruandest (lk 109) nähtuvalt ei ole kostja enamikul

juhtudel tasunud igakuiseid arveid vastavalt sellel kajastatud summadele, vaid ebaregulaarselt,

jättes mõnede kuude eest tasumata ja tasudes mõnede kuude eest arvel märgitud summadest

suuremaid summasid, s.o tekitades ettemaksu. Arvestusest nähtuvalt oli lõppsaldo negatiivne ja

kostja võlgneb hagejale 98,77 eurot ja viivise 6.69 eurot. Hagiavalduse täienduses on hageja

märkinud, et esitatud arvete tasumisel arvestas ta hoone kodukorra punktiga 5.4., mille järgselt

loeti maksete tasumisel esmajärjekorras kaetuks viivisvõlgnevus ning seejärel muud tasud.

Arvestusest nähtuvalt arvestati kostjale esmakordselt viivisnõue 17.09.2015 arvega nr 116596 (lk

92), mis arvestati perioodi 29.05.2015 kuni arve koostamiseni, st viimasest laekumisest

võlgnevuse jäägi ulatuses.

11. Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt olid valitsejal probleemid elektriarvestusega, kuna

kauglugejad olid valesti ühendatud ja koristusteenuse (sisekoristus) osutamisega mai keskpaigast

kuni juunini, mille tõttu ta polnud nõus maksma juunis heakorra ning hoolduse eest, ta võttis

ühendust haldusmeistriga ja ühiselt arvestati maha 73.40 eurot. Väidetavalt arvutas ta

proportsiooni koos hagejaga suulise kokkuleppe alusel. Hageja seda asjaolu omaks ei ole võtnud

ja kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks inglise

keelse e-kirjavahetuse, mille kohta tegi kohus 08.09.2016 puuduste kõrvaldamise määruse ja

kohustas teda esitama võõrkeelsete tõendite tõlked. Kuna kostja kohtu antud kohustust ei täitnud

ja tõlkeid ei esitanud, siis jätab kohus võõrkeelsed dokumendid TsMS § 33 lg 3 alusel

tähelepanuta. Seega on kõik kostja vastuväited paljasõnalised. Majanduskavast nähtuvalt on

sisekoristuse summa 94 eurot (lk 81) ja kuna kostja ei ole tõendanud teenuste mitteosutamist ega

tasaarvestuse põhjendatust, siis tuleb kostjalt võlgnevus hageja kasuks välja mõista. Hageja

väidet selle kohta, et kostjale ebaõigesti arvutatud elektri osas tehti tasaarvestus, ei ole kostja

vaidlustanud.

12. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult

nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Hageja

saadetud arvete ja KÜS § 7 lg 4 kohaselt on kostja arvete tasumisega viivitamise korral

kohustatud tasuma intressi 0,07% päevas, samas määras on korteriomanikud kokku leppinud

oma kodukorra punktis 5.2. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. 06.04.2016 seisuga on viivis

6,70 eurot. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 07.04.2016 kuni

kohase täitmiseni viivise 0,07 § päevas. Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud, viivise

arvestus vastab seadusele. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub

rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 98,70

eurot, viivis 6,70 eurot seisuga 06.04.2016 ja alates 07.04.2016 0,07% kuni kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus hagi rahuldas, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS

§ 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja

menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega.

15. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse menetluskulude jätmiseks kostja kanda (lk 72).

Kohtukulu, riigilõivu 45 euro ja 30 euro kandmise kohta, on hageja esitanud maksekorraldused

maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel (lk 98, 99). Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista riigilõiv 75 eurot.

16. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel

õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust,

tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib

sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

17. Kohus andis menetluskulude nimekirja esitamiseks pooltele tähtaja 20.01.2017 ja vastaspoole

menetluskuludele vastuväidete esitamiseks 3 päeva. Hageja esitas menetluskulude nimekirja

õigusabikulude kohta 23.01.2017, seega pärast tähtaega. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb

hageja esitatud menetluskulude nimekiri jätta peale tähtaega esitamise tõttu arvesse võtmata.

Kuna hageja tähtaja pikendamise või ennistamise avaldust kohtule ei esitanud, siis kaotas ta

TsMS § 66 järgi õiguse menetluskulude nimekirja esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik