3-15-1560/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-1560

Haldusasi

Aigar Rihe kaebus Viru Vangla tekitatud tervisekahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aigar Rihe apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aigar Rihe

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. märts

2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aigar Rihe kukkus 2. veebruaril 2015 Viru Vanglas koos teiste

kinnipeetavatega spordiväljakul sportides ja murdis selle tagajärjel oma pöidlaluu.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Rihe kaebuse, milles palus hüvitada talle

tekitatud mittevaraline kahju 2000 eurot. Kaebuse kohaselt saadeti kinnipeetavad õues asuvale

spordiväljakule, mis oli jääkattega ja libe, ning anti neile kaasa pall. Vangla oleks pidanud

tagama selle, et mänguväljak vastaks mängimiseks vajalikele tingimustele.

3. Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Viru Vangla teenistuja poolt koostatud õiendist nähtub, et välispordiväljakut liivatati 2015. a

veebruarikuus regulaarselt. Seda kinnitab ka väliväljaku kasutamise graafik, millest nähtub, et

hommikuti kell 8.00-10.00 oli väljak broneeritud hoolduseks. Ka kaebaja ütleb, et plats oli libe,

kuid ei väida samas, et libedusetõrjet üldse ei tehtud. Ka parimal viisil teostatud libedustõrje ei

saa täielikult välistada, et mõni koht ei jää libedaks.

3.2. Talvel õues sportides peab isik ise piisavalt hoolikas olema ja valima sellise sportimisviisi,

mis ei tooks kaasa vigastusi. Välistada ei saa, et kaebaja võis ise olla hooletu ja seetõttu kukkuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Rihe esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Kohus pole selgitanud, milles seisnes kaebaja eksimus. Sellega on ta rikkunud kohtuotsuse

põhjendamise nõuet.

4.2. Vangistusseaduse (VangS) § 66 p 2 järgi vastutab sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku

eest vanglateenistuse ametnik. Vangla on lubanud kinnipeetavad talvisel ajal õue sportima. Ainus

võimalus selleks on pallimäng ja on selge, et libedaga on see ohtlik. Vangla süü seisneb selles, et

kinnipeetavad lubatakse potentsiaalselt ohtlikku olukorda.

4.3. Vanglal oli võimalus saata kinnipeetavad sisespordisaali, kus selline oht oleks minimaalne.

4.4. Naelikud on kinnipeetavatel keelatud.

4.5. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele sportimise võimalus. See ei saa olla formaalne.

5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel.

5.1. VangS § 55 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

Kinnipeetaval ei ole aga õigust nõuda spordisaali kasutamist, tema soovitud spordiinventari

muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast spordiala.

5.2. Väliväljakut liivatati talvel iga päev, samuti pandi sinna killustikku.

5.3. Vangla ei sundinud kaebajat mängima jalgpalli, see oli kaebaja valik. Selle asemel võinuks

ta nt joosta või võimelda.

5.4. Kinnipeetav peab ise valima ohutu ja ilmastikuoludele vastava sportimisviisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub täielikult vastustaja põhjendustega, mille kohaselt ei ole esiteks

kinnipeetaval subjektiivset õigust konkreetse spordiala harrastamiseks ning teiseks peab

kinnipeetav ise valima ilmastikuoludele vastava sportimisviisi. Ehkki ka kaebaja rõhutab üksnes

vangla kohustust tagada kinnipeetavatele sportimise võimalus, kumab tema seisukohtadest läbi

arusaam, justkui peaks vangla tagama kinnipeetavatele ideaalsed tingimused neile meelepäraste

spordialade (antud juhul jalgpalli) harrastamiseks. See ei ole nii. Kinnipeetavatele, sh kaebajale,

anti võimalus väliväljaku kasutamiseks, kusjuures väliväljakut oli talve jooksul regulaarselt

liivatatud. Viimast asjaolu ei vaidlusta ka kaebaja ise. Selline võimalus on VangS § 55 lg-s 1

sätestatud kohustuse - kehakultuuriga tegelemise võimaldamine – täitmiseks piisav ning enamat

ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda. Väljaku liivatamine kinnitab, et vangla ei

suhtunud kehakultuuriga tegelemise võimaldamisse formaalselt.

Konkreetse harrastatava spordiala valik jääb kinnipeetava enda otsustada ning kui ta soovib

harrastada seda ohutult, peab ta ise arvesse võtma valitsevaid tingimusi ning tegema valiku

sellest lähtudes. Keskmine mõistlik inimene, kes asub talvisel, ehkki liivatatud, väljakul

mängima jalgpalli, peab endale aru andma sellest, et maksimaalse soorituse korral kaasneb oht

libastuda ning kukkuda. Kui isik sellest hoolimata mängimisse ettevaatlikult ei suhtu, on see

tema risk ning selline käitumine on käsitatav kannatanu kaassüüna riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 13 lg 1 p 4 mõttes, mis välistab kahju hüvitamise täielikult. Seetõttu on kaebaja kahju

hüvitamise nõue õigesti rahuldamata jäetud.

8. Asjaolu, et väljak oli liivatamisest hoolimata libe ning kaebaja seal kukkus, ei tähenda, et

kaebaja oli pandud valiku ette – kas sportida ohtlikul viisil või loobuda üldse kehakultuuriga

tegelemisest. Nagu öeldud, ei pea vangla tagama ideaalseid tingimusi kõikvõimalike spordialade

harrastamiseks. Ka jäisel, kuid liivatatud väljakul on piisavalt võimalusi kehakultuuriga

tegelemiseks (rahulik sörkjooks, võimlemisharjutused jms). Ringkonnakohus osundab siinkohal

enda varasemale seisukohale (Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-

954), mille järgi on Euroopa vanglareeglistiku p 27.1 tõlgendatav selliselt, et see ei anna

kinnipeetavale õigust sportimiseks konkreetsete spordivahendite või rajatiste kaasabil, vaid

võimaldab üksnes abivahenditeta jooksmist, võimlemist või kõndimist värskes õhus (viidatud

otsuse p-d 15-16). Seega ei tulene ka Euroopa vanglareeglistikust, et kinnipeetaval oleks õigus

konkreetse spordiala harrastamiseks ükskõik missuguse ilmaga. Sellise loogikaga jõuaks kiiresti

absurdsete olukordadeni.

9. See, et kinnipeetavatele anti mängimiseks pall, ei tähenda, et nad pidid seda tingimata

kasutama intensiivse jalgpallimängu jaoks. Nagu öeldud, pidanuks mõistlik inimene aru saama

sellega kaasnevatest ohtudest antud tingimustes, ning käituma sellele vastavalt, st kas loobuma

mängimisest muu asendustegevuse kasuks või siis mängima ettevaatlikult. Kaebaja väide, et

väljas kehakultuuriga tegelemiseks oli ainus võimalus pallimäng, on täiesti meelevaldne.

10. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vangla asetas kinnipeetavad potentsiaalselt ohtlikku

olukorda. Nagu korduvalt märgitud, pidid valiku konkreetse liikumisviisi osas tegema

kinnipeetavad ise. Kaebajal ei olnud kohustust mängida jalgpalli.

11. Eelnevat arvestades on täiesti asjakohatu kaebaja argument, et kinnipeetavatel ei ole

naelikuid. Neid ei olegi neil vaja, sest nad ei pea libedal väljakul jalgpalli mängima.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Einar Vene