1-16-5984/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-5984

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5984 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid L. vangistusest tingimisi G enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

L. , isikukood , Eesti Vabariigi G XXX kodanik, iharidus, elukoht xxxx põh

Karistuse kandmise algus 04.05.2016 28.06.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. L

.G

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebu päeva jooksul,

s 15 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava L.

id G vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L. Maakohtu 23.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1- G kannab käesoleval ajal Pärnu 16-5984

mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti L. liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § G

65 lg 2 alusel suurendati karistust kandmata Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 3 kuu

ja ja päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu

25 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2016, s.o 1 päev ja loeti ärakandmata karistuseks

24 päeva vangistust. K

2 aastat 1 kuu

ja aristusaja algust arvatakse alates 04.05.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste ja omavolilise sissetungi eest, käesolev karistus on mõistetud asja omavolilise kasutamise, grupiviisiliste varguste ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja impulsiivne käitumine. Vangistuses on kinnipe ning toimunud on MDFT etav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujale pereteraapia kohtumised. Kinnipeetav on saanud psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist. 01.09.2016 alustas ta õpinguid 10. klassis. Ta on osalenud Corrigo sõltlaste tugigrupis ning alates 05.10.2016 paikneb nisektsioonis. Alates 03.08.2016 kuni noorte sõltuvusrehabilitatsioo käesoleva ajani töötab kinnipeetav majandustöödel koristajana. Lisaks on L. Viru G

Vanglasse saabumise hetkest osalenud katkematult III üksuse motivatsiooniprogrammis.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel 1 aasta 4 kuud vangistust.

Kinnipeetav soovib vabaneda xxxx

L. eestkostjaks G . Kuni täisealiseks saamiseni oli Juuru Vallavalitsus, mis tasus ka xxxx elamise kulud. Juuru Vallavalitsus on seisukohal, et kui L.G jätkab vabanemisel õpinguid, võimaldatakse elamise ja ülalpidamise tema jätkamine omandanud põhihariduse Pärnu Vanalinna Põhikoolis xxxx. Kinnipeetav on . Ennetähtaegsel vabanemisel jätkata õpinguid gümnaasiumis Suvevaheajal käis soovib isik . ka ta tööl, et endale taskuraha on riiklikul ülalpidami teenida. Kinnipeetav sel. Enne vangistust esines raskusi tulud e e ja kulude tasakaalus hoidmisega. Isikul on maksmata rahalisi nõudeid TÄITIS’ andmetel ca 1420 eurot. Vangistuse jooksul on kinnipeetav koolivälisel ajal töötanud majandustöödel koristajana.

L.

G on kogenud varasemalt füüsilist ja emotsionaalset vägivalda oma ema poolt. Lähedane isik, kelle juures Peale vanaema surma määrati elas emast eraldamisel, oli vanaema. ta ta xxxx. L. kuulus kriminaalse taustaga tutvusringkonna baasil moodustatud G gruppi/kampa, kus tarvitati alkoholi, hulguti ja sooritati kuritegusid. Oli ka intsidente, kui L.G ei allunud asenduskodu korrale. Enne vangistust isikul hobid ja harrastused puudusid. Vangistuses on hakanud aktiivselt tegelema spordiga, samuti on ta leidnud tuge usus ning ta laskis ennast ka ristida. Emaga on suhted endiselt heitlikud, pigem suhtleb ). ta ema õega (tädi E Kinnipeetav h e isik rikkunud keeldu mitte tarvitada oolib väga oma väik sest õest. Katseajal on alkoholi. L. on joobes olles te vallakuritegu oli toime G iste poolt mõjutatav. Vägi pandud alkoholijoobes. Vangistuses on ta tegelenud oma alk Varasemalt on oholi sõltuvusega. isik nuusutanud kummiliimi, bensiini ja gaasi aurusid eesmärgiga saada joovastavat seisundit. Kanepit suitsetas kinnipeetav oma i enne katseaja algust 2015. aastal. Katseajal sõnul viimat narkootikumide omamise ja tarvitamise keelu rikkumist ei ole tuvastatud. L. on G saanud nii psühhiaatrilist kui ka psühholoogilist nõustamist, samuti ravi. Tänaseks on isiku emotsionaalne seisund stabiliseerunud. Varasemalt on vägivalda esinenud koolis vägivaldne - käitumine oli seotud isiku kiusamisega koolikaaslaste poolt, millele ta hakkas vastu. Kinnipeetav on kohati vähese empaatiavõimega, tegutseb tagajärgedele mõtlemata, käitumises esineb õpitud abitust. Isik tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Enne vangistust oli koostöö ametnike ja tugivõrgus – õigeaegselt kriminaalhooldusesse, tikuga negatiivne nud ei ilmu politseisse, kooli, teraapiasse ja ka xxxx. Katseajal olles rikkus isik kohtuotsusest tulenevaid kohustusi ning

tmisele. Isikul on soov muutuda. Vangistuses olles on kohus pööras karistuse täi koostöö ametnikega paranenud, rikkumised puuduvad. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt jooksul on 52 panemise järgmise 2 aasta %, vägivaldse kuriteo toime tõenäosus sama aja jooksul on 71%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks L. vabastada enne G tähtaegselt vangistusest, teeb vangla ettepaneku määrata L. le ning käitumiskontroll pikkusega G- katseaeg kuni 28.06.2018

1 aasta kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik et L. soovib vabaneda xxxx G u arvamusest nähtub, aadressile xxxx L. -l on suhted .

G head ja toetavad väiksema õega, kes elab emaga. Toetavak s vabaduses on

s lähedasek ema õde (tädi), kellega on suhted säilinud ka vangistuse ajal. Kinnipeetav xxxx usalduskasvataja. on läbinud MDFT teraapia, kus toetavaks isikuks oli Vabanemisel asub L. elama xxxx, kus tal on peremajas omaette tuba, mis on G eakohaselt sisustatud. V

on isik Katseaeg abanemisjärgselt riiklikul ülalpidamisel. kriminaalhoolduses kulges negatiivselt, sest L.G pani katseajal toime uued süüteod ning rikkus korduvalt kohtu poolt määra ud lisakohustusi. Väärtegude t eest on L.

G karistusregistrisse kantud 11 korral. Oluline on kinnipeetava puhul hoiduda kuriteokaaslastega suhtlemisest. Juhul kui kohus peab otstarbekaks L. vabastada enne G tähtaegselt vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku katseaeg kuni 28.06.2018 määrata talle nin

g käitumiskontroll pikkusega 1 aasta kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

L

.G ise soovib vangistusest tingimisi enn . e tähtaega vabaneda Ta õpib praegu 10. klassis. Õpingud on läinud keskmiselt, sest ta ei suuda keskenduda. Probleemiks oli see, et ta tarvitas alkoholi, kuid vabanemisel on ta suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. Sõbrad, kellega ta suhtles, elasid xxxx s ja õpradel on talle teatav mõju olnud. Edaspidi valib ta endale sõpru hoolikamalt. Ta ei suhtle enam nende sõpradega, kes talle negatiivset mõju avaldasid. Kõik need sõbrad, . Ta ei ütleks, et suhted kellega ta varem suhtles, on ka vanglas emaga on ha ka lvad. Ema käis tal külas koos tädiga. Emaga suhtlevad nad kirja teel. Tädiga on parem läbisaamine kui emaga. Ema elab , tädi karistus on täitnud xxxx xxxx. L. usub, et G oma eesmärgi.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et L. tingimisi G ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 22.11.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla L. ennetähtaegset vangistusest G vabastamist. Tegu on isikuga, kes on kuriteod pannud toime alaealisena ja eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistuse katseajal. Prokuratuur leiab, et L. vangistusest tingimisi G enne tähtaega vabastamine saab toimuda vaid KarS § 761 lg 2 toodud alustel. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur L. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G

KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg

3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 4 sätestab, et enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tingimisi arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et

L. ei kuulu G süüdimõistetu KarS § 76

1 lg 1 p 1 alusel vangistuses ega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras t tingimisi enne tähta

karistatud, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivalla komponent ning käesolevad kuriteod on sooritatud lühikese ajavahemiku möödumisel eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsuse tegemisest, milles vangistus asendati üldkasuliku tööga. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguri ks on olnud alkoholi tarvitamine te ning grupi mõju. Enne vangistust oli isiku koostöö ametnike ja tugivõrgustikuga negatiivne – ta ei ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldusesse, politseisse, kooli, teraapiasse ja ka xxxx. Kinnipeetav rik korduvalt kohtuotsusest tulenevaid kohustusi, kus üldkasuliku töö tegemise ajal mistõttu pöörati Pärnu Maakohtu 13.05.2016 määrusega ärakandmata karistus täitmisele.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab id ja täita kontrollnõude talle määratavaid kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist tema poolt. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul kinnipeetava poolt 52% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 71%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening , tegelenud hariduse omandamisega ning olnud õigusrikkujale koolivälisel ajal hõivatud majandustöödel

koristajana. Samuti selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on osalenud MDFT pereteraapia kohtumistel, Corrigo sõltlaste tugigrupis ning saanud . Alates psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist 05.10.2016 paikneb kinnipeetav noorte sõltuvusrehabilitatsioonisektsioonis ning Viru Vanglasse saabumise hetkest on ta katkematult osalenud III üksuse motivatsiooniprogrammis. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaaluka - mateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76

, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik