3-15-3236/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 28. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse võimaldada talle 2. oktoobril 2012 lühiajaline kokkusaamine kahe õega ilma vaheseinteta
Legislator headnote
AI generated3-15-3236/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: septembril 2012 Viru Vanglale taotluse võimaldada talle 2. oktoobril 2012 lühiajaline kokkusaamine kahe õega ilma vaheseinteta
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Maili Lokk ja Einar Vene
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2017, Tartu
Haldusasja number
3-15-3236
Haldusasi
Romeo Kalda kaebus lühiajalise kokkusaamise
piirangutega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Romeo Kalda apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Romeo Kalda
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus
muutmata.
2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. märts
2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 28. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse
võimaldada talle 2. oktoobril 2012 lühiajaline kokkusaamine kahe õega ilma vaheseinteta
ruumis. Vangla 28. septembri 2012. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata. Tartu Halduskohtu 23.
septembri 2014. a otsusega haldusasjas 3-13-23 tunnistati see vangla otsus õigusvastaseks.
Kohtuotsus on jõustunud.
2. Pärast edutut kohtueelset menetlust, kus vangla küll vabandas R. Kalda ees, kuid keeldus
kahju hüvitamisest, esitas R. Kalda kaebuse, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju 500
eurot. Kaebuse kohaselt ei saanud ta 2. oktoobril 2012 õdedega kohtudes neid puudutada, polnud
vahetut silmast-silma kontakti, samuti ei saanud ta nendega korraga rääkida.
3. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel
põhjendustel.
3.1. Kohtuotsusega on tuvastatud, et vangla otsus ja toiming olid õigusvastased.
3.2. Kaebaja jaoks võis õdedega suhtlemine läbi klaasist vaheseina ja telefoni abil olla küll
ebamugav ja kitsendada tema suhtlemisvabadust, tekitada solvumist ja põhjustada hingelisi
üleelamisi, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas hüvitatava kahju tekkimist. Riigikohus on
osundanud, et mittevaraline kahju võib olla hüvitatav ka vabandusega (RKHKo 3-3-1-27-02, p
13; 3-3-1-44-06, p 13). Kaebaja jaoks oli tegemist üksnes vahetule suhtlemisele kohaldunud
piiranguga, teda ei jäetud ilma lühiajalisest kohtumisest täielikult. Kohtuotsusega on vangla
tegevus tunnistatud õigusvastaseks, kohtueelse nõude lahendamisel on vangla oma eksimust
tunnistanud ja toimunu pärast vabandanud. Need asjaolud koosmõjus on piisav ja kohane hüvitis
kannatuste eest, mida kaebaja väidab.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus
rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1. Kohus on vääralt kohaldanud põhiseadust, riigivastutuse seadust (RVastS), Euroopa
inimõiguste kaitse konventsiooni ja Euroopa inimõiguste kohtu praktikat. Viimatinimetatu on
analoogilistes asjades määranud mittevaralise kahju eest hüvitiseks 2500 kuni 5000 eurot.
4.2. Kohus jättis arvestamata, et kaebaja polnud näinud oma õdesid üle kümne aasta. Üks neist
tuli kohtumisele Ameerika Ühendriikidest. Kaebajale oli väga oluline õdedega üksteise
puudutamine, silmast-silma kontakt ning loomuliku hääle kuulmine. Kaebaja tundis end
alandatuna, solvununa ja nördinuna.
4.3. Riigikohus on leidnud, et määratav hüvitis ei tohi olla Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga
võrrelduna põhjendamatult madal (RKHKo 3-3-1-38-13, p 21). Kui analoogilistes asjades on
välja mõistetud rahaline hüvitis, siis tuleb see välja mõista ka kaebajale. Mittevaralist kahju tuleb
sellises olukorras eeldada.
5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on
haldusasjas nr 3-13-23 tunnistatud vangla otsus õigusvastaseks vaid kaalutluste ebapiisavuse
tõttu, st õigusvastaseks tunnistamise põhjus oli formaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud asjas ei saa rääkida kaebajale sellise kahju
tekkimisest, mis oleks hüvitatav rahas. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja jaoks võis see, et ta
pidi soovitud vahetu kohtumise võimaluse asemel leppima kohtumisega selliselt, et teda lahutas
õdedest klaasist vahesein ning rääkimiseks pidi kasutama telefoni, tuua kaasa negatiivseid
tagajärgi. Kuid see ei tähenda automaatselt õigust kahju hüvitamisele. Kohtumine leidis ikkagi
aset, st kaebaja põhieesmärk sai täidetud. Sisuliselt jäi kaebaja ilma ainult vahetust füüsilisest
kontaktist ning vestlusest ilma abivahenditeta. Vestlemise ning üksteise nägemise võimalus oli
kaebajal ja tema õdedel sellegipoolest olemas ning see saabki olla niisuguse kohtumise
põhieesmärgiks.
8. Ka võrdlus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga ei ole aluseks rahalise hüvitise
väljamõistmisele. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise hüvitise väljamõistmine on kohtu
individuaalne ja hinnanguline otsustus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo
3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12). Üksnes asjaolu, et sarnases olukorras on Euroopa inimõiguste kohus
välja mõistnud suuri hüvitisi, ei tingi vältimatult rahalise hüvitise väljamõistmist käesolevas
asjas. Nagu ülal märgitud, sai kaebaja õdedega kohtuda ning seega oli ta oma põhieesmärgi
saavutanud. Olulise erinevusena näeb ringkonnakohus käesoleva asja puhul seda, et kaebaja on
saavutanud selle, et Viru Vangla tegevus on tunnistatud kohtu poolt õigusvastaseks. Lisaks on
vangla hüvitisenõude rahuldamata jätmise otsuses kaebaja ees ka vabandanud (tl 9). Arvestades
seda, et kaebaja õiguste riive ei olnud väga intensiivne, on kaebaja vaidlusaluse tegevuse
õigusvastaseks tunnistamise ja vabandamise näol saanud juba kohase hüvitise ning täiendava
hüvitise väljamõistmiseks rahas puudub vajadus.
9. Kuna hüvitisenõue jääb rahuldamata juba neil põhjustel, ei võta ringkonnakohus seisukohta
selles, kas halduskohtu poolt tunnistati haldusasjas nr 3-13-23 vangla tegevus õigusvastaseks
üksnes formaalsetel põhjustel ning kas jaatava vastuse korral oleks kaebajal üldse õigust hüvitise
saamiseks.
10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel jääb kaebaja poolt apellatsiooniastmes
tasutud riigilõiv 15 eurot tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Maili Lokk
Einar Vene