3-15-3236/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-3236

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus lühiajalise kokkusaamise

piirangutega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. märts

2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 28. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse

võimaldada talle 2. oktoobril 2012 lühiajaline kokkusaamine kahe õega ilma vaheseinteta

ruumis. Vangla 28. septembri 2012. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata. Tartu Halduskohtu 23.

septembri 2014. a otsusega haldusasjas 3-13-23 tunnistati see vangla otsus õigusvastaseks.

Kohtuotsus on jõustunud.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust, kus vangla küll vabandas R. Kalda ees, kuid keeldus

kahju hüvitamisest, esitas R. Kalda kaebuse, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju 500

eurot. Kaebuse kohaselt ei saanud ta 2. oktoobril 2012 õdedega kohtudes neid puudutada, polnud

vahetut silmast-silma kontakti, samuti ei saanud ta nendega korraga rääkida.

3. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kohtuotsusega on tuvastatud, et vangla otsus ja toiming olid õigusvastased.

3.2. Kaebaja jaoks võis õdedega suhtlemine läbi klaasist vaheseina ja telefoni abil olla küll

ebamugav ja kitsendada tema suhtlemisvabadust, tekitada solvumist ja põhjustada hingelisi

üleelamisi, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas hüvitatava kahju tekkimist. Riigikohus on

osundanud, et mittevaraline kahju võib olla hüvitatav ka vabandusega (RKHKo 3-3-1-27-02, p

13; 3-3-1-44-06, p 13). Kaebaja jaoks oli tegemist üksnes vahetule suhtlemisele kohaldunud

piiranguga, teda ei jäetud ilma lühiajalisest kohtumisest täielikult. Kohtuotsusega on vangla

tegevus tunnistatud õigusvastaseks, kohtueelse nõude lahendamisel on vangla oma eksimust

tunnistanud ja toimunu pärast vabandanud. Need asjaolud koosmõjus on piisav ja kohane hüvitis

kannatuste eest, mida kaebaja väidab.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Kohus on vääralt kohaldanud põhiseadust, riigivastutuse seadust (RVastS), Euroopa

inimõiguste kaitse konventsiooni ja Euroopa inimõiguste kohtu praktikat. Viimatinimetatu on

analoogilistes asjades määranud mittevaralise kahju eest hüvitiseks 2500 kuni 5000 eurot.

4.2. Kohus jättis arvestamata, et kaebaja polnud näinud oma õdesid üle kümne aasta. Üks neist

tuli kohtumisele Ameerika Ühendriikidest. Kaebajale oli väga oluline õdedega üksteise

puudutamine, silmast-silma kontakt ning loomuliku hääle kuulmine. Kaebaja tundis end

alandatuna, solvununa ja nördinuna.

4.3. Riigikohus on leidnud, et määratav hüvitis ei tohi olla Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga

võrrelduna põhjendamatult madal (RKHKo 3-3-1-38-13, p 21). Kui analoogilistes asjades on

välja mõistetud rahaline hüvitis, siis tuleb see välja mõista ka kaebajale. Mittevaralist kahju tuleb

sellises olukorras eeldada.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on

haldusasjas nr 3-13-23 tunnistatud vangla otsus õigusvastaseks vaid kaalutluste ebapiisavuse

tõttu, st õigusvastaseks tunnistamise põhjus oli formaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud asjas ei saa rääkida kaebajale sellise kahju

tekkimisest, mis oleks hüvitatav rahas. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja jaoks võis see, et ta

pidi soovitud vahetu kohtumise võimaluse asemel leppima kohtumisega selliselt, et teda lahutas

õdedest klaasist vahesein ning rääkimiseks pidi kasutama telefoni, tuua kaasa negatiivseid

tagajärgi. Kuid see ei tähenda automaatselt õigust kahju hüvitamisele. Kohtumine leidis ikkagi

aset, st kaebaja põhieesmärk sai täidetud. Sisuliselt jäi kaebaja ilma ainult vahetust füüsilisest

kontaktist ning vestlusest ilma abivahenditeta. Vestlemise ning üksteise nägemise võimalus oli

kaebajal ja tema õdedel sellegipoolest olemas ning see saabki olla niisuguse kohtumise

põhieesmärgiks.

8. Ka võrdlus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga ei ole aluseks rahalise hüvitise

väljamõistmisele. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise hüvitise väljamõistmine on kohtu

individuaalne ja hinnanguline otsustus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo

3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12). Üksnes asjaolu, et sarnases olukorras on Euroopa inimõiguste kohus

välja mõistnud suuri hüvitisi, ei tingi vältimatult rahalise hüvitise väljamõistmist käesolevas

asjas. Nagu ülal märgitud, sai kaebaja õdedega kohtuda ning seega oli ta oma põhieesmärgi

saavutanud. Olulise erinevusena näeb ringkonnakohus käesoleva asja puhul seda, et kaebaja on

saavutanud selle, et Viru Vangla tegevus on tunnistatud kohtu poolt õigusvastaseks. Lisaks on

vangla hüvitisenõude rahuldamata jätmise otsuses kaebaja ees ka vabandanud (tl 9). Arvestades

seda, et kaebaja õiguste riive ei olnud väga intensiivne, on kaebaja vaidlusaluse tegevuse

õigusvastaseks tunnistamise ja vabandamise näol saanud juba kohase hüvitise ning täiendava

hüvitise väljamõistmiseks rahas puudub vajadus.

9. Kuna hüvitisenõue jääb rahuldamata juba neil põhjustel, ei võta ringkonnakohus seisukohta

selles, kas halduskohtu poolt tunnistati haldusasjas nr 3-13-23 vangla tegevus õigusvastaseks

üksnes formaalsetel põhjustel ning kas jaatava vastuse korral oleks kaebajal üldse õigust hüvitise

saamiseks.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel jääb kaebaja poolt apellatsiooniastmes

tasutud riigilõiv 15 eurot tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Einar Vene