1-12-3031/75 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-3031

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-3031

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Toomas Pilt (kokkuleppel)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid P.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.M (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 21.02.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.09.2017.a, millest esimeseks 2 (kaheks)

- kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.M katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada P.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) taastada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid vähemalt eurot kuus, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. P.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.M vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks

Vanglale, prokurörile,

Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja P.M-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 01.02.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 05.06.2012.a kohtuotsusega tunnistati P.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 74 lg 1,3 alusel 1 aasta ja 4-kuulise vangistusega tingimisi 24-kuulise katseajaga.

Harju Maakohtu 11.08.2016.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele P.M-ile

Harju Maakohtu 05.06.2012. a otsusega ja Harju Maakohtu 11.02.2013. a kohtuotsusega, 11.02.2013. a kohtuotsusega ja 13.05.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. P.M-i karistuse kandmise alguseks loeti 08.06.2016. a.

Karistuse kandmise algus oli 08.06.2016.a ja lõpp on 26.09.2017.a.

P.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (neli karistust on kehtivad), reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

P.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava abikaasa sõnul perekonnas on head ja toetavad suhted. P.M on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil XXXX. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Vestlusest kinnipeetava abikaasaga selgub, et kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht. Abikaasa sõnade järgi on ta valmis ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetavat materiaalselt toetama. Abikaasa sõnade järgi kinnipeetaval on tõsised probleemid tervisega, vanglas on olnud infarkt. Samuti P.M on invaliid (püsiv töövõimetus 40% ning osaline 70%).

Vastuseks kohtu järelepärimisele teatati 02.02.2017.a Vanglast, et isikul ei ole meditsiinilist näidustust, mis ei võimaldaks elektrilise järelevalveseadme kasutamist.

P.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab

P.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve

kohaldamisega, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör P.M-ile katseaja määramist kuni 26.09.2017 ja allutamist

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 26.09.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi P.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta.

Kaitsja toetab prokuratuuri ja vangla seisukohta. Leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Kinnipeetav on väga haige inimene. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetav saaks vabaneda ka ilma elektroonilise järelevalveta, kuid ta on nõus elektroonilise järelevalvega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et P.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on tema käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud P.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Positiivsena käsitleb kohus ka kinnipeetava valmisolekut asuda heastama kuriteoga tekitatud kahjusid.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § lg kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on P.M olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.M , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/