1-08-13568/1 · 1-08-13568/1 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-08-13568 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13568 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne R.J-ile täiendava kohustuse määramiseks Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg 06. aprill 2009. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus ja määrata R.J-ile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus - osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“.

2.

Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk ja R.J-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu 12.11.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13568 mõistis kohus R.J süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses R.J eelvangistuses viibimise aeg 14.08.2008

kell 07.10 kuni kell 14.45 s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jäi 11 kuud 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jättis kohus vangistuse R.J suhtes tingimuslikult

kohaldamata ning määras, et mõistetud ära kandmata 11 kuu 29 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui R.J 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras R.J `i

katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas R.J täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5

Ärakiri 1-08-13568 2 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks luges kohus kohtuotsuse kuulutamise päeva s.o 12.11.2008. a.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

26.03.2009 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne R.J-i kohta. I Ettekande esitamise põhjus. Kohustuse mittetäitmine – ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. R.J on kohustatud Pärnu Maakohtu 12.11.2008 kohtuotsuse nr 1- 08-13568

alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. R.J on rikkunud antud kohustust ja

27.11.2008 on toime pannud KarS § 262 alusel rikkumise (jõustus 13.12.2008) ja talle määrati

rahatrahv 600 krooni (lisa 1). R.J rääkis ise, et avaliku korra rikkumise pani ta toime alkoholijoobes. II Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest. Hooldusalune kirjutas seletuskirja 20.03.2009, kus ütleb, et 27.11.2008 oli natukene tarbinud alkoholi ja rikkus avalikku korda. Tunnistab oma süüd ja seega saab aru millega hakkama sai - rikkus kohtu määratud kohustust. R.J on nõus võtma endale lisakohustuse ja osalema Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammis (lisa 2). III Kriminaalhooldaja hinnang katseajale või üldkasuliku töö tegemisele. R.J ei ole esimest korda kriminaalhoolduse järelvalve all ja kriminaalhooldaja on tuttav tema elukäiguga juba pikemat aega. Tema kuriteod on küll eriliigilised aga üks ühine näitaja on alati olnud alkoholi tarvitamine. Ka

varasematel katseaegadel oleme tegelenud just peamiselt alkoholi kuritarvitamise küsimustega ja hooldusalune on eelmisel katseajal pöördunud ka ravile, lasknud "ampulli" panna, aga ühel hetkel kadus hirm selle raviviisi ees ja ta alustas jälle alkoholi tarbimisega. Hooldusalune ise on kaalunud

erinevaid ravivõimalusi alates hüpnoosist kuni rehabilitatsioonitallu pöördumisega, kuid millegipärast jääb ikka midagi nagu puudu ja seda otsustavat sammu R.J veel astunud ei ole.

Tema probleem ongi avaldunud läbi aastate nii, et vahepeal võivad olla kained ja rahulikud

perioodid, kuid siis tuleb tsükkel, kus ta perekonna silmapiirilt ära kaob ja hiljem läbi uute pahanduste on võimalik kaudselt tuvastada, millega ta tegeles antud perioodil. Kriminaalhooldaja on korduvalt vestelnud hooldusaluse ema ja isaga, kes on ka väga mures tegelikult poja tuleviku osas ja näevad samuti põhiprobleemi alkoholi tarvitamises. Katseajal asendati Pärnu Maakohtu 18.12.2008 kohtumääruse nr 1-06-12523 alusel V. Zaifer'tile määratud rahaline karistus 4000 krooni üldkasuliku

tööga (52 töötundi). Töö sooritamise tähtajaks määrati 2 kuud. Teise kriminaalhooldustoimikuga seoses on ka kriminaalhooldajal pikenenud antud erakorralise ettekande koostamine. Lihtsalt oli vaja

näha, kas isik suudab mõnegi talle määratud kohustuse täita. Kohati R.J-i sellise tsüklilise käitumise ja pidevat lubadustega muuta oma käitumist, elukorraldust ning samas jälle ja jälle uutesse pahandustesse sattuda on ka kriminaalhooldajal hakanud juba usku hooldusalusesse murendama. R.J lõpetas üldkasuliku töö sooritamise ennetähtaegselt 23.02.2009. Registreerimise nõudeid täidab hooldusalune täiesti rahuldavalt. Hetkel valitseb tema elukorralduses ka rahulikum periood, ta

elab enamus aega maal, Sinalepas isa poolse vanaisa juures. Tundub, et R.J-ile hakkab

mõistusesse kohale jõudma, et ta on elus nii palju võimalusi saanud ja tõenäoliselt ei tule enam

järgmine kord head lahendust kui ta uue teoga hakkama saab. Antud kohustuse rikkumise puhul peab kindlasti arvestama ka seda, et tegu on toime pandud 15 päeva pärast kohtuistungit, mis näitab kindlasti inimese suhtumist aga teistest küljest kriminaalhoolduse järelvalve alla ta veel jõudnud ei olnud ja see karistusviis oli veel mõjumata. Seetõttu on kriminaalhooldaja valmis veel ühel korral

andma võimaluse R.J-ile oma elukorralduse muutmiseks. Kuna isik on oma iseloomult ja eluviisilt impulsiivne; pidevalt tuleviku plaanid muutuvad ja ta ei suuda alati pikemaperspektiivilisi otsuseid vastu võtta, leiab kriminaalhooldaja, et "Eluviisitreeningu" programm oleks antud juhtumi

puhul sobilik. Antud programm on oma olemuselt motivatsiooni programm tegelemaks isiku

sõltuvusprobleemidega ja programmi kestel kaalutakse erinevad võimalused erinevatel tasanditel läbi ja programmi lõpuks peaks olema isikul suurem selgus ja motivatsioon vastu võtta isiklik otsus.

Ärakiri 1-08-13568 3 Kriminaalhooldaja hinnangul võiks soovituslikult olla vähemalt üks otsuse lõpptulemus see, et R.J

suudaks valida endale raviviisi, mille abil hakkab edaspidi tegelema enda sõltuvusprobleemiga.

IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendusega. Määrata täiendavaid kohustusi: osaleda

sotsiaalabiprogrammis. Antud kohustuse rikkumise puhul peab kindlasti arvestama seda, et tegu on toime pandud 15 päeva pärast kohtuistungit, mis näitab kindlasti inimese suhtumist aga teistest küljest

kriminaalhoolduse järelvalve alla ta veel jõudnud ei olnud, kasutamata olid kriminaalhoolduse käsutuses olevad ressursid. Seetõttu on kriminaalhooldaja valmis veel ühel korral andma võimaluse R.J-ile

oma elukorralduse muutmiseks. Kuna isik on oma iseloomult ja eluviisilt impulsiivne;

pidevalt tuleviku plaanid muutuvad ja ta ei suuda alati pikemaperspektiivilisi otsuseid vastu võtta,

leiab kriminaalhooldaja, et "Eluviisitreeningu" programm oleks antud juhtumi puhul sobilik.

"Eluviisitreeningu" programm on oma olemuselt motivatsiooni programm tegelemaks isiku sõltuvusprobleemidega ja programmi kestel kaalutakse läbi erinevad võimalused erinevatel tasanditel ja programmi lõpuks peaks olema isikul suurem selgus ja motivatsioon vastu võtta isiklik otsus oma

eluviisi muutmise osas. Kriminaalhooldaja hinnangul võiks soovituslikult olla vähemalt üks otsuse

lõpptulemus see, et R.J suudaks valida endale raviviisi, mille abil hakkab edaspidi tegelema enda sõltuvusprobleemiga.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise

või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 12.11.2008. a otsusele on V. Zaifet kohustatud katseajal (12.11.2008 kuni 11.05.2010) elama oma alalises elukohas Rüütli 12-2 Haapsalu; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.J katseajal karistatud väärteomenetluse korras Lääne Politseiprefektuuri poolt 28.11.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2570,08,006452 KarS § 262 alusel s.o avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest rahatrahviga 600 krooni. Tegu on toime pandud 27.11.2008. a ja otsus jõustus 13.12.2008. a.

Vastavalt kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele on R.J ise tunnistanud, et

avaliku korra rikkumise pani toime alkoholijoobes. Erakorralisele ettekandele lisatud seletuskirja kohaselt on R.J toimu kohta andnud seletusi, et 27.11.2008. a oli ta tarbinud natuke alkoholi ja

rikkus avalikku korda (KarS § 262). Teadvustab endale, et rikkus sellega kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. R.J tunnistab oma süüd ja saab aru, millega hakkama sai ning seetõttu on nõus võtma endale lisakohustuse – osalema eluviisitreeningu sotsiaalprogrammis. Kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - on R.J-ile kohtuotsusega pandud selleks,

et suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Nimetatud kohustust on nähtuvalt eeltoodust ja kriminaalhooldaja taotlusest R.J rikkunud juba kriminaalhoolduseperiood alguses. R.J on ise kriminaalhooldajale tunnistanud, et ta tarvitas

Ärakiri 1-08-13568 4 alkoholi ja rikkus sellega kohtu poolt määratud kohustust. R.J on toime pandud rikkumise eest nõus võtma endale täiendava kohustuse KarS § 75 lg 2 p 8 alusel – osalema sotsiaalprogrammis. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud taotluses toodud asjaoludel ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel.

R.J-ile tuleb määrata täiendav kohustus kriminaalhooldusametniku poolt esitatud

põhjenduste alusel ja käitumiskontrolli eesmärkide täitmiseks – osalema sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige