4-09-5154/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4 – 09 – 5154

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 09 – 5154 Kohtunik Alari Möldre Taotluse sisu Valentin Pissarevi kaitsja Maano Saareväli taotlus menetluskulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest Taotluse esitaja MAANO SAAREVÄLI, AB Brett & Soop

RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata Valentin Pissarevi kaitsja Maano Saareväli taotlus Valentin Pissarevi poolt väärteoasja menetlemise käigus kantud menetluskulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Määrus väljastada Valentin Pissarevi kaitsjale Maano Saarevälile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Määruse motiivid:

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 07.02.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2314,06,016406 karistati Valentin Pissarevi liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12000,00 krooni ja liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel määrati temale lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

Harju Maakohtu 26.08.2009.a. otsusega väärteoasjas 4 – 08 – 1775 tühistati Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 07.02.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2314,06,016406 lisakaristuse kohaldamise osas ja jäeti lisakaristus kohaldamata. EV Riigikohtu 25.03.2009.a. otsusega 3-1-1-34-09 tühistati Harju Maakohtu 26.08.2009.a. otsus Valentin Pissarevi väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Valentin Pissarevi kaitsja esitas 03.04.2009.a. kohtule taotluse, mille palub VTMS § 23 alusel hüvitada Valentin Pissarevi poolt väärteoasja menetlemise käigus kantud menetluskulud summas 11180,50 krooni. Taotlusele on lisatud koopiad esitatud arvetest.

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja selle juurde lisatud materjalidega, asub seisukohale, et Valentin Pissarevi kaitsja Maano Saareväli taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1 – 3 ja 5 – 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Väärteomenetluse seadustiku § 38 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kohus peab antud juhul vajalikuks viidata EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2006.a. määrusele 3-1-1-32-06, milles Riigikohus märgib järgmist: „Kuna seadus ei näe valitud kaitsjale makstud tasu menetlusalusele isikule hüvitamiseks ette eraldi menetlust, tuleb ka see küsimus lahendada põhimenetluse raames Väärteomenetluse seadustiku 12., 13., 14. või 15. peatükis sätestatud korras. Väärteomenetluse seadustiku § 38 lg-st 1 nähtub muu hulgas, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, - mille hulka KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu – ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Samuti nähtub VTMS § 111 p-st 8, et väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega saab kohus lahendada VTMS §-s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab VTMS §-s 23 nimetatud

taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kui taotlus esitatakse posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt väärteoasja läbivaatamise ajaks.“ Nimetatud seisukohta on kinnitanud EV Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 12.01.2009.a. määruses 3-1-1-78-08, milles Riigikohus märgib, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda nõuet tuleb KrMS § 331 lg 1 kohaselt järgida ka apellatsioonimenetluses. Juhtudel, mil taotlust ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (p-d 10 ja 14). Analoogilisele seisukohale on kriminaalkolleegium asunud ka 26. mai 2006. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06 (RT III 2006, 20, 182, p 5) ja 21. juuni 2006. a määruses väärteoasjas nr 3-1-1-32-06 (p 4). Seega tuleneb Riigikohtu praktikast üheselt, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Taotluse esitamata jätmise korral puudub kohtul võimalus vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Antud juhul on Valentin Pissarevi kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks laekunud kohtule 03.04.2009.a, seega peale põhimenetluse lõppemist ja kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Samuti on kohtuotsus jõustunud 25.03.2009.a. Lähtudes eeltoodust puudub kohtul menetluslik alus lahendada esitatud taotlust, mistõttu jätab kohus esitatud taotluse läbi vaatamata.

Alari Möldre täitmiskohtunik