4-16-7098/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4- -7098 Lk 1

/ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar, 2017.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4- -7098 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi

O.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse vanemliiklusametniku Ivo

Haav 14.09.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,011718. Istungil osalenud isikud:

Kaebuse esitaja O.J Kaebuse esitaja kaitsja v.adv Kristiina Lee Kohtuvälise menetleja ametnik

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse vanemliiklusametnik Ivo Haav RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 214, LS § 217 lg 1, LS § 238;

Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1 (kui muutmata) p 2 (osaliselt), § 133-135 kohus otsustas

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna - patrullija liiklusjärelvalvetalituse vanemliiklusametniku Ivo Haav 14.09.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,011718 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, karistades O.J Liiklusseaduse (LS) § 214, LS § 217 lg 1 ja LS § 238 ning KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühikut, so

200 (kakssada) eurot.

Jätta rahuldamata O.J-i kaebus taotluses tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud kaebaja lepingulise kaitsja tasu

– – jätta kaebaja O.J-i kanda.

Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220165165391. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik

tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4- -7098 Lk 2

/ 11

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 07.02.2017.a.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 21.02.2017.a.

Asjaolud ja menetluskäik

x.x.x.a on koostatud Politseiprefektuuri ja Piirivalveameti Põhja korrakatsebüroo

liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Ivan Moskaljov`i poolt väärteoprotokoll selle kohta, et x.x.x.a kell xx.xx X Maakonnas X vallas, X-X-X mnt 21 km suunaga X poole O.J juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimise hetkel ei kasutanudsõidumeerikut,

kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa parlamendi 61/2006 x.x.x.a kell 00:00 ja nõukogu määrusele nr 5 kuni x.x.x.a kell x.x perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Mootorsõidukijuhil ei ole veose veol kaasas veodokumendid. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS 131 lg 1, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid ja artikkel 36 nõudeid, LS § 88 lg 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 214, LS § 217 lg 1 ja LS § järgi.

14.09.2016.a üldmenetluse otsusega nr 2303,16,011718 O.J-ile on määratud

kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, juhindudes KarS § 56 lg 1, KarS § 63 lg 1, LS §

214 alusel karistuseks rahatrahv

100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.

Kaebuse sisu

29.09.2016.a esitas O.J-i kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

.

Kaebuse esitaja ei nõustu tema suhtes koostatud Otsusega, palub Otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

LS § 214, mille järgi on kaebuse esitajat karistatud, näeb ette karistuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul puudus kohustus, s.o ettenähtud juht, sõidumeeriku kasutamiseks.

LS § 131 lg 1, mille eiramist Kaebuse esitajatele ette heidetakse, sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr -

4- -7098 Lk 3

/ 11

3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Sarnaselt sätestavad Otsuses viidatud

LS § 88 lg 6, § 217 lg 1 ning § 238 kohustused, vastutuse mootorsõiduki juhile sõitjate või veoseveol. -

Nõukogu 20.12.1985 määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (ELT L 370, 31.12.1985, lk 8), mida on muuhulgas muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.03.2006 määrusega (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 102

1 11.4.2006), artikli 3 kohaselt paigaldatakse ja kasutatakse sõidumeerikut liikmesriigis registreeritud sõidukites, mida kasutatakse reisijate või kauba autoveol ja mis on registreeritud ühes liikmesriigis, välja arvatud määruse nr 561/2006 artiklis 3 osutatud sõidukid.

Määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 p

-st h tuleneb, et tingimusel, et artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega: sõidukitega, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasija elektrihooldusteenusega, teedehoolduseja kontrolliga, olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafija telefoniteenusega, raadioja teleleviga ning raadiovõi telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega.

Eesti Vabariik on võtnud Määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 p-s h sisalduva erandi üksühele üle ning LS § 130 lg 12 p-st 8 tuleneb, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses /…/ teehoolduse või - kontrolliga, /…/. LS § 131 lg 4 p 2 sätestab, et sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. Seega arvestades, et mootorsõiduki Xxx , registreerimismärk xxx

xxx xxx puhul on tegemist eritalituse sõidukiga, mida kasutatakse teehoolduses, ei rakendata selle juhi suhtes Määrusest nr 561/2006 tulenevaid nõudeid ning seadusest tulenevalt puudub kohustus sõidumeeriku kasutamiseks.

Asjaolu, et O.J-i poolt x.x kell x.x x maakonnas, x vallas, x.x.x x.

kilomeetril juhitud mootorsõiduk Xxx xxx, registreerimismärk xxx xxx, mis kuulub

AS-le Xxx xxx, on kasutusel teede hoolduses, lisaseadmeteks sahaplaat, alusahk, külgsahk, puisturi hüdraulika, nähtub kohtuvälise menetleja ametnikule sõiduki peatamisel esitatud sõiduki registreerimistunnistuselt – (lisa 2 mootorsõiduk xxx xxx,

registreerimismärk xxx xxx registreerimistunnistus). Kaebuse esitaja selgitab, et kõnealune sõiduk tegeleb suveperioodil kruusa teele planeerimisega, teede harjamisega, aukude lappimisega, kastmisega, talveperioodil lumeja libedusetõrjega, millised t aseadmete kasutamist. X.x.x on AS xxxx eehooldetööd eeldavad viidatud lis

X- teehooldeosakonna juhataja X.X uk X väljastanud tõendi, mille kohaselt on sõid registreerimismärgiga xxxx x LS § 84 lg 1 p 2 mõistes eritalituse sõiduk

(hooldussõiduk), millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Sõidukit kasutatakse LS § 130 lg 12 p 8 kohaselt seoses teehoolduse või –kontrolliga (sõiduk teeb töid, mis on seotud teede hooldusega ja hooldusremondiga) ja sõiduki juhi suhtes ei rakendu riigisisesel maanteeveol Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõuded (lisa 3 – AS x

4- -7098 Lk 4

/ 11

xxx xxx tõend). On oluline osundada, et nimetatud tõendi esitas O.J kohtuvälisele menetlejale tema kinnipidamisel, kuid teadmata põhjusel ei ole seda arvestatud, sellele isegi Otsuses viidatud. O.J-i ku ülekuulamise protokollist tuleneb i menetlusaluse isiku x.x.x , et tegemist on AS-i xxxx hooldesõiduki juhi teetöölisega, k - es vedas x.x.x kruusakoormat X- X-le ning sõidumeerikut ei kasutatud seetõttu, et koorem oli mõeldud teehoolduse jaoks aukude parandamiseks. Teehoiu mõiste sätestab Majandusja Taristuministri 03.08.2015 määruse nr 102 Tee ehitamise ja korrashoiu terminid § 2, mille kohaselt teehoiuna käsitletakse tee ehitamist, korrashoidu, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning haldamisega seotud muud tegevust. Kaebuse esitaja selgitab täiendavalt, et O.J-i poolt mootorsõidukiga xxx xxxx veetud koorma võtt xxx is O.J peale xxxx

karjäärist ning see oli planeeritud riigimaanteele nr 19218 (xxx -xxx), kus sama sõiduk – , registreerimismärk xxx xxx – xxx xxx pidi koormaks olevat kruusa teele

planeerima (s.o täiendama kruusateede kulumiskihti purustatud kruusaga seda alussaha abil teele laotades) Xxxx ja AS-i xxx vahel sõlmitud Riigimaanteede hooldeja säilitusremondilepingu nr 1-10/12-00301/064 lisa 4.2.2. p-st 1.5 . tulenevate kohustuste täitmiseks, s.o teehooldaja koristab prahi teelt ja teemaalt, täiendab kruusateede kulumiskihti purustatud kruusaga keskmiselt 30 tonni/km kogu kruusateede võrgu kohta aastas (lohud, läbilöögikohad jm), teeb kruusateede regulaarset hööveldamist, olemasolevate höövlikraavide puhastamist. Muutunud ilmastikuolude vihmasadu –

– tõttu ei olnud võimalik kruusa kvaliteetne planeerimine ning seetõttu viis O.J koorma kruusa riigimaantee nr xxx vahetus läheduses (xxx, x-x alev, xxx vald, xxx) asuvale, AS-le xxxx kuuluvale laoplatsile, et ilmastikuolude paranedes vastava materjaliga tee planeerimist jätkata. Marsruudi pikkus oli x km.

Euroopa Kohus on 13.03.2014 kohtuasjas C-222/1 X.X AS vs Politseija

Piirivalveamet teinud otsuse Tartu Ringkonnakohtu eelotsusetaotluses küsimuses, kas määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 punktiga h toodud mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid“, mida võib sõidumeeriku kasutamise

kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab laadimiskohast teehooldustööde paika kruusa vedavat sõidukit. Euroopa Kohtu otsus vastavas küsimuses oli järgmine – mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid“, mida võib sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab materjali teehooldustööde paika vedavat sõidukit tingimusel, et vedu on täielikult ja eranditult seotud nende tööde teostamisega ning kujutab endast neid töid täiendavat tegevust. Jõustunud, 29.08.2014 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuses haldusasjas nr 3- - , leidis kohus, viitega eelkirjeldatud Euroopa Kohtu

09 1885

13.03.2014 otsusele, et veok vedas materjali teehooldustööde paika ja see vedu oli täielikult ja eranditult seotud tööde teostamisega ning kujutas endast neid töid täiendavat tegevust. Viidatud kaasuses tegi kohus küll kaebaja suhtes negatiivse lahendi, kuid seda põhjendusel, et kaebajal puudus tegevusluba vastavate teehoiutööde tegemiseks. AS , millise ettevõtte töötaja on O.J, on -le xxx

väljastatud (alates 16.04.2012) kehtiv majandustegevusteade nr xxx tegevusalale

„avalikult kasutatavate teede korrashoid“, mille alaliigid on silla korrashoid ning tee korrashoid (lisa 4

– väljatrükk mtr.mkm.ee AS xxx majandustegevusteadete kohta).

Seega saab käesoleval juhul asuda seisukohale, et O.J juhtis x.x.x seoses teehooldusega AS-le xxx kui ettevõttele, millele on väljastatud avalikult kasutatavate teede korrashoiu majandustegevusteade, kuuluvat eritalituse sõidukit xxx xxx, registreerimismärk xxx xxx, ning vedas sellega tee planeerimiseks ettenähtud materjali (kruusa), milline vedu oli eranditult ja täielikult seotud teetööde teostamisega ning kujutas endast teehooldustöid täiendavat tegevust. Eeltoodust

4- -7098 Lk 5

/ 11

tulenevalt on väär ning põhjendamatu heita O.J-ile ette LS § 131 lg-s 1 ning LS § 88 lg s 6 sätestatud nõuete rikkumist ning seeläbi teda karistada LS § 214 - järgi.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Polits - ei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse vanemliiklusametnik Ivo Haav oma 26.10.2017.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja

O.J` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja seda järgmistel põhjustel.

x.x.x teostasid politseiametnikud liiklusjärelevalve käigus suurja raskeveokite kontrolli x maakonnas x vallas x-x-x mnt x -l. Kell x.x peatasid politseinikud km

veoauto xxxx reg nr xxx xxx, millel oli koormaks kruus. Kuna veoautoga

(hooldussõiduk) ei tehtud nähtavalt teehooldustöid ning juhil ei olnud esitada veose kohta veodokumente, millest nähtuks veose sihtkoht, siis ei laienenud juhile sõidumeeriku kasutamise kohustuse vabastus. Sellega rikkus O.J liiklusseaduse §§ 88 lg 6, 131 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 ja artikkel 36 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse §§ 214, 217 lg 1, 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine O.J-i poolt on tõendatud. Käesoleva ajani ei ole tõendatud, et O.J tegeles sõiduki peatamise hetkel teehoolduse või –kontrolliga. Sõidukit ei vabasta sõidumeeriku kasutamise kohustusest mitte hooldussõidukina registreerimine, vaid töö iseloom millega hetkel tegeletakse. O.J vedas sõidukiga veost, mille kohta puudusid veosedokumendid ehk faktiliselt on tõendamata veose pealelaadimise koht ning veose sihtkoht. Antud asjaolude kohta on vaid suusõnalised ütlused. Kaebaja poolt on täitmata pööratud tõendamiskoormis (Riigikohus 05. märts 2014. a kohtuasja number 3-1-1- -14).

Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine O.J-i poolt on tõendatud. Karistusena määrati O.J-ile rahatrahv 50 trahviühikut.

Väärteo toimepanemine O.J-i poolt on tõendatud ja määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku põhimõtetega.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja jäi kaebuse ja kaebuses toodud seisukohtade juurde paludes tühistada vaidlustatud väärteootsus ja lõpetada O.J-i

suhtes väärteomenetlus, menetluskulud palutakse jätta riigi kanda.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Küll aga selgitas kohtuväline menetleja, et väärteo otsuses on viga menetlusalusele isikule määratud trahvi osas, mille soovib parandada. Nimelt on kohtuväline menetleja määranud isikule rahatrahvi 200 eurot, mitte otsuse väljatrükil kajastuv 400 eurot, tegemist on kohtuvälise menetleja poolse veaga.

Pärnu Maakohtu seisukoht

4- -7098 Lk 6

/ 11

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised -

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ütlused, leidis, et ja tunnistaja O.J-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohtuistungil tunnistaja X.X, andis ütlusi väärteoprotokolli koostamise asjaolude kohta kelle .a toimus x.x maant sõnul x.x eel raskeveokite kontroll, mille käigus peeti kinni x karjääri kandist tulnud kruusakoormaga veok x. Tunnistaja ütluste kohaselt oli esialgu eesmärk ülekaalu. Kaal oli korras, aga selgus, kontrollida, kas ei ole veokil

et juht digimeerik oli paigaldatud vastas ei kasutanud sõidumeerikut, . Sõiduki juht küsimisele, miks ei kasutanud sõidumeerikut, et talle laieneb meeriku vabastus kuna tegemist on teehooldussõidukiga tõendi, et sõiduk kuulub AS xxx , esitas ja on

teehooldussõiduk. Veose kohta ei olnud esitada saatelehte. Liiklusseaduse § 88 lg 6 kohaselt veose veol peab olema saateleht ja kuna ei olnud võimalik tuvastada reisi eesmärki ja mis põhjusel on vedu, kas on omal kulul vedu, kas on kommertsvedu.

Teoreetiliselt on võimalik ka teostada tasulist vedu vajadusel ja kui puuduvad veose dokumendid siis ei ole võimalik nõuete kohaselt taadeldud. tuvastada. Digimeerik oli

O.J

kirjutas ütlustesse, et pidi viima koorma xxx aukude parandamiseks, veose dokumendid pidi saama veose lõpus.

O.J andis istungil ütlusi selle kohta, et x.x.x.a oli ta tööülesannete täitmisel ndis ülesande sõit , võtta veoauto j ning teemeister a a x a asuda teed

hööveldama x Kruusa võttis peale x karjäärist ballastiks, et sõiduki .

l oleks raskust, kas ka teele oli vaja planeerida, pidi selguma kohapeal. Veose kohta kirjutati andmed lehele karjääri väravas. Menetlusaluse isiku sõnul ei pea ta selliselt peale võetud koormat veose vedamiseks. Koormaga pidi minema x, x teele, seal on osaliselt kruusa tee. Kaebuse esitaja kinnitas, et veokil on peal sõidumeerik, kuid ei ole seda kunagi kasutanud, lähtudes, et on teehoolduse firmas tööl, hooldab ja kontrollib teed leidis, et tal ei pea olema ning ei ole tegelenud veoste salvestuslehti või digiväljatrükke,

vedamisega punktist A punkti B. Tööandja poolt antud tõendi osas märkis, et saab aru, et see on antud selleks, et ei pea kaarti kasutama, samuti jäi menetlusaluse isiku jaoks segaseks, kui suur on talle määratud trahv, 200 või 400 eurot.

Kohtuväline menetleja selgitas istungil, et karistuse määramisel on O.J karistatud kogumi eest ehk sõidumeeriku mitte kasutamine, tööaegade mitte tõendmaine, kus oli see tõendamine kohustuslik.

Raskemaks teoks luges

sõidumeeriku mitte kasutamist, mille kasutamise kohustus tuleb puhtalt sellest veosest. Kui veose dokumendid oleks korras olnud, ei oleks sõidumeerikuga probleeme olnud. Juhul kui oleks veosel olnud xx veose dokument, kust saab aru, et see läheb objektile mis on teeobjekt ja siis ongi vabastus olemas.

AS xxx (tl 5) kohaselt on AS xx tõend hallatav sõiduk registreerimismärgiga xxx xxx LS

§ 84 lg 1 p 2 mõistes eritalituse sõiduk (hooldussõiduk), millega täidetakse teehooldusülesandeid ja teel möödapääsematuid ülesandeid. Sõidukit kasutatakse LS § 130 lg 12 p 8 kohaselt seoses teehoolduse või –kontrolliga (sõiduk teeb töid, mis on seotud teede hooldusega ja hooldusremondiga) ja sõiduki juhi suhtes ei rakendu riigisisesel maanteeveol Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõuded.

4- -7098 Lk 7

/ 11

Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas vaidluse raskuspunkt selles, kas eritalituse sõiduki juhil peavad veose veol olema kaasas LS § 88 lg 6 viidatud veodokumendid ning kas nimetatud dokumentide puudumisel võib asuda seisukohale, et ju

ht on rikkunud sõidumeeriku kasutamise kohustust ja nõudeid, mis toob kaasa vastutuse LS § 214 ja LS § 217 lg 1 järgi.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et x.x.x.a peeti raskeveokite kontrolli käigus kinni O.J-i juhitud veoauto xxx registreerimismärgiga xxx xxx.

Kaeba

ja poolt esitatud sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx xxx registreerimistunnistuse koopia (tl. 9), aga ka AS xxx xxx tõend (kohtuvälise menetleja toimik lk 5, esitatud ka kaebaja poolt koos kaebusega, tl 11) kinnitavad, et O.J-i poolt juhitud sõiduki näol oli tegemist eritalituse sõidukiga, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid.

x.x.x.a kontrollimiseks kinni pidamisel oli veoauto xxx koormaks kruus Faktiliselt ei . ole vaidlust ka selles, et kuigi veokil xxx oli koormaks kruus, puudusid sõiduki juhil veodokumendid. Nimetatut kinnita kui ka kaebuse sid oma ütlustes nii tunnistaja esitaja .

Kaebuse kohaselt sõidukil olev kruus oli veoki koormaks ja see oli planeeritud riigimaanteele nr (xxx xxx ), kus sama sõiduk – xxx, registreerimismärk xxxxx – pidi

koormaks olevat kruusa teele planeerima (s.o täiendama kruusateede kulumiskihti purustatud kruusaga seda alussaha abil teele laotades) xx ja AS-ixxxx vahel sõlmitud Riigimaanteede hooldeja säilitusremondilepingu nr 1-10/12-00301/064 lisa 4.2.2. pst 1.5. tulenevate kohustuste täitmiseks (tl. 5). Kohtuistungil kaebuse esitaja argumenteeris, et tema hinnangul ei olnud tegemist veosega, vaid ballastiga, samas mööndes, et see, kas koormaks olnud kruusa reaalselt teele planeerida on vajalik, selgub alles objektil olles, samuti, et ta võis kruusa reaalselt ka planeerimiseks vajada (tl 31).

Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et x.x.x.a O.J-i juhitud veoki koormaks olnud kruusa näol oli tegemist veosega – veokile laetud materjaliga, mida toimetati mingisse sihtkohta. Kaebaja viitab veokil olnud materjalile, kui „koormale“, mis iseenesest sünonüüm sõnale „veos“, siinkohal ei ole asjakohane süveneda keelelisse arutellu, vaid lähtuda tuleb sisulisest küljest, ning sisulisest küljest oli kohtu hinnangul, eelnevale toetudes, x.x.x.a O.J-i juhitud veoki kastis veos.

LS § 88 lg 6 sätestab vastuvaidlematult, et veose veol peavad juhil lisaks muudele dokumentidele kaasas olema veodokumendid. Asjaolust, et O.J nimetatud dokumente kaasas ei olnud, saab kohtu hinnangul ainult järeldada, et

O.J on rikkunud LS § 88 lg 6 sätestatud kohustust, mille eest on ette nähtud vastutus LS § 238 järgi.

Kohus on seisukohal, et LS § 88 lg 6 sätestatud selgelt viitab, et menetlusaluse isiku ütlused ei asenda veodokumente, kuigi võivad olla abistava iseloomuga. Kohus märgib, et kaebuses toodud ja kohtuistungil antud seletused, miks veokil oli peal kruusakoorem, on sisulises vastuolus. Esimesel juhul on veetav materjal seotud teehoolduse tööde tegemisega, teisel juhul aga materjalil otsene seos hooldustöödega puudub, paljasõnalised on menetlusaluse isiku väited, et sõiduk vajab

4- -7098 Lk 8

/ 11

teehooldustööde tegemiseks lisamassi. Eelnev oma vastuolulisuses ei ole abistav sõiduki veose sihtkoha ega eesmärgi tuvastamisel.

Kohtuväline menetleja on veodokumentide puudumisest tulenevalt leidnud, et lisaks

LS § 88 lg 6 sätestatule, on sõiduki juht rikkunud LS 131 lg 1 sätestatut. O.J-i tegu on kvalifitseeritud LS § 214, LS § 217 lg 1 ja LS § 238 järgi.

LS § 131 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu -

määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi.

Autovedudel kastutatavate sõidumeerikute kasutamine on reguleeritud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 165/2014 ning mille artikkel 3 lg 2 lubab kehtestada erandeid määruses (EÜ) nr 561/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukitele. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus EÜ) nr 561/2006 artikkel 13 lõige 1 punkt h) lubab kohaldada erandit muuhulgas sõidukitele, mida kasutatakse seoses teehoolduseja kontrolliga.

LS § 131 lg 4 p 2 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel.

LS § 130 lg 12 p 8 sätestab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr

561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu

kindlustamise töödega, vee-, gaasija elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või , olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi -kontrolliga -,

telefoni-, raadiovõi televisiooniteenuse osutamisega ning raadio või telesaatjate või - vastuvõtjate asukoha määramisega.

Kaebaja on viidanud Euroopa Kohtu 13.03.2014.a otsusele kohtuasjas C-222/12, kus kohus on otsustanud, et mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid“ mille võib sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab materjali teehooldustööde paika vedavat sõidukit tingimusel, et vedu on täielikult ja eranditult seotud nende tööde teostamisega ning kujutab endast neid töid täiendavat tegevust. Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata, kas see on nii, võttes arvesse kõiki põhikohtuasjas tähtsust omavad asjaolud (Euroopa Kohtu 13.03.2014.a otsus kohtuasjas C-222/12, p 49) .

O.J, sõiduki kinnipidamise ei teostanud teehooldustöid selle sõna ajal,

kõige otsesemas tähenduses, st ei hööveldanud teed, ega planeerinud teele kruusa jmt. Seega tuleb kindlaks teha, kas O.J-i poolt juhitud sõidukiga teostatud vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ja kujutas endast neid töid täiendavat tegevust.

Kuigi iseenesest on veoki xx registreerimismärgiga xxxx näol tegemist

teehooldussõidukiga, ei tähenda see, et nimetatud sõiduki juht on igal hetkel sõidumeeriku kasutamise kohustuse täitmisest automaatselt vabastatud. Vabastus on seotud konkreetse sõidukiga teostatava ülesande sisust. Seda, millist ülesannet konkreetsel ajahetkel sõidukiga täideti, saab tõendada sõiduki juht, st tegemist on pööratud tõendamiskoormisega. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et

4- -7098 Lk 9

/ 11

menetlusalune isik ei ole suutnud tõendada, et x.x.x.a teostatud vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ja kujutas endast neid töid täiendavat tegevust.

Arvestades kaebuses avaldatut, et kuna ilmastikuolud halvenesid, viis kaebuse esitaja

„ /…/ koorma kruusa riigimaantee nr xx vahetus läheduses /…/ asuvale, AS xxx kuuluvale laoplatsile /…/“ on kohtu hinnangul ilmne, et x.x.x.a O.J-i poolt juhitud veokit on lisaseadmete olemasolust hoolimata võimalik kasutada ka ainult materjalide veol, isegi, kui kaebuse esitaja oma sõnade kohaselt seda kunagi teinud ei ole. Eelnevat kinnitab ka kohtuistungil tunnistaja ja kaebaja poolt avaldatud asjaolu, et sõidukile xxx xxx registreerimismärgiga xxx on paigaldatud digimeerik xxx ( used, tl 30, kaebuse esitaja , kuigi kaebuse esitaja ei ole tunnistaja ütl ütlused, tl 31) seda oma sõnul kunagi kasutanud (tl. 32) .

Seega saab käesolevas olukorras ainult läbi LS § 88 lg 6 sätestatud kohustuslike veodokumentide tuvastada, kas x.x.x.a O.J-i poolt juhitud sõidukit kasutati LS § 130 lg 12 p 8 sätestatud eesmärgil, mis toob endaga kaasa sõidumeeriku kasutamise kohutusest vabastamise.

Seda, et x.x.x.a teostatud ja käesoleva menetluse kaasa toonud vedu oli täieli kult ja

eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ning kujutas t neid töid endas täiendavat tegevust saab tõ , kuivõrd sii endada ainult kaebuse esitaja nkohal rakendub

pööratud tõendamiskoormis. .a O.J ei olnud kohtuvälisele X.x.x

menetlejale esitada veodokumente, ka ei ole hilisemas menetluses esitatud dokumente, mis kinnitaks, et x.x.x.a xxxx koormaks olnud veose vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ja kujutas endast neid töid täiendavat tegevust. Kohtu hinnangul jõudis kohtuväline menetleja käesoleval juhul korrektselt järeldusele, et LS § 88 lg 6 sätestatud veodokumentide puudumisest tulenevalt on

O.J jätnud ettenähtud juhtudel sõidumeeriku kasutamata ja rikkunud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamise nõudeid.

x.x.x.a ei olnud O.J-i poolt täidetud LS § 131 lg 4 sätestatud sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastamise eeldused ning O.J rikkus LS § 131 lg 1 ning pani toime LS § 214 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna O.J ei olnud veose veol kaasas LS § 88 lg 6 sätestatud veodokumente, on ta toime pannud LS § 238 kvalifitseeritava väärteo.

Karistus

VTMS § 133 p 7 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud . O.J süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid on täisealine ja süüvõimeline isik. Karistust kergendava asjaoluna on väärteo otsuses toodud puhtsüdamlik kahetsus. Karistus raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt isikul kehtivad karistused puuduvad (kohtuvälise menetleja toimik, lk 9,10).

4- -7098 Lk

10 / 11

Töötades töökohal, kus isikul tuleb tööülesannete käigus teostada materjali vedu ja omades pikaajalist koge misel, pidi O.J olema must autojuhina tööta teadlik sellest, et veose veol peavad sõiduki juhil alati kaasas olema veodokumendid, ehk pani veodokumentide puudumise etteheites teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades isiku poolt antud ütlustega, on kohus seisukohal, et O.J ei teadnud, et seeläbi LS § 214 ja teostab väärteokoosseisudele

vastava asjaolu, s.o ei järgi sõidumeerikute kasutamise nõudeid (ei kasuta sõidumeerikut, säilita esitanud salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuse kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele

kehtestatud nõudeid), kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema ehk pani teod toime hooletusest.

Kuna O.J on ühe teoga toime pannud mitu väärtegu, mõistetakse talle karistus KarS § 63 lg 1 kohaselt. LS §§ 214, 217 lg 1 ja 238 näevad kõik maksimaalse karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, ehk kõigil juhtudel on karistuste raskus sama.

Kohtuväline menetleja .a väärteootsuse nr 2670,16,011718 on O.J x.x.x

resolutsiooni kohaselt karistanud LS § 214 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 euroga. 26.10.2016.a seisukohas avaldas kohtuväline menetleja, et

O.J-ile määrati rahatrahv 50 trahviühikut. 24.01.2017.a kohtuistungil kohtuväline menetleja selgitas, et määras O.J-ile rahatrahvi 50 trahviühikut, kuid tekkinud tehnilise vea tõttu on 14.09.2016.a otsuse resolutsioonis isikule määratud rahatrahvi suurusena kirjas 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

14.09.2016.a väärteootsus tõepoolest sisaldab ülalviidatud vastuolu. Nimelt on otsuse esimesel lehel resolutsioonis märgitud isikule määratud rahatrahvi suuruseks „100 trahviühiku ulatuses s.o 400 “ ning otsuse teine lehekülg algab lausega .00 EUR

„Määratud rahatrahv 200.00 EUR …“ Siiski nõustub kohus kaebuse esitajaga, et siduvaks tuleb pidada otsuse resolutsioonis sisalduv. Kohtuväline menetleja ei ole koostanud otsuse parandamise määrust, seega oli kaebuse esitaja õigustatult arusaamisel, et teda on karistatud rahatrahviga 400 eurot, isegi, kui kohtuvälise menetleja andmebaasi kohaselt määrati isikule rahatrahv summas 200 eurot. Kohus, hinnates, kas karistus on kooskõlas karistuse määramise alustega, lähtub väärteootsuse resolutsioonis kajastatud karistusest ning on seisukohal, et väärteootsus tuleb kar tuse osas tühistada ja teha uus otsus. is

Karistuse mõistmisel kohus lähtub sanktsiooni keskmisest määrast, arvestades, et esineb karistust kergendav asjaolu (kahetsus), karistust raskendavad asjaolud puuduvad, samuti annab isiku karistusregistri väljatrükk alust pidada isikut õiguskuulekaks, kellel ei ole harjumuseks liiklusnorme eirata. Kohus leiab, et kohane on mõista O.J-ile LS § 214, LS § 217 lg 1 ja LS § 238 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ehk 200 eurot. Kohtu hinnangul rahatrahv nimetatud summas vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning karistuse üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele - .

O.J taot Politseiles tühistada ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 14.09.2016 väärteootsus väärteoasjas nr 2302,16,011718 ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 2302,16,011718 VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel. Kohus on seisukohal, et puuduvad alused väärteootsuse tühistamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning selles osas jätab

4- -7098 Lk

11 / 11

kohus O.J-i kaebuse rahuldamata. Menetluskulud kaebaja lepingulise – kaitsja tasu

– jätta kaebaja O.J-i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep Kohtunik