2-16-7279/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-7279

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

OÜ Allomer Invest hagi Aspen ImpEX OÜ, Eldeven

Haldus OÜ ja Orku Ehitus OÜ vastu kinnisasjade

omandi ja valduse tagasisaamiseks, kinnisasjadele

seatud hüpoteegi lõpetamiseks või kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Allomer Invest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Allomer Invest (registrikood 10876118),

lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja I: Aspen ImpEX OÜ (registrikood 12887623)

Kostja II: Eldeven Haldus OÜ (registrikood 14065405)

Kostja III: Orku Ehitus OÜ (registrikood 12795223)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi

samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2. OÜ Allomer Invest määruskaebus rahuldada.

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud

1. OÜ Allomer Invest (hageja) esitas 09.05.2016 Viru Maakohtule hagi Aspen Impex OÜ

vastu kinnisasjade omandi ja valduse saamiseks või kahju hüvitamiseks. 13.05.2016

määrusega edastas Viru Maakohus hagiavalduse kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu

Maakohtule. 21.08.2016 täiendas hageja hagiavaldust ja palus kaasata kostjatena

menetlusse ka Eldeven Haldus OÜ (kostja II) ja Orku Ehitus OÜ (kostja III).

2. 29.08.2016 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja 21.08.2016 taotluse kostjate II

ja III kaasamiseks, sest kohus ei olnud hageja esitatud ja täiendatud hagi veel menetlusse

võtnud. Sama määrusega jättis maakohus hagiavalduse esimest korda käiguta ja andis

hagejale tähtaja 09.05.2016 esitatud ja 21.08.2016 täiendatud hagiavalduses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. 05.09.2016 määrusega pikendas maakohus 29.08.2016

määruses nimetatud tähtaega kuni 19.09.2016. 14.10.2016 määrusega määras maakohus

hagejale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse

15.09.2016 ja tasus puudu oleva riigilõivu 25.10.2016.

3. 11.11.2016 ja 13.12.2016 määrustega jättis maakohus hagiavalduse teist ja kolmandat

korda käiguta ning andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja

esitas parandatud hagiavalduse tervikteksti 15.12.2016.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

4. Pärnu Maakohus keeldus 30.01.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.

5. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus jätnud hagiavalduse käiguta kolmel korral ja

andnud hagejale täiendavad tähtajad puuduste kõrvaldamiseks, s.o tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) sätestatud nõudele vastava hagiavalduse, nõude õigusliku põhjenduse,

hageja selgelt väljendatud nõude ja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks koos viitega

tõenditele. Sellele vaatamata pole hageja esindaja olnud suuteline nõuet kõigi kostjate

vastu selgelt ja üheselt arusaadavalt esitama, seda õiguslikult veenvalt põhistama ja

tõenditele viitama. Mitmekordselt täiendatud ja terviktekstina kohtule esitatud hagi ei

võimalda kohtul asuda seisukohale, et hagi vastab TsMS nõuetele, et hagi oleks õiguslikult

põhjendatud ning et hagiavalduses ei esineks enam puudusi.

6. Hageja on hagiavalduses välja toonud küll faktilised asjaolud ja viidanud tõenditele, kuid

pole neid mingil viisil sidunud hagiavalduses esitatud õigusliku alusega. Kohus ei tohi

hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid tuletada.

7. Hagiavaldusest ei selgu, kas ja kuidas on hageja kontrollinud nõude rahuldamiseks

vajalikke eeldusi ja jõudnud esitatud järeldusteni. Hagiavaldusest ei nähtu, millisest

seadusest tuleneva keeluga on hageja hinnangul hageja ja kostja I vahel tehtud tehing

vastuolus, kas keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus ning

kas ja millises seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

8. Hagiavalduses on märgitud, et vajalik oleks tuvastada kostja I ja kostja II vahel sõlmitud

vaidlusaluste kinnistute võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tühisus, kuid

hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on hageja hinnangul lepingute tühisus

tuvastatav. Hageja leiab paljasõnaliselt, et oma sisult oli kinnistute omandamise tehing

näiline ja kinnisturaamatu kanne, mille kohaselt on vaidlusaluste kinnistute omanikuks

kostja II, on ebaõige. Mille alusel ja kuidas on hageja sellise seisukohani jõudnud, ei

selgu. Hageja ei ole ka kontrollinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 eeldusi

ja need eeldused on hageja poolt tõendamata.

9. Hagiavalduses palub hageja nõuda erinevatelt isikutelt ja asutustelt välja tõendeid,

seejuures nõuetekohast tõendi kogumise taotlust esitamata ja põhistamata, millise

konkreetse asjaolu tõendamiseks tõendi kogumine vajalik on.

10. Kostja III osas on hageja märkinud, et kostjal III ei saa olla nõuet kostja II vastu. Oma

sellist väidet pole hageja põhistanud ega tõendanud.

11. Maakohus keeldus hagi kostja I ja II vastu menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.

Kuivõrd hagi kostjate I ja II vastu jäi menetlusse võtmata, asus maakohus seisukohale, et

hageja pole isikuks, kes on õigustatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-st 1 tulenevat

nõuet esitama kostja III vastu. Maakohus keeldus hagi kostja III vastu menetlusse võtmast

TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel.

Hageja määruskaebus

12. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ootab hageja kohtusüsteemilt abi oma kinnistute

tagasisaamiseks. Hageja hinnangul ei esine TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud eeldusi hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduses on kirjeldatud, millistel asjaoludel

läksid kinnistud hageja omandist välja ja mis asjaoludel dokumente võltsiti.

Hagiavalduses on ka arusaadavalt näidatud, millise tõendiga ja millist asjaolu tõendada

soovitakse.

14. Kostja I vastu esitatud nõue põhineb TsÜS §-del 87 ja 129. Nõue kostja II vastu põhineb

AÕS § 561 lg-l 1. Kostja II pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on

ebaõiged ja et kinnistud ei pruukinud kostjale I kuuluda. Selle tõendamiseks on hageja

palunud kohtu kaasabi tõendite väljanõudmiseks. Kostja III oli kinnistute müügitehingu

osaline ja ta oli teadlik müügilepingus märgitud selgitusest kinnistute omandiõiguse

vaidluse kohta.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu

määrus tuleb määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada menetlusõiguse olulise

rikkumise tõttu (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2, § 656 lg 2). Ringkonnakohus saadab

tsiviilasja hagi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse.

17. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest

põhjendustel, et hageja ei ole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus juhtis hageja

tähelepanu ja andis tähtajad nende kõrvaldamiseks. Keeldumise alusnormidena on

maakohus viidanud TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja § 371 lg 1 p-le 9. Puudusteks, mis

takistavad hagi menetlemist, on maakohus pidanud seda, et hageja ei ole sidunud

hagiavaldusele lisatud tõendeid hagi rahuldamise õiguslike alustega, ei ole viidanud hagi

rahuldamise õiguslikele alustele ja analüüsinud hagi rahuldamise õiguslikke eeldusi.

Samuti on maakohtu hinnangul hagis toodud väited osaliselt paljasõnalised.

18. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele

nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 371 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses

nimetatud juhtudel keelduda. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et konkreetsel

juhul ei ole hageja lepinguline esindaja soodustanud tsiviilasja sujuvat menetlusse võtmist.

Sellegipoolest on kolleegiumi hinnangul maakohus praegusel juhul põhjendamatult

keeldunud hagiavalduse menetlemisest.

19. Esiteks märgib kolleegium, et ei nõustu maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tuleks

hagi menetlemisest keelduda põhjusel, et hageja ei ole toonud kohtu ette nõuete aluseks

olevaid õigusnorme või analüüsinud nõude rahuldamise õiguslikke eeldusi. Hageja nõude

kvalifitseerimine on kohtu, mitte hageja kohustuseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud,

et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku

kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad

asjaolud (vt nt Riigikohtu 09.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13). Kohtul tuleb

vaidluse lahendamise eeldusena tuvastada vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste

asjaolude kogum, mille nõudenormi koosseisu elementidele vastavuse hindamise

tulemusena on kohtul võimalik teha järeldusi hagi rahuldamise võimalikkuse kohta.

20. Hageja kohustuseks on tulenevalt TsMS §-st 363 sätestatust ennekõike tuua kohtu ette

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

(TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). Hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades

tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda

aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust

ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust

perspektiivikusest. Vaidlustatud kohtumääruses ei ole maakohus eelmärgitut piisavas

ulatuses arvestanud. Hagi ebapiisav põhistamine või tõendamine võib olla hagi

rahuldamata jätmise, kuid mitte menetlemisest keeldumise aluseks, sest hagi

menetlemisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371 ning viidatud

säte sellist keeldumise alust ette ei näe.

21. Samal põhjusel ei saa kolleegiumi hinnangul lugeda hagiavalduses toodud väidete

ebapiisavat tõenditega sidumist (s.t tõenditele viitamata jätmist) selliseks vormiliseks

puuduseks TsMS § 371 lg 1 p 9 mõttes, mis takistaks hagi menetlemist. Kolleegium lisab,

et hagi esitamisel piisab TsMS § 363 lg 1 p 3 nõude täitmiseks asjakohastele tõenditele

viitamisest, s.t tõendite füüsiline esitamine ei ole hagi esitamise hetkel

menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka vajalik. Seetõttu ei oma hagi menetlusse võtmisel

iseenesest tähtsust see, kas kõik vajalikud tõendid on kohtule koos hagiavaldusega

esitatud.

22. Maakohus ei ole eespool märgitu tõttu kohaldanud TsMS § 371 lg 1 p 9 õiguspäraselt ja

on sellega menetlusõiguse normi oluliselt rikkunud. Sellest tulenevalt ei ole maakohus

õiguspäraselt keeldunud ka kostja III osas hagi menetlemisest. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja kõrvaldanud hagiavalduse muud puudused, millele maakohus on

määruses viidanud (tasunud riigilõivu ja esitanud volikirja). Maakohtu määrus tuleb

seetõttu tervikuna tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja hagiavalduse uueks

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2,

§ 656 lg 2).

23. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium, et hagimenetluses menetleb

kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Seetõttu tuleb hagejal endal hoolitseda selle eest, et

vaidluse all olevate faktiliste asjaolude tõendamiseks vajalikud tõendid saaksid kohtule

(õigel ajal) esitatud. Määruskaebuse väited, et hageja ei ole saanud kohtusüsteemilt abi

oma nõude rahuldamiseks, ei ole seetõttu kooskõlas hagimenetluse olemuse ega

põhimõtetega. Tõendite kogumist kohtult saab hagimenetluses taotleda vaid erandlikel

juhtudel (TsMS § 236 lg 2). Kohus võib tõendi kogumisest keelduda, kui

menetlusosaline ei põhjenda piisavalt selgelt, millise asjas tähtsust omava asjaolu

tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb või miks ei ole menetlusosalisel endal võimalik

seda tõendit esitada (TsMS § 236 lg-d 2 ja 3).

Menetluskulud ja edasikaebamise kord

24. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, toimub menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka Riigikohtu

20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22).

25. Määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada, sest ringkonnakohus saadab

tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ega

tee asjas lõpplahendit (TsMS § 372 lg 5).

Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)