Legislator Case Law & Legislation
2-16-123655/8 AI generated

2-16-123655/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-16-123655/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks 524,84 eurot, millest Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05% päevas

Legislator headnote

AI generated

2-16-123655/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks 524,84 eurot, millest Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05% päevas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-16-123655

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-123655

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi Natalja Samrjakova vastu

572,75 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

639,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Aktsiaselts

Starman

(rk

10069659;

asukoht

Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn), esindaja Darja Permina,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Natalja Samrjakova (ik XXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi Natalja Samrjakova vastu osaliselt.

2. Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks 524,84 eurot, millest

317,28 eurot on põhinõue, 30 eurot võla sissenõudmise kulu ja 177,56 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05% päevas

põhinõudelt 317,28 eurot alates 29.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam

kui 139,72 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 92% ulatuses Natalja Samrjakova kanda ja 8% ulatuses Aktsiaselts

Starman kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-123655 Aktsiaselts Starman menetluskulude rahaliseks

suuruseks 220 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning 95 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks menetluskulud

202,40 eurot.

8. Välja mõista Natalja Samrjakovalt Aktsiaselts Starman kasuks viivis menetluskulult

202,40 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

2(3)

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel 03.07.2013 sõlmitud leping

nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud

lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 03.07.2013 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 365,19 eurot. Arved TA-52914

ja TA-52712 on trahviarved. Lepingu nr XXX alusel kohustus kostja kasutama hageja Start S,

M või L-Interneti teenust ja Start digiTV teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele

või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi

lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 18 eurot ja 29,91 eurot.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et lisatingimus leppetrahvide kohta, millega pannakse tarbijast lepingupoolele

kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise korral kindlas

summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks,

sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, arvestades

leppetrahvi suurust (29,91 eurot ja 18 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava

tasuga (22,98 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab

3(3)

VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole

hagejal õigust leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks

väljamõistmisele 317,28 eurot (365,19 – 29,91 – 18 = 317,28).

Viivist on hageja arvestanud üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. Kuna hageja ei

ole leppetrahvi arvetelt viivist arvestanud, tuleb hageja viivise nõue rahuldada 177,56 euro

ulatuses. Samuti on põhjendatud kostjalt võla sissenõudmise kulu 30 eurot väljamõistmine.

Arvestades leppetrahvi põhjendamatust tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt 317,28 eurot alates 29.12.2016 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte enam kui 139,72 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~92% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

202,40 eurot (92% 220 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

202,40 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik