2-16-125173/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-125173

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-125173

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Kerli Haasma vastu

1888,21 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1963,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Darja Permina,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Kerli Haasma (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Kerli Haasma vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kerli Haasmalt Osaühing Aktiva Finants kasuks 849,29 eurot, millest

704,13 eurot on põhinõue ja 145,16 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Kerli Haasmalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 704,13 eurot alates 02.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 558,97 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 45% ulatuses Kerli Haasma kanda ja 55% ulatuses

Osaühing Aktiva Finants kanda.

6. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-125173

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Kerli Haasmalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

168,75 eurot.

8. Välja mõista Kerli Haasmalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

168,75 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt TsMS

§ 3111 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt 08.02.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

2(3)

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 28.11.2013

sõlmitud liitumisleping nr XXX, soodushinnaga vara müügileping nr XXX ning osamaksetega

vara müügilepingud nr XXX ja nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa teenuste

kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 28.11.2013 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 944,13 eurot. 01.08.2014

esitatud arve nr 2010079385 on koos käsitlustasuga kogusummas 240 eurot (100 + 70 + 70),

mille sissenõudmise õigus tuleneb soodushinnaga vara müügilepingust ja osamaksetega vara

müügilepingutest. Viidatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu

kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa poolt mistahes tagajärjel tõi

kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele.

Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, peatamise, teenuse/kõnepaketi vahetamise või kohustusliku lisateenuse

sulgemise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale

kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse

tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5

ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust

käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks

väljamõistmisele 704,13 eurot (944,13 – 240 = 704,13). Nimetatud summalt on hagejal õigus

arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise

üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset

3(3)

seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3

p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus kuni 01.02.2017 seisuga

on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks on 145,16 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

2009415438

88,75

21.05.2014

19,34

2009624420

241,25

18.06.2014

51,04

2009840905

101,57

18.07.2014

20,80

201007938

272,77 (512,77

– 240)

18.08.2014

53,98

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~45% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 45% ulatuses kostja kanda ja 55%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

168,75 eurot (45% 375 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

168,75 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik