1-09-2670/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-2670

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 aprill 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-2670 (09230101860) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi L.D süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav L.D

Ik: xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta (lapsega kodune), vene keel, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.01.2009 kuni 31.01.2009, so 2 päeva, alates 31.01.2009 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.09.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 45 päeva; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 30 päeva KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.11.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS §25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud: KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus: 2 kuud 28 päeva. Vabanes karistuse kandmiselt 18.12.2008. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

2

1. L.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.D-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2009

kuni 31.01.2009, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.D-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 56 (viiskümmend kuus) tundi.

5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 (kümme) kuuline tähtaeg

alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada L.D üldkasuliku töö tegemise ajal, so 10 kuu

vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742, 6 127 758).

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 alusel kohustada L.D järgima kontrollnõudeid:

• elada alalises asukohas

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

8. L.D suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. L.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.D, 1-09-2670, kaitsjatasu“. 10. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; L.D-lt 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.D, 1-09-2670, sundraha“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.04.2009. Kui kohtuotsusele

3 apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.04.2009.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

L.D süüdistatakse selles, et tema olles 20.09.2008 ja 27.11.2008 karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 alusel varavastaste süütegude toimepanemise

eest süstemaatiliselt ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, uuesti 30.01.2009 kella 13.15 paiku, viibides Tallinnas, Kadaka tee 56B kaupluses Kadaka Säästumarket, püüdis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ASle Rimi Eesti Food

kuuluvat kaupa, so nelja pakki juustu „Atleet“ hinnaga 28.70 krooni, s.o kaupa

kogumaksumusega 114.80 krooni, pannes kauba endale põue, jope alla ning möödus

kassadest, jättes kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Seega L.D, isikuna kes on varem toime pannud vargusi, alustades vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja

äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Rimi Eesti Food ASi avaldusest nähtuvalt 30.01.2009 kella 13.35 ajal üritati Rimi

poest lahkuda, jättes tasumata kauba eest summas 114,80 krooni. Kaup tagastati kauplusele ja kaup oli rikkumata. (t/l 2)

• 30.01.2009 koostatud tunnistaja A O ülekuulamisprotokolli kohaselt viibis ta

30.01.2009 objektil Kadaka Säästumarket aadressil Kadaka tee 56B, kus peeti

30.01.09 kell 13.15 pärast kassaliini läbimist kinni noor naisterahvas koos lapsega

vankris. Läbivaatusel avastati tasumata kaup juust Atleet 21.80x4tk = 114.80 EEK Naisterahvas osutas kinnipidamisel aktiivset vastupanu. (t/l 3-4)

• 30.01.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti kahtlustatavana kinni L.D, kes Kadaka Säästumarketist aadressil Kadaka tee 56B, üritas varastada Rimi Eesti Food ASle kuuluvat kaupa kogumaksumusega 114,80 krooni, kuid ei jõudnud tegu lõpule viia, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. (t/l 7-9)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.01.2009 koostatud kahtlustatava L.D

tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et

30.01.2009 läks kauplusesse Säästumarket aadressil Kadaka tee 56B, Tallinn. Kauplusesse läks vankriga. Läks kohe osakonda, kus müüakse juustu. Võttis neli

pakki juustu „Atleet“ ja pani oma jope alla. Pärast seda suundus kassadest mööda väljapääsu poole. Vankriga kassadest möödumisel pidasid ta kinni kaupluse töötajad ja palusid nendega lattu minna. Lattu tuli kohe ka turvatöötaja. Töötajad palusid jope

lahti teha, kus tal oli põues juust. Pärast seda kutsusid nad välja politsei ja tema helistas emale, et ta tuleks lapsele järele. (t/l 12-15)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 36,62 krooni. (t/l 27)

4 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.D süüd tunnistavaid ütlusi, AS-i Rimi Eesti Food avaldust, tunnistaja AO´i ütlusi,

kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.D käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli L.D temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli L.D KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 30.01.2009 püüdis L.D varastada AS-ile Rimi

Food Eesti kuuluvat kaupa koguväärtuses 114,80 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra

vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub

süüdistataval alaline töine sissetulek ja ainsaks legaalseks sissetulekuks on sotsiaalkindlustusameti makstav toetus. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et

süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda.

Samuti näitab süstemaatiline varavastaste väärtegude ja kuritegude toimepanemine

süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumist. Seetõttu on rahalise karistuse

kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat . karistatud 2008 aastal kahel korral kriminaalkorras samalaadsete varavastaste kuritegude eest. Esimene vangistus jäeti süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kuid süüdistatav pani

kohtu poolt määratud katseajal, kohtuotsuse kuulutamisele järgneval päeval toime uue

samalaadse kuriteo ning kohus karistas süüdistatavat reaalse vangistusega, mõistes

liitkaristuse. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 18.12.2008 ning uue samalaadse

kuriteo toimepanemiselt peeti ta kinni juba kuu aja möödudes. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Samas on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes kasvatab 1 aasta ja 7 kuu vanust last ning

järjekordse vangistuse kohaldamine tekitab olukorra, kus väikelapsel ei ole ema. Seetõttu,

arvestades süüdistataval väikelapse ülalpidamisja kasvatamiskohustust ning asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, sest ta püüdis varastada kaupa vaid 114 krooni ulatuses, peab kohus süüdistatava nõusolekut arvestades võimalikuks mõistetava karistuse asendamist

üldkasuliku tööga. Kuivõrd süüdistataval on väikelaps, peab kohus vajalikuks määrata

üldkasuliku töö tegemiseks suhteliselt pika ajavahemiku. Karistuse määra valikul lähtub

kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja sanktsiooni alammääras.

Märt Toming kohtunik