2-16-7513/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu. Välja mõista OÜ-lt Jätta rahuldamata OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu
Legislator headnote
AI generated2-16-7513/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista OÜ-lt Jätta rahuldamata OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Priks
Otsuse
avalikult
teatavaks
tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2017, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7513
Tsiviilasi
Tatjana
Varfolomejeva
hagi
OÜ
Ortopeediakeskus vastu hüvitise väljamõistmiseks
OÜ
Ortopeediakeskus
hagi
Tatjana
Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise
tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3845,50 eurot; 3500 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja/kostja:
Tatjana
Varfolomejeva
(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja
Sergei Desjatnikov (e-post: teie.jurist@gmail.com)
Kostja/hageja:
OÜ
Ortopeediakeskus
(registrikood 10474822, asukoht Nõva 15-15, Tartu),
lepinguline
esindaja
Maia
Ploom
(e-post:
maiapl@hot.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
Protokollija
06. veebruar 2017
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu. Välja mõista OÜ-lt
Ortopeediakeskus Tatjana Varfolomejeva kasuks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas
3845,50 eurot.
2. Jätta rahuldamata OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu
ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud OÜ Ortopeediakeskus kanda.
5. Välja mõista OÜ-lt Ortopeediakeskus Tatjana Varfolomejeva lepinguliste esindajate kulust
516 eurot Tatjana Varfolomejeva kasuks.
Apellatsioonkaebuse esitamine
6. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
7. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Tatjana Varfolomejeva esitas 08.03.2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ
Ortopeediakeskus vastu avalduse. Tatjana Varfolomejeva palus mõista OÜ-lt
Ortopeediakeskus töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel välja hüvitis avaldaja kolme
kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/484/16
(TVK I) 14.04.2016 otsuse, millega rahuldas avalduse ja mõistis Tatjana Varfolomejeva
kasuks välja hüvitise summas 3845,50 eurot.
2. OÜ Ortopeediakeskus esitas 25.03.2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Tatjana
Varfolomejeva vastu avalduse. OÜ Ortopeediakeskus palus tuvastada Tatjana
Varfolomejeva töölepingu ülesütlemise tühisuse. Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas
nr 4-1/647/16 (TVK II) 14.04.2016 otsuse, millega jättis OÜ Ortopeediakeskus avalduse
rahuldamata.
3. 12.05.2016 esitas OÜ Ortopeediakeskus kohtule avalduse Tatjana Varfolomejeva esitatud
avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (tsiviilasja 2-16-7513 tl 1-3) ning
hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
(tsiviilasja 2-16-7519 tl 1-5). 06.07.2016 määrusega liitis kohus tsiviilasjad ühte
menetlusse.
4. Tatjana Varfolomejeva hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tatjana Varfolomejeva ja OÜ
Ortopeediakeskus 10.01.2005 kirjaliku tähtajatu töölepingu. Lepingu kohaselt pidi OÜ
Ortopeediakeskus tasuma Tatjana Varfolomejevale töötasu üks kord kuus. Töötasu arvestas
OÜ Ortopeediakeskus tükitöö põhiselt vastavalt tükitööhinnete juhendile ja raportitele.
Vastavalt raportile teenis Tatjana Varfolomejeva juunis 2015 1555,74 eurot, juulis 01.07 -
03.07.2015 ja augustis 1488,48 eurot, septembris – 1426,40 eurot, oktoobris – 1405,76
eurot, novembris – 1414,49 eurot, detsembris – 1412,51 eurot, jaanuaris 2016 - 976,07
eurot. Töötasu on arvestatud brutos. Alates 06.07.2015 kuni 02.08.2015 viibis Tatjana
Varfolomejeva puhkusel 28 päeva. Perioodil 01.01.2015 - 30.06.2015 teenis Tatjana
Varfolomejeva kokku 8592,58 eurot. Seega tööandja oleks pidanud töötajale maksma
05.07.2015 puhkusetasu 28 kalendripäeva eest kokku 1344,09 eurot. 25.02.2016 esitas
Tatjana Varfolomejeva töölepingu ülesütlemise avalduse, kuna OÜ Ortopeediakeskus ei
maksnud osaliselt töötasu alates juunist ja on oluliselt viivitanud töötasu ning
puhkusehüvitise maksmisega. Tatjana Varfolomejeva palub OÜ-lt Ortopeediakeskus välja
mõista Tatjana Varfolomejeva kasuks TLS 100 lg 4 alusel hüvitis kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses summas 3845,50 eurot.
5. OÜ Ortopeediakeskuse 12.09.2016 vastuse kohaselt vastab tõele, et Tatjana
Varfolomejevale ei ole alati tähtaegselt välja makstud töötasu ning OÜ Ortopeediakeskus
hilines ka puhkusetasu väljamaksmisega. 2015. a lõpuks olid Tatjana Varfolomejevale välja
makstud kõik saadaolevad tasud. Seega puudus Tatjana Varfolomejeval põhjus tööleping
sellel alusel üles öelda 2016. a veebruari lõpus. OÜ Ortopeediakeskus selgitab, et aastate
jooksul on väljakujunenud töökorraldus, millega on nõustunud ka Tatjana Varfolomejeva.
OÜ Ortopeediakeskus osutab teenust ning valmistab proteese ja muid ortopeedilisi
abivahendeid ja müüb neid abivajajatele. Abivajav isik ise ei maksa kogu abivahendi
maksumust. Osa maksumusest tasub Eesti Vabariik. Viimased kolm aastat ei ole riigi poolt
eraldatavast summast jätkunud abivajajatele teenuse riigiosaluse osa tasumiseks terveks
jooksvaks aastaks. Riigiosaluse raha kulub ära juba jooksva aasta suveks. Abivajajaid aga
ei saa jätta abita ajaks, kuni riik oma lisaeelarve vastu võtab. Seetõttu on
sotsiaalministeerium abivahendite valmistajaid palunud abivahendeid oma reservide abil
valmistada. Nende abivahendite riigiosaluse osa tasutakse neile peale lisaeelarve
vastuvõtmist aasta lõpus. Siis kantakse üle teenuse osutajatele täiendav raha teenuse
osutamiseks. OÜ Ortopeediakeskus arutas igal aastal olukorda töötajatega ning töötajad
soovisid töötamist jätkata, olles nõus sellega, et puudujääva töötasu saavad nad kätte peale
riigilt raha laekumist. Seega sõlmisid OÜ Ortopeediakeskus ja töötajad suulise töölepingu
muudatuse, mille kohaselt tasutakse neile peale riigiosaluse tasude laekumise lõppemist
töötasu väiksemas ulatuses nende poolt välja teenitust ning peale riigilt rahade laekumist
tasutakse seni kättesaamata töötasu. Tatjana Varfolomejeval oli töötasu ja puhkusetasu
hilisem maksmine teada juba alates 2013. a, mille tõttu ütles ta töölepingu üles mõistlikku
ülesütlemise aega ületades. Kui kohus peab töölepingu ülesütlemist siiski põhjendatuks,
palub OÜ Ortopeediakeskus arvestada aastate jooksul väljakujunenud töökorraldust ja
alternatiivnõudena vähendada tööandjalt väljamõistetava hüvise suurust oluliselt.
6. OÜ Ortopeediakeskus hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.01.2005 töölepingu, mille
alusel asus Tatjana Varfolomejeva OÜ Ortopeediakeskus juurde tööle kingsepana.
25.02.2016 esitas töötaja tööandjale töölepingu ülesülemise avalduse, millega ta ütles
töölepingu üles samast päevast, 25.02.2016. Töölepingu ülesütlemise avalduse sisu on
tööandjale osaliselt arusaamatu. Arusaadav on see, et töötaja väidab, et tal on õigeaegselt
kätte saamata töötasud ja puhkusetasu, maksmata riigimaksud, ta olevat saanud mingit
mitteametlikku tasu jms. Kõigist töötaja töölepingu ülesütlemise põhjustest vastab tõele
ainult see, et talle ei ole alati tähtaegselt välja makstud töötasu, tööandja hilines ka
puhkusetasu väljamaksmisega. 2015.a lõpuks olid töötajale välja makstud kõik saadaolevad
tasud. Seega puudus töötajal põhjus tööleping sellel alusel üles öelda 2016.a veebruari
lõpus.
Ilmselt
olid
töötajal
töölepingu
ülesütlemiseks
muud
põhjused.
OÜ
Ortopeediakeskus selgitab enda aastate jooksul väljakujunenud töökorraldust ning
kokkulepet töötajatega palga ja puhkusetasu maksmise osas sarnaselt Tatjana
Varfolomejeva hagile esitatud vastuse sisuga (vt p 5). OÜ Ortopeediakeskus palub
tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. OÜ Ortopeediakeskus leiab, et 25.02.2016 oli
möödunud igasugune mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks, ülesütlemine on nii sisult kui
vormilt vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tühine. Ei esine põhjust, miks töötaja pidi
ilma etteteatamata töölt lahkuma, kui ta oli juba üle kahe kuu töötanud pärast saamata tasude
kättesaamist.
7. 06.02.2017 kohtuistungil jäid pooled on seisukohtade juurde. OÜ Ortopeediakeskus
lepinguline esindaja täiendas asja sisulise arutamise käigus oma varasemaid seisukohti
sellega, et palus hüvitise vähendamise taotluse lahendamisel kohtul arvestada ka seda, et
töötaja sai pärast töölepingu ülesütlemist töötukassast hüvitist.
8. 08.02.2017 esitas Tatjana Varfolomejeva lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja.
Samal päeval esitas OÜ Ortopeediakeskus oma lõplikud seisukohad, milles jäi kohtuistungil
väljendatud seisukohtade juurde, ning menetluskulude nimekirja.
KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus leiab, et Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu hüvitise
väljamõistmiseks tuleb rahuldada. OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu
töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
10. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:
a. OÜ Ortopeediakeskus valmistab proteese ja muid ortopeedilisi abivahendeid ja müüb
neid abivajajatele.
b. Pooled sõlmisid 10.01.2005 tähtajatu töölepingu, mille alusel Tatjana Varfolomejeva
asus OÜ Ortopeediakeskus allvuses tööle ning tema töö sisuks oli jalatsi mõõtude
võtmine, pealsete valmistamine ja modelleerimine (tööleping nr XX, TVK I lk 5-7;
TVK II tl 4-6).
c. Töölepingu p 4.6 kohaselt makstakse töötajale palka üks kord kuus pangaarvele (TVK
I lk 6, TVK II lk 4).
d. Tööandja arvestas töötasu tükitööpõhiselt vastavalt tükitööhindade juhendile (TVK I
lk 8) ja tööraportitele (TVK I lk 9-15).
e. OÜ Ortopeediakeskus viivitas alates 2015. a juunist töö- ja puhkusetasude
väljamaksmisega. Töö- ja puhkusetasud on lõplikult välja makstud Tatjana
Varfolomejevale 2015. a detsembris (OÜ Ortopeediakeskuse konto väljavõte Tatjana
Varfolomejevale ülekantud töötasude osas tl 96-97, Tatjana Varfolomejevale
arvestatud ning tasutud summade tabel tl 87, Tatjana Varfolomejeva konto väljavõte
TVK I lk 16-17).
f. 25.02.2016 esitas Tatjana Varfolomejeva erakorralise ülesütlemise avalduse,
nimetades põhjusena töölepingu rikkumisi tööandja poolt ning paludes lugeda
viimaseks tööpäevaks 25.02.2016 (TVK I lk 18; TVK II lk 7).
g. Tatjana Varfolomejeva keskmine töötasu oli 1281,83 eurot kuus (TVK I lk 36-44, tl
104 pöördel).
11. Tatjana Varfolomejeva palub TLS § 100 lg 4 alusel kostjalt välja mõista hüvitis kolme kuu
keskmise töötasu ulatuses, see on kokku 3845,50 eurot. Tatjana Varfolomejeva on
seisukohal, et OÜ Ortopeediakeskus ei tasunud õigeaegselt igakuist töötasu ning viivitas
oluliselt töö- ja puhkusetasude maksmisega ning ta oli seetõttu õigustatud töölepingu
erakorraliselt üles ütlema.
12. OÜ Ortopeediakeskus palub jätta Tatjana Varfolomejeva hagi rahuldamata ning rahuldada
tema hagi, millega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Alternatiivnõudena, juhul kui
kohus ei tuvasta töölepingu ülesütlemise tühisust, palub OÜ Ortopeediakeskus vähendada
olulisel määral Tatjana Varfolomejevale väljamõistetava hüvitise suurust alla kolme kuu
keskmise töötasu määra.
OÜ Ortopeediakeskus väidab, et sõlmis Tatjana Varfolomejevaga 2015.a suvel suulise
töölepingu muudatuse, mille kohaselt tasutakse Tatjana Varfolomejevale pärast riigiosaluse
tasude laekumise lõppemist töötasu väiksemas ulatuses Tatjana Varfolomejeva poolt välja
teenitust ning pärast riigilt rahade laekumist tasutakse väljateenitud, kuid seni kättesaamata
töötasu. OÜ Ortopeediakeskus selgitab, et viimased kolm aastat ei ole riigi poolt
eraldatavast summast jätkunud abivajajatele teenuse riigiosaluse osa tasumiseks terveks
jooksvaks aastaks. Seetõttu on sotsiaalministeerium abivahendite valmistajaid palunud
abivahendeid oma reservide abil valmistada. Nende abivahendite riigiosaluse osa tasutakse
pärast lisaeelarve vastuvõtmist aasta lõpus. Eeltoodu tõendamiseks on kostja esitanud
kohtule 05.10.2015 ja 07.10.2015 e-kirjad sotsiaalministeeriumist (tsiviilasja nr 2-16-7519
tl 10-11), laekumised maavalitsuselt ja sotsiaalkindlustusametilt (tl 76), laekumised
Tallinna Linnakantseleist (tl 84-85) ja OÜ Ortopeediakeskus konto väljavõtte
rahandusministeeriumist laekumiste kohta (tl 77-82).
OÜ Ortopeediakeskus väidab ka seda, et Tatjana Varfolomejeval oli töötasu ja puhkusetasu
hilisem maksmine teada juba alates 2013. a, mille tõttu ütles ta töölepingu üles mõistlikku
ülesütlemise aega ületades.
13. Eeltoodu alusel ei vaidle pooled selle üle, et tööandja maksis töötajale alates 2015.a juunist
osa töö- ja puhkusetasu välja hilinemisega. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töö- ja
puhkusetasude täieliku väljamaksmisega viivitamine on antud vaidluse asjaoludel aluseks
töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning kas töötajal on õigus saada hüvitist TLS §
100 lg 4 alusel.
14. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse
kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu
maksmisega.
15. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu sõlmimisel olema kokku lepitud muu hulgas töö
eest makstav tasu, sh töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks
muutumise aeg (palgapäev). TLS § 28 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma
töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja korras. TLS § 33 lg 1 sätestab, et tööandja
maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat
tähtaega. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.6 kohaselt makstakse töötajale palka üks
kord kuus pangaarvele. Kuna pooled ei ole palgapäeva kuupäevaliselt kokku leppinud, tuleb
töölepingu p 4.6 mõista selliselt, et töötasu tuleb töötajale tasuda hiljemalt töötatud kuule
järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
16. Tööandja poolt Tatjana Varfolomejevale tehtud ülekannetest (tl 96-97) nähtub, et tööandja
on alates juunist 2015.a töötasu tasunud ebakorrapäraselt ca kord nädalas erinevates
summades (nt 100, 200, 300 euro kaupa) ning 28.12.2015 on tööandja teinud selleks ajaks
kogunenud võlgnevuse likvideerimiseks suurema makse summas 1361,46 eurot.
Tööandja arvestusest (tl 87) nähtub, et: juuni töötasu 1433,15 eurot (netos) on tasutud 300
eurot 03.07.2015, 300 eurot 07.07.2015, 200 eurot 17.07.2015, 200 eurot 30.07.2015, 100
eurot 03.08.2015, 100 eurot 07.08.2015 ja 233,15 eurot 10.08.2015; juuli puhkusetasu
1213,78 eurot (netos) on tasutud 200 eurot 14.08.2015, 200 eurot 21.08.2015, 300 eurot
28.08.2015, 300 eurot 09.09.2015, 200 eurot 18.09.2015 ja 13,78 eurot 25.09.2015; augusti
töötasu 1337,26 eurot (netos) on tasutud 186,22 eurot 25.09.2015, 240 eurot 02.10.2015,
200 eurot 09.10.2015, 200 eurot 16.10.2015, 200 eurot 23.10.2015, 200 eurot 30.10.2015
ja 111,04 eurot 06.11.2015; septembri töötasu 1130,84 eurot (netos) on tasutud 88,96 eurot
06.11.2015, 100 eurot 13.11.2015, 400 eurot 19.11.2015, 150 eurot 27.11.2015, 300 eurot
04.12.2015 ja 91,88 eurot 10.12.2015; oktoobri töötasu 1114,92 eurot (netos) on tasutud
208,12 eurot 10.12.2015, 300 eurot 18.12.2015, 500 eurot 23.12.2015 ja 106,80 eurot
28.12.2015; novembri töötasu 1254,64 eurot (netos) on tasutud 28.12.2015; detsembri
töötasu 1123,33 eurot (netos) on tasutud 430 eurot 07.01.2016, 200 eurot 19.01.2016, 200
eurot 29.01.2016, 50 eurot 01.02.2016, 200 eurot 04.02.2016 ja 43,33 eurot 12.02.2016.
Seega on tööandja enda arvestusega veenvalt tõendatud, et tööandja on alates juunist 2015
töötajale töötasu maksnud mitte üks kord kuus vastavalt töölepingus kokkulepitule, vaid
väikeste osamaksetena pikema perioodi jooksul.
17. OÜ Ortopeediakeskus väidab, et pooled sõlmisid ühisel töötajate koosolekul kokkuleppe
töölepingu muutmises selliselt, et töötajatele tasutakse pärast riigiosaluse tasude laekumise
lõppemist töötasu väiksemas ulatuses nende poolt välja teenitust ning pärast riigilt rahade
laekumist tasutakse seni kättesaamata töötasu. Tööandja on soovinud kokkulepet tõendada
töövaidluskomisjonis
ülekuulatud
tunnistajate
sellekohaste
ütlustega.
Tatjana
Varfolomejeva seletuse kohaselt on töövaidluskomisjonis ülekuulatud tunnistajate puhul
tegemist osanikega, tema ei ole sellel koosolekul osalenud ega kokkulepet sõlminud. Isegi
kui individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 6 III lause alusel lugeda
töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtule esitatuks, leiab kohus, et arvestades
töövaidluse individuaalset iseloomu ei saa konkreetse töötajaga sõlmitud töölepingu
muudatust tõendada teiste töötajate ütlustega, kes on rääkinud vaid koosoleku toimumisest,
arutelust töötasude maksmise osas ning hääletamisest. Vastavalt TLS §-le 12 saab
töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. OÜ Ortopeediakeskus ei ole tõendanud
Tatjana Varfolomejevaga sõlmitud kokkulepet töölepingu muutmiseks töötasu tagantjärgi
väljamaksmise osas. Kui pooled oleksid sellise kokkuleppe tegelikkuses sõlminud, oleks
iga mõistlik tööandja vastava kokkuleppe ka kirjalikult vormistanud. Isegi kui pooled
oleksid sellise kokkuleppe sõlminud, kas suuliselt või kirjalikult, oleks see siiski vastuolus
töötaja TLS § 33 lg-s 1 sätestatud õigusega ning seetõttu TLS § 2 alusel tühine. TLS § 2
kohaselt on käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste
ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja
arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses
ette nähtud. TLS ei näe ette võimalust töötasu tagantjärgi maksmiseks ning ammugi mitte
OÜ Ortopeediakeskus poolt esiletoodud asjaoludel, s.o koostööpartneri (riigi) laekumiste
hilinemise tõttu. Sisuliselt on tööandja soovinud oma majandusriske maandada töötaja
töötasude kaudu. OÜ Ortopeediakeskus on majandustegevuses tegutsev äriühing. Iga
äriühing peab olema suuteline planeerima rahavoogusid, ette nägema sissetulekuid ja
väljaminekuid nii, et kohustused töötajate ees oleksid täidetud. Seetõttu ei oma antud
vaidluse lahendamisel tähtsust, et riik oma kohustuste täitmisega OÜ Ortopeediakeskus ees
viivituses oli. Arvestades, et OÜ Ortopeediakeskus enda väitel algasid probleemid riigi
väljamaksetega juba 2013.a, pidi OÜ Ortopeediakeskus oskama ette näha koostööpartneri
(riigi) poolt tasumisele kuuluvate summade hilinemist ning sellele vastavalt oma tegevust
ette planeerima.
18. Vastavalt TLS § 33 lg-le 1 ja töölepingu p-le 4.6 tuli töötasu maksta mitte harvemini kui
üks kord kuus, seega hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Vaidlust
ei ole selles, et OÜ Ortopeediakeskus viivitas alates 2015. a juunist töö- ja puhkusetasude
väljamaksmisega. Otsuse p-s 16 toodud analüüsist nähtub, et viivitused on poole aasta vältel
olnud korduvad, suures ulatuses ning kestnud mitu kuud. Ilmekaks näiteks on augustikuu
töötasu 1337,26 eurot (netos), millest tähtaegselt (septembrikuu lõpuks) on tasutud vaid
186,22 eurot ning seejärel on tehtud veel 7 osamakset, tasudes viimase summa alles
06.11.2015. Seega tuleb asuda seisukohale, et tööandja on oluliselt viivitanud töötajale
töötasu maksmisega. Tööandja enda kinnitusel algas töötasu väljamaksmisega viivitamine
juba 2013.a ning ka praegusel ajal ei ole oodata muutust (tl 104). Seega, töösuhte jätkumise
korral oleks töötasuga viivitamine ilmselt jätkuv. Seetõttu esines Tatjana Varfolomejeval
seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks vastavalt TLS § 91 lg 2 p-le 2.
19. OÜ Ortopeediakeskus on väitnud, et töötajal oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks
muu põhjus, ilmselt tööleasumine konkurendi juures. Tööandja vastuväide on
ümberlükatud Maksu- ja Tolliameti andmetega selle kohta, et Tatjana Varfolomejeva asus
tööandja RV Ortopeedia Tartu OÜ alluvuses tööle alates 01.06.2016 (tl 59).
20. TLS § 91 lg 4 sätestab, et töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul
pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS
§ 98 lg 2 järgi erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki
asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist
kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
21. Ülesütlemisavaldus on esitatud 25.02.2016. Kuigi selleks ajaks oli Tatjana Varfolomejeva
saanud kätte juuni-detsember 2015 töötasu täies ulatuses (kuigi detsembri töötasu viimase
osamakse alles 12.02.2016, tl 87), on kohus seisukohal, et ülesütlemisavaldus on esitatud
mõistliku aja jooksul. Arvestades, et töötasu väljamaksete viivitused olid alguse saanud
2013.a, oluliselt süvenenud 2015.a ning töötajal puudus kindlus edaspidise suhtes, oli
tegemist korduva ning jätkuva töötaja õiguste rikkumisega, mistõttu on kohus seisukohal,
et Tatjana Varfolomejeva on esitanud ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul. Töötajal
on seaduslik õigus ning ühtlasi õigustatud ootus saada töötasu kätte õigeaegselt ja
kokkulepitud mahus.
22. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on õiguspärane. Seetõttu
tuleb OÜ Ortopeediakeskus hagiavaldus jätta rahuldamata.
23. TLS § 100 lg 4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on
lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
24. OÜ Ortopeediakeskus palub alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta töölepingu ülesütlemise
tühisust, vähendada olulisel määral Tatjana Varfolomejevale väljamõistetava hüvitise
suurust alla kolme kuu keskmise töötasu määra.
OÜ Ortopeediakeskus on seisukohal, et olukorras ei ole süüdi tööandja, vaid riik. Kohus
kordab, et tööandja äriühinguna peab ise korraldama ning tagama töötajate ees kohustuse
täitmise ning OÜ Ortopeediakeskuse poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust hüvitise
vähendamiseks (vt ka otsuse p 17).
Samuti ei ole tööandja tõendanud, et Tatjana Varfolomejeva läks koheselt tööle teise
tööandja juurde.
06.02.2017 kohtuistungil täiendas tööandja asja sisulise arutamise käigus oma põhjendusi
sellega, et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et Tatjana Varfolomejeva sai
pärast töölepingu ülesütlemist töötukassast hüvitist. Kohtu hinnangul on tegemist uue
asjaolu esiletoomisega, mida kohus pärast eelmenetluse lõppemist enam arvestada ei saa.
Seetõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta. Isegi kui tööandja oleks selle asjaolu varem
esile toonud, ei mõjutaks töötukassast hüvitise saamine TLS § 100 lg 4 alusel
väljamõistetava hüvitise suurust. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 järgi on
töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes
TLS § 91 lg-s 2 nimetatud alustel. Tatjana Varfolomejeva õigus töötuskindlustushüvitisele
ei võta Tatjana Varfolomejevalt õigust saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Töötukassasse
pöördumise eesmärk ei ole kasu saamine. Töötukassa väljamaksete eesmärk on isikule
sissetuleku tagamine töö otsimise ajaks ning väljamakseid tehakse isiku enda tasutud
töötuskindlustusmaksete alusel.
Seega, asjaolusid, mille alusel peaks hüvitise määra vähendama, kohus ei tuvasta. Hüvitis
kolme kuu keskmise töötasu määras on põhjendatud, kuna töötasu maksmisega pidevat ning
pikaajalist viivitamist tuleb pidada oluliseks töötaja õiguste rikkumiseks. Töötasu saamise
õigus on töötaja peamisi õigusi ning motivatsioon töötamiseks.
25. Vaidlus puudub, et Tatjana Varfolomejeva keskmine töötasu oli 1281,83 eurot kuus ning
kolme kuu keskmise töötasu hüvitis on summas 3845,50 eurot.
26. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus Tatjana Varfolomejeva hagi ning mõistab OÜ-lt
Ortopeediakeskus TLS § 100 lg 4 alusel Tatjana Varfolomejeva kasuks välja hüvitise
3845,50 eurot.
Menetluskulud
27. Kohus rahuldas Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu hüvitise
väljamõistmiseks
ning
jättis
rahuldamata
OÜ
Ortopeediakeskus
hagi
Tatjana
Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. TsMS § 162 lg 1
alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ Ortopeediakeskus kanda.
28. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks
menetluskulude rahalise suuruse.
29. Tatjana Varfolomejeva esitas 08.02.2017 kohtule menetluskulude nimekirja (tl 108-110).
Tatjana Varfolomejeva palub määrata kindlaks ja mõista OÜ-lt Ortopeediakeskus enda
kasuks välja menetluskulu 783 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad osutatud
õigusabiteenusest. Tatjana Varfolomejeva tasus õigusabi osutajatele kokkulepitud hinna
alusel 120 eurot tunnis (sh käibemaks). Õigusabiteenust osutati kokku 6,08 tundi: Tatjana
Varfolomejeva esindamine advokaat Siiri Malmbergi poolt (asjaga tutvumine, kliendiga
nõupidamine, seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine: 1,33 + 0,75 tundi); Tatjana
Varfolomejeva esindamine jurist Sergei Desjatnikovi poolt (asjaga tutvumine, kliendiga
nõupidamine, tõendi esitamine: 2 tundi; esindamine kohtuistungil ja ettevalmistus
kohtuistungiks: 2 tundi).
30. OÜ-l Ortopeediakeskus ei ole 09.02.2017 seisukohas vastuväiteid Tatjana Varfolomejeva
menetluskulude osas (tl 119-120).
31. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus leiab, et Tatjana Varfolomejeva lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot (sh
käibemaks) on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
Tatjana Varfolomejeva lepinguliste esindajate ajakulu osas arvestab kohus tsiviilasja
keskmist keerukust ja mahukust ning Tatjana Varfolomejeva esindajate koostatud
menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kohus on seisukohal, et Tatjana Varfolomejeva
esindaja Siiri Malmberg on kulutanud 16.06.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse
koostamiseks võrreldes selle sisu ja mahuga põhjendamatult palju aega. Kohus peab
põhjendatuks Siiri Malmbergi poolt teostatud toimingute ajakuluks Tatjana Varfolomejeva
esindamisel 1,3 tundi. Ka Tatjana Varfolomejeva esindaja Sergei Desjatnikov on kulutanud
oma toiminguteks põhjendamatult palju aega. Kohtu hinnangul on 12.10.2016 esitatud
seisukoht sama, mis esitati töövaidluskomisjonile (TVK I lk 1-4). Esindaja oli vaidlusega
tuttav juba enne kohtumenetlust. Kohus leiab, et Sergei Desjatnikovi poolt teostatud
toimingute (asjaga tutvumine, kliendiga nõupidamine ning tõendi esitamine) põhjendatud
ajakulu on 1 tund.
Tatjana Varfolomejeva lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 4,3
tundi. OÜ-l Ortopeediakeskus tuleb Tatjana Varfolomejevale vastavalt menetluskulude
jaotusele hüvitada 516 (120 * 4,3 h) eurot. Kuna Tatjana Varfolomejeva on füüsiline isik,
ei saa ta menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
32. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik