1-09-4282/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-4282 (kohtueelses menetluses nr 09284000032) riik Kätlin Läne ja L.S versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav alaealine Kätlin Läne

(isikukood 49501136018; elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx; õpib Olustvere Põhikoolis; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

L.S

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-x

xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS§ 199 lg 2 p 5 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada alaealine Kätlin Läne süüdi (KarS) § 202 lg 1 järgi; kohaldada

karistusseadustiku

mõjutusvahendit KarS § 87 lg 1 p 4 järgi – Kätlin Läne paigutamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Kaagvere Erikooli 2009 /2010 õppeaasta lõpuni s.o 31.08.2010.

1.2 tunnistada L.S süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 5 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 69 alusel asendada L.S-ile mõistetud

vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 03. veebruar 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada L.S

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx . Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 jätta sundraha 6525 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 1101,80 krooni ulatuses riigi

kanda;

2

2.2.2 L.S-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti riigi kasuks; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Raul Tosmannile 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni 20 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on:

1) alaealisele Kätlin Länele mõistetavaks karistuseks KarS § 202 lg 1 järgi kohaldada

mõjutusvahendit KarS § 87 lg 1 p 4 järgi – Kätlin Läne paigutamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Kaagvere Erikooli 2009 /2010 õppeaasta lõpuni s.o 31.08.2010.

2) L.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 5 järgi vangistus 6 (kuus) kuud;

KarS § 69 alusel asendada L.S-ile mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360

(kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 03. veebruar

2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada L.S KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx .

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

Kätlin Länele ja L.S-ile esitatud süüdistused

Kätlin Länet on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta 07. veebruaril 2009. a kella 19:00-20:00 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Olustveres Aia x maja juures omandas oma ema L.S poolt vahetult eelnevalt Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Olustveres

Aia x majast varastatud raha 1300 krooni, olles teadlik, et raha oli saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.

Kätlin Läne tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 202 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise.

3 L.S on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta 07. veebruaril 2009. a kella 19:00-20:00 paiku varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata Helgi P. ja oma 14-aastase tütre Kätli Läne nähes Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Olustveres Aia x majast Maimo K.ile kuulunud raha 1300 krooni. L.S tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi võõra vallasasja äravõtmise

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Kätlin Läne tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 202 lg 1 järgi ja L.S tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 202 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Kätlin Läne karistamise

kokkuleppemenetluses. Kätlin Läne karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 199 lg 2 p 5 näeb ette süüdlase karistamise karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.S karistamise kokkuleppemenetluses. L.S karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

4 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava Kätlin Läne kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on

kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava L.S kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on

kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Süüdimõistetu alaealisuse ja varalise seisu tõttu käib süüdimõistetule menetluskulude hüvitamine üle jõu. Kohus jätab sundraha 6525 ja menetluskulud Kätlin Läne osas 1101,80 krooni ulatuses riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.S-ilt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101,80 (991.20 + 110.60) krooni riigi kasuks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik