2-16-8023/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. veebruaril 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-8023

Kohtuasi

Swedbank AS-i hagi Xxxxvastu 25 565,00 euro võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

25 565,00 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8 15040 Tallinn), volitatud esindaja Jüri Puust

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

16. jaanuar 2017

Resolutsioon

1. Swedbank AS-i hagi Xxxxvastu 25 565,00 euro

võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Xxxxvõlgnevus 25 565,00 (kakskümmend

viis tuhat viissada kuuskümmend viis eurot) Swedbank

AS-i kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta Xxxxkanda

2. Välja mõista Xxxxmenetluskulu riigilõiv 1050,00 (üks

tuhat viiskümmend eurot) Swedbank AS-i kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

1. 30.12.2015 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja XxxxOÜ (endise ärinimega OÜ

Xxxx, edaspidi ka osaühing või arvelduskrediidi saaja) arvelduskrediidilepingu nr xxxx

(edaspidi leping 1). Arvelduskrediidi limiit lepiti lepingu 1 punktis 1.1 kokku järgmistel

tingimustel: kuni 31.12.2015 on arvelduskrediidi limiit 25 565,00 EUR; alates 01.01.2016

kuni 31.01.2016 on arvelduskrediidi limiit 23 565,00 EUR; alates 01.02.2016 kuni

29.02.2016 on arvelduskrediidi limiit 21 565,00 EUR; alates 01.03.2016 kuni 31.03.2016 on

arvelduskrediidi

limiit

19 565,00

EUR;

alates

01.04.2016

kuni

30.04.2016

on

arvelduskrediidi

limiit

17 565,00

EUR;

alates

01.05.2016

kuni

31.05.2016

on

arvelduskrediidi

limiit

15 565,00

EUR;

alates

01.06.2016

kuni

01.06.2016

on

arvelduskrediidi limiit 13 565,00 EUR.

2. Lepingu 1 punktis 1.3 lepiti kasutusaja lõpptähtpäevaks kokku 01.06.2016. Intressimäär on

lepingu 1 punkti 1.4 kohaselt 7.210% aastas. Tulenevalt lepingu 1 punktist 1.7 on

kohustistasu määraks 2.0% aastas ja punkti 1.5 kohaselt intressi ja kohustistasu tasumise

tähtpäevaks iga kuu viimane päev. Viivise määr päevas on punktis 1.8 kokku lepitud 0.150%.

Arvelduskrediidi saaja on kohustatud kasutusaja lõpptähtpäeval tagama varaliste kohustuste

ning arvestatud viiviste kustutamiseks vajalike summade olemasolu arvelduskontol, lepingu

1 punkt 4.2. Intressi ja kohustistasu arvestamisel lähtub pank tegelikust päevade arvust

kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Arvelduskrediidi saaja kohustub tasuma pangale

intressi ja kohustistasu vastavalt lepingus sätestatule. Pank arvestab intressi arvelduskrediidi

summalt ning kohustistasu kasutamata arvelduskrediidi limiidilt iga kalendripäeva eest

(punkt 5.1). Pank võtab tasumisele kuuluva intressi ja kohustistasu arvelduskontolt maha iga

kalendrikuu viimasel päeval, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Viimase intressi ja

kohustistasu võtab pank arvelduskontolt maha kasutusaja lõpptähtpäeval. Arvelduskrediidi

saaja tagab, et intressi ja kohustistasu maksmiseks vajalikud summad on tähtaegselt

arvelduskontol olemas (punkt 5.2). Kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress

ja kohustistasu) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses,

on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale

järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel. Viivise

arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Pank võtab

tasumisele kuuluva viivise arvelduskontolt maha (punkt 7.1).

3. Arvelduskrediiti saanud osaühing kohustus tagama, et varaliste kohustuste tagastamiseks

graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu viimasel kuupäeval)

tema arvelduskontol. Osaühing ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis

tasumata lepingust tulenevad tagasimaksed. 02.03.2016 saatis hageja osaühingule teatise

lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Seisuga

02.03.2016 oli osaühingu intresside võlgnevus 271,33 eurot, põhiosa võlgnevus 3 989,16

eurot ja viivis põhiosa võlgnevuselt 95,40 eurot. Hageja andis osaühingule täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 19.03.2016. Hageja andis teada, et käsitab seda kirjalikku teatist

lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuse täitmata

jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt üles öelduks. Samasuguse sisuga teate

(käendusnõude esitamine) saatis hageja 02.03.2016 ka Xxxx(edaspidi kostja). Vaatamata

hageja poolt antud täiendavale tähtajale (21.09.2015) osaühing ega kostja võlgnevust ei

tasunud, mistõttu ütles hageja arvelduskrediidilepingu üles. Lepingust 1 tulenev võlgnevus

hageja ees on kokku 25 815,59 eurot, mis koosneb põhiosast 23 408,16 eurot, intressist

144,61 eurot ja põhiosa viivistest 2262,82 eurot.

4. 30.12.2015 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx(edaspidi käendusleping 1),

mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt osaühinguga lepingust 1

tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsumma on

25 565,00 eurot.

Hageja saatis 15.04.2016 kostjale kohese täitmise nõude ja

pankrotihoiatuse, milles palus vastutuse maksimumsummas lepingust 1 tulenevad

võlgnevused hagejale tasuda. Kostja ei ole kohustust täitnud, mistõttu palub hageja

võlgnevuse 25 565,00 eurot kostjalt tema kasuks välja mõista.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei

teavitatud kostjat käenduslepingu allkirjastamisel tagajärgedest s.t, et võidakse minna isikliku

vara kallale. Olles töötanud üle 15 aasta Xxxx OÜ-s ja mitte kuuludes juhtkonna hulka lootis

ta, et firmal läheb hästi ja tuleb oma kohustustega toime. Arvelduskrediit, mida kostja teadis,

oli firmal juba väga pikka aega ja igal aastal anti lihtsalt allkirjad selle pikendamiseks. Kui

äriühingus toimus omanike muudatus, siis jäi 3 käendajat, kuigi kostja nõudis ka neljanda

osaniku käendust. Iga aastane lepingu pikendamine tundus kostjale rutiinina, mistõttu ta ei

pühendanud sellele tähelepanu ega osanud teadmatusest või harimatusest tulla selle peale, et

kogu võetud arvelduskrediit pööratakse üksinda tema vastu.

6. Kostjal oli pangas üksainus kohtumine, milles nõuti järjekordse lepingu allkirjastamist,

millest ta teades oma võimalusi ja finantsilist olukorda, keeldus. Kostja leidis, et ei saa alla

kirjutada lepingule, mida ta täita ei suuda. Hageja ei ole teda korduvalt teavitanud või läbi

rääkinud. Pankrotihoiatusele kostja vastas ja küsis, kui palju ta võlgu on aga pank ei

vastanud. Pank ei kontrollinud käenduslepingule allkirja küsimisel piisavalt kostja

finantsolukorda. Kostja finantsolukord ei andnud siis ega ka praegu võimalust tagada

käenduse täitmist. Kostja on pereinimene, abielus, 3-lapse isa ja pankrot väljakuulutamisel, ei

tea ta mis saab tema lastest ja naisest. Kostja tunnistab, et andis allkirja ja peab vastutama

aga vaidlustab võla tasumise üksinda täies ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel

ei

ole

vaidlust

selles,

et

hageja

ja

osaühing

sõlmisid

30.12.2015

arvelduskrediidilepingu nr xxxx, et osaühing sai arvelduskrediiti hageja esile toodud

summades, et leping on panga poolt ülesöeldud ning osaühingul esineb võlgnevus hageja ees,

et 30.12.2015 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 15-110461-KÄ1, mille alusel

võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt arvelduskrediidi saanud osaühinguga

lepingust 1 tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 25 565,00

eurot.

8. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja kontrollis piisavalt kostja maksejõulisust, kas kostjat

teavitati käenduslepingu allkirjastamisel tagajärgedest ning kas kostja peab ühena kolmest

käendajast tasuma võlgnevuse täies ulatuses.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma,

lõige 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse

põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole

isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust.

10. 30.12.2015 arvelduskrediidilepinguga xxxx (lk 7-15) on tõendatud hagiavalduses esile

toodud arvelduskrediidi limiidid ja lepingu tingimused, mis annavad hagejale õiguse

kohaldada intressi 7.210% aastas arvelduskrediidi summalt ning kohustistasu 2.0% aastas

kasutamata arvelduskrediidi limiidilt iga kalendripäeva eest ja viivist 0.150% puudujäävalt

summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Teatistega arvelduskrediidi

saajale ja kostjale (lk 16-28) lepingust tuleneva võlgnevuse kohta seisuga 02.03.2016 on

tõendatud, et teatise saatmise hetkel oli arvelduskrediidi saaja intresside võlgnevus 271,33

eurot, põhiosa võlgnevus 3 989,16 eurot ja viivis põhiosa võlgnevuselt 95,40 eurot. Teatisest

nähtub ka hageja tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks, kui täiendavalt antud tähtajaks

kohustus täitmata jäetakse. Vaidlus puudub, et laenu tagastamise kohustus jäi täitmata.

Lepingujärgse võlgnevuse arvestusest (tlk 29-30) nähtub võla suurus kokku 25 815,59 eurot,

mis koosneb põhiosast 23 408,16 eurot, intressist 144,61 eurot ja põhiosa viivistest 2262,82

eurot.

11. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101

lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja p. 6

kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

12. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei

saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

13. Käenduslepinguga nr xxxx(lk 31-33) on tõendatud, et 30.12.2015 poolte sõlmitud

käenduslepingu alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt osaühinguga

lepingust 1 tulenevate kõigi laenusaaja kohustuste kohase täitmise ning, et kostja vastutuse

maksimumsumma on 25 565,00 eurot. VÕS §-dest 8 ja 9 tulenevalt saab eeldada, et kostja

sõlmis käenduslepingu oma vabal tahtel. Täitmise nõudega (lk 34-38) on tõendatud, et hageja

saatis 15.04.2016 kostjale kohese täitmise nõude ja pankrotihoiatuse, milles palus vastutuse

maksimumsummas lepingust 1 tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Vaidlus puudub, et

kostja ei ole kohustust täitnud, mistõttu on tal käendajana kohustus hageja ees võlgnevus

25 565,00 eurot.

Lepingu punktis 3 kinnitab käendaja, et ta on tutvunud lepinguga ning on selle sisust ja

endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud. Järelikult ei saa kostja enam

lepingu täitmisel tugineda väitele, et talle ei ole tutvustatud lepingu sisu ja tagajärgi.

14. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 58 lg-st 3 tuleneb, et enne laenude andmise ja pikendamise

otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu

informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja

usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Seega võib

hagejal KAS §-st 58 tulenevalt olla kohustus kontrollida laenu taotleja maksevõimet, kuid

krediidiasutuste seadustest ei tulene hagejale kohustust kontrollida käendaja maksevõimet,

mistõttu ei ole see hagi rahuldamata jätmise aluseks.

15. Kostja on esitanud vastuväite ka selles osas, et hageja esitas hagi kohtule üksnes tema kui

ühe käendaja vastu, mistõttu ta peab kohustuse üksinda täitma.

16. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võis hageja esitada käenduslepingust

tuleneva nõude ka üksnes kostja vastu.

17. Vaidlust ei ole, et osaühingu arvelduskrediidilepingust tulenevat kohustust käendasid kolm

isikut. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse

täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti

ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle

võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle

endale langevas osas. Seega on kostjal õigus pärast hageja ees kohustuse täitmist esitada

tagasinõue kahe kaaskäendaja vastu, väljaarvatud temale endale langevas osas.

18. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud

ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käenduslepingu punkti 6 kohaselt tekib

käendajal tagasinõudeõigus laenusaaja vastu käendaja poolt täidetud nõude ulatuses.

Järelikult on kostjal vastavalt seadusele ja käenduslepingu punktile 6 õigus esitada

tagasinõue arvelduskrediiti saanud osaühingu vastu.

VÕS § 70 lg 1 ja 2 sätestavad, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude

aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu

tagasinõue esitati ning, et solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist

päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi

kohustuse täitmiseks.

19. Järelikult ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust on

kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses

rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 25 565,00

eurot.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1050 eurot, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt välja

mõista.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/