2-15-19530/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-19530

Hagi ese

Olga Tammeoru hagi korteriühistu Pärnaõis

Tartu vastu 2967 euro 60 sendi suuruse põhivõla

ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3313 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja Olga Tammeorg (isikukood XXX;

elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Varul (e-post rene@advokaadid.ee)

•

Kostja korteriühistu Pärnaõis Tartu (registrikood

80149207; asukoht Pärna 2, 50603)

Kostja lepinguline esindaja Tiina Saluste (e-post

tiina.saluste@salva.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Olga Tammeoru hagi korteriühistu Pärnaõis Tartu vastu 2967 euro 60

sendi suuruse põhivõla ja viivise saamiseks.

2. Mõista korteriühistult Pärnaõis Tartu Olga Tammeoru kasuks välja 3074 eurot

60 senti (sh põhivõlg 2967 eurot 60 senti ja viivis 107 eurot) ning alates 31.

detsembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt.

3. Jätta menetluskulud korteriühistu Pärnaõis Tartu kanda. Mõista korteriühistult

Pärnaõis Tartu Olga Tammeoru kasuks välja menetluskulu 1092 eurot.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/4

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Olga Tammeorg (hageja) esitas 30. detsembril 2015 Tartu Maakohtule korteriühistu

Pärnaõis Tartu (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2967

eurot 60 senti, viivise 107 eurot ja viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates

hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kohaselt kuulub hagejale korteriomand

hoones, mille haldamiseks on moodustatud kostja. Ajavahemikus 14–16 märts 2015

ummistus elamu kanalisatsioon, mille tõttu kahjustas reovesi hageja korterit. Hagejal

tekkis kahju kokku 2967 eurot 60. Kostjal on kohustus tagada kaasomandi eseme

korrashoid. Kostja on jätnud kanalisatsioonitorustiku korrasoleku kontrollimata. Kostja

oleks saanud kontrollimisega avarii ja hagejale kahju tekkimise ära hoida. Samuti oleks

kostjal olnud võimalus paigutada kanalisatsioonitorudesse tagasilöögiklapid.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kahju ei ole

põhjustatud

tema

tegevusest

või

tegevusetusest.

Kahju

põhjustas

kanalisatsioonitorustiku ummistus, mitte toru amortiseerumine, purunemine vms.

Kostjal ei ole võimalik kontrollida korterite elanike tegevust kanalisatsiooni

kasutamisel ega ennetada kanalisatsiooni visatud ebasobivate esemete tõttu tekkinud

ummistusi. Tagasilöögiklappide paigaldamist ei saa pidada nii enesestmõistetavaks, et

kostja oleks pidanud seda elamu hooldamise raames ilma üldkoosoleku otsuseta

tegema.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks, mis tekkis tal seoses sellega,

et elamu kanalisatsioon ummistus ja kanalisatsioonist üles tulnud reovesi kahjustas

hageja korteriomandi sisustust. Hagejale kuuluv korteriomand asub elamus, mille

haldamiseks on moodustatud kostja. Kostja kui korteriühistu eesmärk on

korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate

ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Korteriühistul on KÜS § 2 lg 1

ja korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi

eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh

tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine.

Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 (vt nt

Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12; 8. oktoobri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30 ja 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr

3-2-1-129-13,

p-d

47–51).

Seega

võib

kostja

vastutada

elamu

kanalisatsioonitorustiku korrasoleku tagamata jätmisega tekitatud kahju eest KOS § 15

ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

4. Kostja

on

omaks

võtnud

asjaolu,

et

elamu

kaasomandiosasse

kuuluvas

kanalisatsioonitorustikus esines ummistus. Kostja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et

hagejal tekkis seetõttu kahju. Asjaolusid, et ummistuse tagajärjel sattus reovesi hageja

3/4

korteriomandi reaalosasse ja et sellest tulenevalt tekkis kahju, tõendavad ka hageja

esitatud fotod ja OÜ Ehitusseire arvamus.

5. Kaasomandi esemeks oleva kanalisatsioonitoru ummistus näitab seda, et kaasomandi

ese ei olnud toimivas korras. Sellises olukorras on korteriühistu kohustus välja tuua ja

tõendada asjaolud, millest nähtub, et ta on oma korrashoiukohustust täitnud või et

kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Kostja vastutus võib

olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.

Vaatamata sellele, et kohus andis kostjale vastavate asjaolude väljatoomiseks ja

tõendamiseks tähtaja, ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks regulaarselt

tegelenud kanalisatsioonitorustiku hooldamisega või et kohustuse rikkumine oleks

mingil muul põhjusel vabandatav. Kostja on välja toonud üksnes selle, et

kanalisatsioonisüsteem renoveeriti täielikult 2007. aastal. Sellest ei saa järeldada, et

kanalisatsioonitorustik peaks ka 8 aastat hiljem toimima ilma korrapärase hoolduse ja

kontrollita. Kostja väide, et toru ummistas kellegi poolt kanalisatsiooni visatud

ebasobiv ese, on oletuslik. Selle kohta kostja tõendeid esitanud ei ole ja ta on ka ise

väitnud, et talle ei ole täpselt selge, mis esemega tegu oli. Seega ei ole kostja tõendanud

enda korrashoiukohustuse täitmist või vastutust välistavaid asjaolusid. Sellest

tulenevalt peab kostja VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama oma kohustuse rikkumisega

hagejale tekkinud kahju. Kohus märgib, et VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 tingimused on

täidetud, arvestades seda, et kanalisatsiooni korrashoiu kohustuse täitmise eesmärk on

muu hulgas vältida ummistuste tekkimist, ning seda, et kui kanalisatsiooni korrashoiu

kohustust ei täideta, on ettenähtav, et võib tekkida ummistus ja selle tulemusena võib

reovesi kahjustada kellegi korteriomandit.

6. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud. Praegusel juhul on parandamise kulude suurus

tõendatud OÜ Ehitusseire arvamusega. Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud ega

esitanud seda ümber lükkavaid tõendeid. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja 2967 euro 60 sendi suurune kahjuhüvitis.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlausaldaja võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse

täitmise aega ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule

oma nõudest. Hagile lisatud avalduse kohaselt palus hageja kostjalt kahju hüvitamist

17. juulil 2015 esitatud avaldusega. Seega võis hageja kostjalt alates sellest ajast viivist

nõuda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise kindla summana

164 päeva eest, mis möödusid eelnimetatud kuupäevast hagi esitamiseni ning alates

hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue

nimetatud osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest

hagi rahuldatakse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud esindajakulust 792 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot.

Esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu

on 6 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu on arvestades

vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

4/4

Kohtunik