2-16-111381/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks-tegemise aeg ja koht __. veebruar 2017. a, Võru tn 12, Põlva Tsiviilasja number 2-16-111381 Tsiviilasi PlusPlus Baltic OÜ hagi M. H. (H. ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi hind 655,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

PlusPlus Baltic OÜ, registrikood 12273105, asukoht Jõe 3, 10151, Tallinn Lepinguline esindaja: Tarvo Ilves; epost menetlus@plusplus.ee Kostja: M.

H. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, hagimaterjalid kätte toimetatud aadressile xxxxxxxxxx,

2 (8) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Baltic OÜ hagi M. H. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. H. PlusPlus Baltic OÜ kasuks 634 (kuussada kolmkümmend neli) eurot sent 11.11.2014. a sõlmitud võla tasumise kokkuleppest tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 522,82 eurot, intress 24,31 eurot ja 23. veebruari 2017. a (kaasa arvatud) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 86,88 eurot.

3. Välja mõista M. H. PlusPlus Baltic OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt 522,82 eurot alates 24. veebruarist 2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022%, st 0,12 eurot päevas).

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata kindlaks M. H. poolt PlusPlus Baltic OÜle hüvitatavate menetluskulude suurus 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3 (8)

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale ja kostjale.

Kaja esitamine

Kostja võib päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4 (8) Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, juhul kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata (tl 11).

Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale kätte

5 (8) toimetatud aadressile xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus need on vastu võtnud kostja ema xxxxxxxxxxx (tl 33). Tulenevalt TsMS § 322 lg 1 loetakse dokument saajale sellega kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 11.11.2014. a sõlmitud võla tasumise kokkulepe.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 30 lg 1, 76 lg 1, 94 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ja TsMS § 367.

VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

6 (8) VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

7 (8) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindaja tasu (õigusabikulude) summas 288 eurot väljamõistmiseks.

Hagi esitamisel tasutud riigilõivu suurus 125 eurot tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Inkasso OÜ jurist Tarvo Ilves. Arvestades õigusabi mahtu, mis sai seisneda hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumises, dokumentide komplekteerimises ja analüüsimises ning hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, on kohtu hinnangul tasu nimetatud toimingute eest summas 288 eurot põhjendatud.

8 (8) Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja tulenevalt TsMS § 174 lõikest 10 kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kuna hageja ei ole seda kinnitanud, mõistab kohus lepingulise esindaja tasu välja käibemaksu arvestamata, seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 365 (125+240) eurot.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik