2-16-118135/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-118135

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2017.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-118135

Tsiviilasi

Telia Eesti AS hagi V. F. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3513,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Telia Eesti AS, registrikood 10234957; asukoht:

Endla 16, 19095 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Monika Paade, Lai 29, 51014

Tartu; e-post: Monika.Paade@telia.ee

Kostja: V. F., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xx

- x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx;

tegelik elukoht teadmata

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. F.lt (F.) hageja Telia Eesti AS kasuks, kostja ja AS Antista

vahel sõlmitud 02.09.2013.a nr 505382, 14.08.2013.a müügilepingust nr 469108,

10.05.2013.a müügilepingust nr 411870 ning hageja ja kostja vahel sõlmitud

09.05.2013.a müügilepingust nr 411805, 17.06.2013.a müügilepingust nr 424090,

21.09.2013.a müügilepingust nr 572761, 03.10.2013.a müügilepingust nr 617780,

29.04.2015.a müügilepingust nr 941424, 25.12.2013.a müügilepingust nr 791907,

17.02.2014.a müügilepingust nr 807980, 19.05.2014.a müügilepingust nr 833543,

07.10.2014.a müügilepingust nr 875564, 01.12.2014.a müügilepingust nr 892727,

29.04.2015.a müügilepingust nr 941596, 18.11.2015.a müügilepingust nr 1012103,

28.01.2016.a müügilepingust nr 1044522 tulenevate nõuete alusel, 3478,20 eurot,

millest sideteenuste võlgnevus 64,51 eurot, järelmaksu osamaksete eest 3368,21 eurot,

võlgnevuse sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis perioodil 21.05.2016.a kuni 31.05.2016.a

5,48 eurot

3. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kostjale V. F.le käesolev kohtuotsus kätte TsMS § 317 lg 1 ja 3 alusel

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

2-16-118135

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda 1,01 % ulatuses ja kostja kanda 98,99 % ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt V. F.lt hageja Telia Eesti AS-i kasuks menetluskulu summas

321,72 eurot, s.o 98,99% menetluskuludelt summas 325 eurot, s.o hagiavalduselt tasutud

riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb

osaliselt rahuldada.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Pärnu maakohus võttis 27.10.2016.a menetlusse Telia Eesti AS-i hagiavalduse V. F. vastu

ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. V. F.le toimetati hagiavaldus ja 27.10.2016.a kohtumäärus kätte avalikult,

vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.01.2017.a.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb

menetlusdokumendid

V. F.le

kättetoimetatuks

07.02.2017.a

dokumentide

2-16-118135

kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. V. F. kohustus vastama

hagiavaldusele hiljemalt 21.02.2017.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.

Hageja on 24.10.2016.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p

14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas

kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu

lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas.

Kohtule esitatud järelmaksuga müügilepingute tingimuste kohaselt maksete mittetähtaegsel

tasumisel arvestatakse viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas.

Kohtu hinnangul AS Antista ja kostja ning hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu

tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult

kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks

sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul

eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva

VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle

kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-139-14, p 11).

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

tsiviilasjas

3-2-1-25-16

on

leidnud

10.05.2016.a

kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab

pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi

hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

2-16-118135

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses

seda

liiki

lepingu

kohta

sätestatut.

Kolleegium

on

selgitanud,

et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas. Lepingu

sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 7,5 korda seaduses

sätestatud viivisemäära (0,15/0,02=7,5).

Tulenevalt asjaolust, et AS Antista ja kostja vahel ning hageja ja kostja sõlmitud lepingu

tüüptingimus viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o

mõistab välja kostjalt põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise.

Hageja põhinõue kostja vastu on 3472,72 eurot, mis tuleneb AS Antista ja kostja vahel ning

hageja ja kostja sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja ei

tasunud kasutatud teenuste eest arveid ja hageja ütles sidetoote kasutamise aluseks olevad

lepingulise suhte ühepoolselt üles 31.05.2016.a. Hageja 31.05.2016.a ütles üles ka kõik

järelmaksu müügilepingud vastavalt lepingus sätestatud punktile, mille kohaselt on müüjal

õigus lepingud üles öelda kui ostja on makseviivituses osaliselt või täielikult vähemalt 3

üksteisele järgneva osamaksega.

Kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on

võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on arvestanud viiviseid alates arve nr 05201602455550 maksetähtajale järgnevast

kuupäevast kuni lepingu ülesütlemise päevani, s.o alates 21.05.2016.a kuni 31.05.2016.a.

Kostja kohustus tasuma arve nr 05201602455550 hiljemalt 20.05.2016.a, kostja on

kohustuse täitmisega olnud viivituses 11 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda

kostjalt viiviste tasumist summas 0,26 eurot (117,43*11*0,02%=0,26). Kostja kohustus

tasuma arve nr 04201601907301 hiljemalt 20.04.2016.a, kostja on kohustuse täitmisega

olnud viivituses 41 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste

tasumist summas 0,95 eurot (115,88*41*0,02%=0,95). Kostja kohustus tasuma arve nr

03201601365715 hiljemalt 20.03.2016.a, kostja on kohustuse täitmisega olnud viivituses 72

päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 1,76

eurot (122,46*72*0,02%=1,76). Kostja kohustus tasuma arve nr 022016008292280

hiljemalt 20.02.2016.a, kostja on kohustuse täitmisega olnud viivituses 101 päeva. Eelnevast

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 2,51 eurot

(124,28*101*0,02%=2,51). Kokku on kostja kohustatud tasuma hageja nõude alusel,

arvestades seaduses sätestatud viivisemäära ning hageja viivise arvestamise perioodi, viivist

5,48 eurot.

2-16-118135

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 1,01% ulatuses ja kostja kanda 98,99% ulatuses. Hageja menetluskuluks on

riigilõiv 325 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus

kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 321,72 eurot.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik