3-16-1938/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohtuasja number 3-16-1938 Kohtuotsuse kuupäev 23. veebruar 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

Asja läbivaatamine

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 110 eurot seoses 27.04.2016–01.05.2016 ja 10.05.2016 äravõetud toiduga Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas nr 3-16-1938 rahuldamata. 2. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda. 3. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. märts 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Nikolai Lilitškin esitas 27.09.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 7) Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt jäeti N. Lilitškin 27.04.2016. a kuni 01.05.2016. a ja 10.05.2016. a toidust ilma, millest tulenevalt N. Lilitškin leiab, et vangla tekitas kahju tema tervisele ning taotleb tagajärgede kõrvaldamist saamata jäänud toidu asendamise näol ja palub kohustada vanglat edaspidi väljastama talle toitu vastavalt tema usule (dieettoit vangistusseaduse § 47 lg 3 alusel). Ühes kaebusega esitas N. Lilitškin taotluse esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat väljastama neid toiduaineid, mis asendavad liha. N. Lilitškin esitas ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2

2. Tartu Halduskohtu 13.10.2016. a määrusega (tl 24–25) tagastati N. Lilitškini kaebus osaliselt, s.o nõude osas kohustada Tartu Vanglat väljastama kaebajale dieettoitu ja jäeti taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. 3. Kohtu poolt kaebuse korduvalt käiguta jätmise järgselt saabus 14.11.2016. a Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 36–38, tõlge tl 41), milles ta märkis, et taotleb vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 110 eurot, sest temalt võeti ära toit alates 24.02.2015. a ning 27.04.2016 – 03.05.2016 ja 10.05.2016. N. Lilitškin on seisukohal, et sellega alandati tema inimväärikust ja seati ohtu tervis. 4. Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrusega (tl 56–57) tagastati N. Lilitškini kaebus osaliselt, s.o nõude osas mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses toidu äravõtmisega alates 24.02.2015. a – 26.04.2016. a. Kaebajal oli selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel kohtu menetlusse võetavas nõudes – 27.04.2016. a – 03.05.2016. a ja 10.05.2016. a toidu äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju (väärikuse alandamine ja tervise ohtu seadmine) hüvitamine summas 110 eurot. 5. Vastustaja kaebusele esitatud vastuse (tl 69–70) ja selle lisade kohaselt on kaebus põhjendamatu. Kaebajale oli 28.–29. aprillil, 1. mail ja 10. mail tagatud piisav aeg söömiseks. Kaebaja nõue 2.–3. mail toidust ilmajäämise kohta on põhjendamatu, kuna vanglale esitatud pöördumises kurtis kaebaja hoopis nõude koristamata jätmist. 27. aprillil ja 30. aprillil korjati kaebaja kambrist ühekordsed nõud eelduslikult pärast mõistliku aja möödumist. Kaebaja väide leiva äravõtmise kohta 27.–28. aprillil ja 10. mail ei ole usaldusväärne, kuna vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja väitnud vastupidist, s.t, et leib jäeti neil päevadel ära võtmata. 6. HKMS § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses. 7. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et vaidlus on lahendatav lihtmenetluses mõistlikkuse printsiipi rakendades1. Kohus on seisukohal, et keskmine mõistlik inimene, kes satuks kaebuses kirjeldatud situatsiooni, ei eeldaks, et sellist laadi vaidluse peab kohtus lahendama täiemahulises kohtuprotsessis, kuna kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja puhul tegemist mitmendat korda vangistusse mõistetud isikuga, kellele on teada vangla igapäevast elu reguleerivad õigusaktid seoses kinnipeetavate igapäevase toitlustamisega ja pärast kinnipeetavate toitlustamist nõude kokku korjamise aeg ja faktilise korraldamise muud asjaolud. Kaebaja nõue jääb lihtmenetluse vormi lubatavasse suurusse, kaebuses ja kaebuse täpsustuses kirjeldatu ei veena kohut tegelikus kaebaja tervise ohtu seadmises ega tema väärikuse riivamises. Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 53–54) ja vastuses kaebusele (tl 69–70) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebuse väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata, kuna tõendatud ei ole vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kohus järgib otsuse tegemisel eelkõige kaebuse vastuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata jättes kaebuse rahuldamata. 8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peaks vastustaja menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. HKMS § 118 lg 3 kohaselt jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv riigi kanda.

1 T. Saar. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk, I. Pilving, Tallinn 2013, lk 463.

3

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik