3-15-1751/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-15-1751 Haldusasi AS kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kah- ju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AS, esindaja adv Heiki Kuningas Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.04.2016 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1751 muutmata. 2. Jätta AS apellatsioonimenetluse kulud summas 108,99 (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda ja muus osas kaebaja enda kanda. 3. Jätta Tallinna Vangla menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-1751 2(7) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh- taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot- leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel- kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS esitas Tallinna Vanglale 13.04.2015 taotluse perioodil 02.07.2012-10.04.2015 ebai- nimlike kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kambripind oli ebapiisav. Väljaspool kambrit sai liikuda päevas vaid ühetunnise jalutuskäigu jooksul. Kamb- rites oli halb ventilatsioon. Kitsastes ja ventileerimata ruumides viibimine tekitab stressi ja närvilisust, mis omakorda põhjustavad seedehäireid (sh kõrvetisi) ja häirivad maksa tööd. 2. Tallinna Vangla jättis 12.06.2015 vastusega nr 5-37/15/115-4 kahju hüvitamise taotlu- se perioodi 08.08.2014-13.04.2015 osas rahuldamata, märkides, et vangla 17.10.2014 vastu- sega on taotleja nõue kuni 07.08.2014 puudutava perioodi osas juba lahendatud. 1) Taotleja viibis vaadeldaval perioodil lukustatud kambrites. Kokku 249 päevast oli tema kasutuses põrandapinda 230 päeval rohkem kui 4 m2 ja 19 päeval vahemikus 3,42 – 3,58 m2. Isikute arv kambrites muutus pidevalt ja seetõttu muutus ka põrandapinna suurus isiku kohta. WC ja mööblialuse pinna mahaarvamine kambri põrandapinna suurusest oleks põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist oleks sellise ruumiga, mida kinnipeetav ei saa kasutada ja mis see- tõttu võtab põhjendamatult kambripinna ära. Taotlejat hoiti 23 tundi ööpäevas lukustatud kambrites, kuna ta oli kuni süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni 28.01.2015 vahistatu staa- tuses, seejärel vastuvõtuosakonnas ning alates 06.02.2015 kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Väljaspool kambrit liikumiseks tagati talle igapäevaselt vähemalt 1 tunni pikkune jalutuskäik värskes õhus. 2) Tallinna Vangla kambrites on olemas osaliselt sund- ja osaliselt loomulik ventilatsioon. Kambrites oli osaliselt avatav aken, mis võimaldas ruume ventileerida. Taotleja ei ole esitanud vanglale pöördumisi seoses väidetavalt puuduliku õhuvahetusega. Akna olemasolu tagas kambri loomuliku valgustatuse. Kunstliku valgusallikana on kambrites kaks laevalgustit ja kaks seinalampi – üks tualetis ja teine kambriukse kohal olev öövalgusti. Nõutava temperatuu- ri kindlustas keskküttesüsteem. Kambrites oli WC ja kraanikauss. Igal isikul on oma voodi- koht. Ajavahemikul 22.00-06.00 oli vanglas öörahu, mis võimaldas välja puhata. Tagatud oli mõningane meelelahutus, infovajaduse rahuldamine ja suhtlemisvõimalus lähedastega. Taotle- jale võimaldati lühiajalisi kokkusaamisi, mille kestel oli võimalik viibida väljaspool kambrit. Raamatukogust oli võimalik laenutada raamatuid, samuti väljastati ajalehti. Loa alusel väljas- tati kambrisse isiklikke raadioid, televiisoreid jm meelelahustusliku iseloomuga esemeid. Kaks korda kuus võimaldati sooritada sisseoste. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli või- malus kohtuda vangla kaplaniga, kinnipeetavad said kasutada ka vangla sotsiaaltöötajate, psühholoogide ja meditsiinipersonali teenuseid. Vangla tagas toitlustamise kolm korda päe- vas. Seega ei olnud vastustaja tegevus taotleja paigutamisel õigusvastane ning vangla tingimu- sed kogumis ei olnud sellised, et oleksid põhjustanud taotlejale väidetavaid kannatusi. 3) Tervisekaardist nähtuvalt on taotleja pöördunud korduvalt erinevate probleemidega medit- siiniosakonna poole, kuid vaevuste põhjuseks ei saa lugeda kinnipidamistingimusi, vaid tege- mist on pigem võõrustusseisundist tulenevate nähtudega. 3. AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3633,33 eurot seoses 218 päeval ebainimlikes kambritingimustes kinni- pidamisega perioodil 08.08.2014-13.04.2015.

3-15-1751 3(7) Kaebaja pidi viibima sadu päevi kambrites, kus tema kasutuses olnud ala oli Euroopa Inimõi- guste Kohtu (EIK) seisukohtades avaldatuga võrreldes väiksem. Sellistes tingimustes kinnipi- damine on käsitatav väärkohtlemisena, mis alandas kaebaja inimväärikust. Kambrite ventilat- sioon ei töötanud ja seal oli palav. Aknast ei tulnud värsket õhku, sest aken oli kinni keevita- tud. Kaebaja pöördus ventilatsiooniprobleemiga suuliselt vanglaametnike poole, kuid midagi ei tehtud. Kaebaja ei esitanud kirjalikke pöördumisi, sest ei oska eesti keelt ja venekeelseid pöördumisi ei menetleta. Kitsaste olude tõttu ei saanud pesta ega liigutada. Kambritingimused mõjusid halvasti psüühilisele tervisele ja naha seisukorrale. 4. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. WC-alune pind tuleb arvata kambripinna hulka. Kaebaja viibis vaid 19 päeva kambri- tes, kus põrandapinda oli vähem kui 4 m2 isiku kohta. Sellises olukorras ei saa rääkida inim- väärikuse alandamisest. Suvel võimaldati kinnipeetavatele kord nädalas lisajalutuskäik ja igasse kambrisse anti ventilaator. 5. Tallinna Halduskohus jättis 18.04.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Lähtudes kambri pinnast koos WC-ga, oli kaebajale vaidlusalusel perioodil tagatud 19 päe- val kambripinda alla 4 m2 ning 230 päeval üle 4 m2. Kambripind ühe kinnipeetava kohta ei jäänud kunagi alla 3 m2. 2) Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt saab asjades, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3-4 m2, olla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumisega tegemist juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värske- le õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sani- taar- ja hügieeninõuetega. 3) Kaebajale tagatud isiklik pind jäi alla 4 m2 vahistatuna 6 päeval ja kinnipeetavana 13 päe- val. Vahistatuna ööpäev läbi lukustatud kambris hoidmine on seadusest tulenev nõue, seega isiku vahi all viibimisega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Kaebajale võimaldati igapäeva- selt ühetunniseid jalutuskäike. Vastustaja selgituste kohaselt võimaldati kinni peetavatele isi- kutele suviti kord nädalas ka täiendav jalutuskäik. Vahistatuna alla 4 m2 suurusel pinnal kin- nipidamine kestis vaid 6 päeva, mida ei saa pidada sedavõrd pikaks, et see saaks omada mär- kimisväärset mõju. Pärast süüdimõistva otsuse jõustumist viibis kaebaja vastuvõtuosakonnas, kus tema liikumisvabadus oli vangla sisekorraeeskirja alusel piiratud. Alates 06.02.2015 ko- haldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja piirati vanglasisest liikumisvabadust vangistusseaduse alusel. Seega viibis kaebaja ka süüdimõistetuna ööpäevaringselt lukustatud kambrites, v.a ühetunnine jalutuskäik värskes õhus. Vastuvõtuosakonnas viibis kaebaja lühi- kest aega (8 päeva) ning sellest vaid 3 päeval oli pinda alla 4 m2. Tegemist on lühikese ajaga, mis ei saa omada märkimisväärset mõju. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud kaebaja enda käitumisest, tuleb ka ülejäänud 10 päeval, mil kaebaja viibis alla 4 m2 suurusel pinnal, pidada ühetunnist jalutuskäiku piisavaks ning kaebajale kaasnenud eba- meeldivusi ei saa pidada inimväärikust alandavaks. 4) Kaebaja väide, et mööbli tõttu oli ruumis vabalt liikumine raskendatud, ei ole usutav. Kambrite üldpindasid ja kohtade arvu ning voodite ja muu inventari alla eeldatavalt jäävat pinda arvestades võib eeldada, et kambrites oli piisaval määral vaba ruumi, et mööbliesemete vahel takistusteta liikuda. 5) Vastustaja selgituste kohaselt on kambrites osaliselt sund- ja osaliselt loomulik ventilat- sioon. Kinnipeetavatel on võimalik kambris olevat õhu hulka reguleerida akna küljes olevate õhutusavade kaudu. Suveks anti kambritesse ventilaatorid. Kaebaja väited ventilatsiooniprob- leemide kohta on paljasõnalised. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja pöördunud ventilatsiooniga seotud probleemidega vanglateenistuse poole. Kaebaja suuliste avalduste esitamist ei ole või-

3-15-1751 4(7) malik tagantjärele kontrollida. Kirjalike avalduste esitamata jätmine näitab, et probleemi ei olnud või ei olnud see märkimisväärne. Seni ei ole eesti keele oskuse puudumine takistanud vene keelt kõnelevatel kinnipeetavatel vanglateenistusele kaebusi esitamast. Kaebusi saavad aidata koostada nii kaaskinnipeetavad kui ka vanglateenistujad. Seetõttu ei ole ventilatsioo- niprobleem usutav. 6) Võib eeldada, et kambrites olid olemas vangla sisekorraeeskirjas nimetatud sisustusele- mendid, kambrid olid piisavalt hügieenilised, valgustatud ja köetud, öörahu ajal sai kaebaja välja puhata, ta sai iga päev jalutada vähemalt ühe tunni värskes õhus, võimaluste piires oli tagatud meelelahutus ja infovajaduse rahuldamine. Vangla selgitustest nähtuvalt tagati kaeba- jale ka suhtlemisvõimalus lähedastega, sisseostude tegemise, pakkide saamise ja usuliste vaja- duste rahuldamise võimalus. Kaebajale tagatud kambritingimusi ei saa pidada inimväärikust alandavateks. Kaebaja viidatud terviseprobleeme ei saa seostada kinnipidamistingimustega, vaid pigem kaebaja enda käitumise ja sellest tuleneva tervisliku seisundiga. Kuna kaebaja kinnipidamistingimused ei ületanud inimväärikuse alandamise taset, siis ei saa tuvastada ka rikkumise ja väidetava kahju vahelist seost ega mõista välja kahjuhüvitist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. AS palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. 1) Halduskohus tõlgendas WC-alust pinda puudutavaid EIK seisukohti ebaõigesti ning lähtus seetõttu kambrite ebaõigest pindalast. 2) Asjaolu, et mööbel takistab kambris vabalt ringi liikuda, tuleb lugeda ruumikitsikust ras- kendavaks tingimuseks. Halduskohus ei pidanud usutavaks, et kambris asuv mööbel ei või- malda vabalt ringi liikuda. Selline järeldus on oletuslik ning vastuolus vastustaja andmetega kambrite pindala kohta ilma mööblita. Tallinna Vangla vastusest kaebajale nähtub, et kambri nr 341 üldpinnast (16,5 m2) jääb mööbli ja WC alla 9 m2 (WC-alune pind on 1,8 m2 ja mööb- lialune pind järelikult 7,2 m2). Seega jääb mööbli alla peaaegu pool kambri pinnast. Kambri nr 461 üldpinnast (17,9 m2) jääb mööbli ja WC alla 10,7 m2 (WC-alune pind on 1,5 m2 ja mööb- lialune pind järelikult 9,2 m2). Seega moodustab ka kambris nr 461 mööbli alla jääv pind peaaegu poole kambri pinnast. Kambri nr 208 kohta ei ole vastustaja mööbli alla jääva pinna suurust avaldanud, kuid kohtade arvust lähtudes on proportsioonid sarnased kambriga nr 461. Halduskohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. 3) Kaebaja kinnises kambris viibimise põhjus ei ole oluline. Oluline on see, et kinnises kamb- ris viibimine ei tohi olla kinnipeetava jaoks alandav ja piinav. Jalutuskäigud moodustasid kin- nipidamise ajast vaid marginaalse osa. Koostoimes teiste kahjulike mõjudega kvalifitseerub vastustaja tegevus EIÕK art 3 rikkumiseks. Kõiki kahjulikke mõjusid tuleb hinnata kogumis. Kaebaja on viibinud alandavates ja piinavates tingimustes 218 päeva. Tegemist on pikaajalise kinnipidamisega. Vastustaja 13.06.2014 vastusest nähtub, et kaebaja on ka enne kaebuses kä- sitletud perioodi viibinud kambrites, mille pindala ilma WC- ja mööblialuse pinnata on väike. Viidatud tõend kajastab kaebuse tausta. Halduskohus oleks pidanud neid asjaolusid arvestama ja hindama tõendit otsuse tegemisel. 4) Halduskohus pidas kaebaja väiteid ventilatsiooni puudumise kohta paljasõnaliseks ja kae- bajale heidetakse ette, et ta ei ole pöördunud varasemalt vastavate avaldustega vangla poole. Halduskohus ei arvestanud Tallinna Vangla 17.10.2014 vastust kaebajale. Sellest nähtub, et kaebaja on 04.08.2014 avalduses toonud välja rahulolematuse ventilatsiooniga. Vangla väide ventilatsiooni nõuetekohasuse kohta on samuti paljasõnaline. Kaebajal puudub võimalus esi- tada tõendeid kambrite seisukorra kohta. Seda, kas õhk on ventileeritud või mitte, saab tõen- dada õhusaaste mõõtmine. Ei nähtu, et selliseid mõõtmisi oleks teostatud. Kaebajal puudub

3-15-1751 5(7) võimalus teha selliseid mõõtmisi, mistõttu ta saabki piirduda vaid väidetega. Vangla ei ole neid kummutanud. 7. Tallinna Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kambripinda tuleb hinnata koos tualeti ja mööbli alla jääva pinnaga. Kaebajale oli vaid 19 päeval tagatud pinda alla 4 m2 ning ühelgi päeval ei jäänud pind alla 3 m2. Seetõttu ei saanud vangla rikkuda kaebaja neid õigusi, mis on õigusaktides kehtestatud kambripinna suuruse koh- ta. 2) Kambrites oli tagatud nõuetekohane ventilatsioon. Kambrites oli osaliselt sund- ja osaliselt loomulik ventilatsioon ning kinnipeetavatel oli võimalik reguleerida kambris oleva õhu hulka akna küljes olevate õhutusavade kaudu. Suveperioodil, mil kambrites oli tavapärasest soojem, tegi vangla kõik endast oleneva, tagamaks kambrites võimalikult head tingimused: kambrites- se väljastati ventilaatorid, võimaldati kord nädalas täiendav tunniajaline viibimine värskes õhus, anti igale kambris viibinud isikule kord nädalas 1,5 liitrit mineraalvett, kambrite õhuta- miseks hoiti toiduluugid avatuna. Kaebaja viited 04.08.2014 kahjunõudes esitatud väidetele ventilatsiooni osas on asjakohatud, sest praegu on vaidlus kinnipidamistingimuste üle perioo- dil 08.08.2014-13.04.2015. Samas näitab asjaolu, et kaebaja ei pöördunud pärast 04.08.2014 kahjunõude vangla 17.10.2014 vastusega rahuldamata jätmist kohtusse, et tegelikkuses ei ol- nud tal vangla tingimuste osas pretensioone. 3) Kaebaja liikumispiirangud tulenesid õigusaktidest. Tallinna Vangla tingimustes viibimine ei põhjustanud kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust lõppjäreldustes õige kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. 9. EIK on 20.10.2016 otsuses Muršić vs Horvaatia, nr 7334/13 kinnitanud, et kinnipeetava- le tagatud põrandapinna piisavuse hindamisel tuleb kinnipeetava isikliku pinna leidmiseks arvata kambri pindalast enne kogupindala seal viibinud isikute arvuga jagamist maha tualett- ruumi pindala (p 114). Halduskohus ei ole seda teinud, vaid arvestas kambri põrandapinna sisse lisaks mööblile ka tualettruumi alla jääva pinna. Seetõttu tuvastas halduskohus, et kaebu- sega hõlmatud perioodil 08.08.2014-13.04.2015 (kokku 249 päeva) oli kaebaja isikliku kamb- ripinna suurus 19 päeval alla 4 m2 ja 230 päeval üle 4 m2. Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud tabelist kaebaja paigutamise kohta (tl 126-128) nähtub kambri pinnast WC-aluse pinna maha arvestamisel, et kaebaja paiknes vaidlusalusel perioodil kambrites, kus talle oli tagatud isiklikku pinda 3-4 m2, kokku 190 päeva, ning kambrites, kus talle oli tagatud isiklikku pinda üle 4 m2, kokku 59 päeva. 190 päevast 171 päeval oli kaebaja isikliku pinna suurus vahemikus 3,67-3,84 m2. 19 päeval oli kaebajal isiklikku pinda mõne- võrra vähem, täpsemalt 23.01.-29.01.2015 (7 päeva) ja 02.02.-03.02.2015 (2 päeva) suurusega 3,28 m2 ning 02.03.2015 (1 päev), 28.03.-01.04.2015 (5 päeva) ja 03.04.-06.04.2015 (4 päeva) suurusega 3,07 m2. Ühelgi päeval ei olnud kaebaja kasutuses isiklikku pinda siiski vähem kui 3 m2. Ka 3-4 m2 suurusel pinnal ei pidanud kaebaja viibima 190 päeva järjestikku, vaid vahel- dumisi perioodidega, kus pinda oli 4,10-14,35 m2. 10. Kuna kambri üldpinnast WC-aluse pinna maha arvamine ei vii tulemusele, et kaebaja kasutuses oleks ühelgi päeval olnud isiklikku pinda alla 3 m2, ajavahemikud, mil isikliku pin- na suurus oli 3 m2 lähedal, olid lühiajalised (pikim neist 7 päeva), kasinama ruumiga olud

3-15-1751 6(7) vaheldusid avaramate oludega ning kinnipidamisasutuse üldine seisund oli talutav, jättis ko- hus lõpptulemusena põhjendatult mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata. 11. 3-4 m2 suuruse isikliku pinna puhul on ruumi suurus kinnipidamistingimuste inimvääri- kusele vastavuse hindamisel küll oluline aspekt, kuid sellise suurusega ruumi võimaldamine ei ole iseenesest inimväärikust alandav kohtlemine, kui muud kinnipidamistingimused ei ole halvad. Halduskohus leidis õigesti, et sellise suurusega isikliku ruumi puhul on väärikust alandava kohtlemisega tegemist siis, kui isiku olukorda raskendavad muud puudused, eelkõige seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värske- le õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi privaatse kasutamise või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega. Halduskohus ei tuvastanud muid vajakajäämisi vangla üldistes olmetingi- mustes, mistõttu järeldas kohus õigesti, et tegemist ei olnud kaebaja väärikust alandava koht- lemisega. 12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kui mööbel takistab kambris vabalt ringi liiku- mist, tuleb seda lugeda ruumikitsikust raskendavaks asjaoluks. Halduskohus ei pidanud aga kaebaja sellekohast väidet usutavaks, kusjuures järelduse tegemisel, et mööbliesemete vahel oli võimalik takistusteta liikuda, ei tuginenud kohus pelgalt oletusele, vaid on lähtunud kamb- rite üldpinnast, kohtade arvust ning mööbli alla jäävast pinnast. Kuna halduskohus ei ole otsu- ses kambrite üldpindu ja kohtade arvu numbriliselt välja toonud, märgib ringkonnakohus, et kaebaja on pidanud õigusvastaseks kinnipidamist neljas kambris, nimelt kambris nr 341 üld- pinnaga 16,5 m2 (4 kohta), kambris nr 461 üldpinnaga 17,9 m2 (5 kohta), kambris nr 208 üld- pinnaga 17,1 m2 (5 kohta) ja kambris nr 89 üldpinnaga 28,7 m2 (6 kohta). Tallinna Vangla 13.06.2014 vastusest kaebaja selgitustaotlusele (tl 11-12) nähtub, et ilma WC- ja mööblialuse pinnata oli kambri nr 341 pind 9 m2 ja kambri nr 461 pind 10,7 m2. Kambrite nr 208 ja nr 89 mööblialuse pinna kohta pole täpsed andmed teada, kuid lähtudes eeldusest, nagu seda on teinud ka kaebaja, et ca pool kambrite üldpinnast jäi mööbli alla, ei pea ringkonnakohus vaba pinda sedavõrd väikeseks, et järeldada mööbli vahel vaba liikumise takistatust ka neil päevil, mil kambris oli maksimaalsel arvul kinnipeetavaid. 13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetav ei saa ega pea tõendama oma väiteid kambris ventilatsiooni puudumise kohta õhusaaste mõõtmise tulemustega. Samas peab ta sel- gitama oma faktiväiteid kohtule selliselt, et väide on kohtu jaoks usutav. Olukorras, kus vang- la kinnitusel oli kambrites osaliselt sund- ja osaliselt loomulik ventilatsioon ning kaebaja ei ole vaadeldava perioodi jooksul esitanud vanglale ühtegi kirjalikku pöördumist, kus ta oleks kurtnud selle üle, et kamber on umbne, on kohus pidanud väidet ventilatsiooni puudumise kohta õigustatult ebausutavaks. Põhjendatud ei ole etteheide, et halduskohus ei arvestanud Tallinna Vangla 17.10.2014 vastusest (tl 15-17) nähtuva asjaoluga, et kaebaja on 04.08.2014 avalduses toonud välja rahulolematuse ventilatsiooniga. Viidatud vastusest nähtuvalt on kae- baja 04.08.2014 avalduse näol tegemist 07.08.2014 registreeritud kaebaja taotlusega mitteva- ralise kahju hüvitamiseks seoses vähese kambripinnaga taotluse esitamisele eelnenud perioo- dil. 04.08.2014 taotluses ventilatsiooniga rahulolematuse väljendamine varasema perioodi osas ei lükka ümber kohtuotsuses tuvastatud asjaolu, et kaebaja ei ole praeguse kaebusega hõlmatud perioodil vastavasisulise avaldusega vangla poole pöördunud. Kaebaja ei ole sõna- selgelt eitanud kohtuotsuses tuvastatud asjaolu, et kinnipeetavatel on võimalik kambris olevat õhu hulka reguleerida akna küljes olevate õhutusavade kaudu. 28.03.2016 kohtuistungi proto- kollist järeldub vaid, et kaebaja hinnangul pole akna küljes olevate õhutusavade kaudu tuulu- tamine piisav (tl 134 pöördel). 14. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud kaebuse lahendami- sel arvestama Tallinna Vangla 13.06.2014 vastusest kaebaja selgitustaotlusele nähtuva as- jaoluga, et kaebaja on ka enne kaebuses käsitletud perioodi viibinud kambrites, mille pindala oli WC- ja mööblialuse pinna mahaarvamisel väike. Kaebuse ulatust arvestades sai ja pidi

3-15-1751 7(7) halduskohus tuvastama, millised olid kaebaja kinnipidamistingimused perioodil 08.08.2014- 13.04.2015, ning hindama, kas tegemist on inimväärikust alandava kohtlemisega. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud (HKMS § 41 lg 1). 15. Tallinna Halduskohus andis kaebajale 09.11.2015 määrusega menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel nõutava 108,99 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jätkas 16.06.2016 määrusega menetlusabi andmist, mistõttu oli kaebaja ka apellatsioonkaebuse esi- tamisel vabastatud sama suure riigilõivu tasumisest. Muude menetluskulude kohta puuduvad kohtul andmed. Apellatsioonimenetluse kulud, millest kaebaja oli vabastatud, jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets