2-16-122009/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2017.a, Valga kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-16-122009

Tsiviilasi

AS Eesti Krediidipank hagiavaldus Roman Silinš vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

888,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832;

asukoht: Narva mnt 4, 15014 Tallinn; telefon 669 0900)

Hageja lepinguline esindaja: M. S.(telefon xxxxxxx; e-post x)

Kostja: Roman Silinš (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x;

telefon xxxxxxxx; e-post x)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega AS Eesti Krediidipank hagiavaldus Roman Silinš vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista Roman Silinš’ilt AS Eesti Krediidipank kasuks:

2.1. tagastamata põhivõlgnevus 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja 11 senti;

2.2. intress 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 10 senti;

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 14 senti;

2.4. paketitasud ja võla menetlemise kulud kokku 29 (kakskümmend üheksa) eurot ja

33 senti.

3. Välja mõista Roman Silinš’ilt AS Eesti Krediidipank kasuks viivis põhinõudelt (640,11

eurot) alates 30.01.2017.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 18% aastas, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (640,11

eurot).

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskulud Roman Silinš kanda.

7. Määrata AS Eesti Krediidipank menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 (ükssada

seitsekümmend viis) eurot.

8. Välja mõista Roman Silinš’ilt AS Eesti Krediidipank kasuks menetluskuluna 175 (ükssada

seitsekümmend viis) eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.

10. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et

kohus

otsust

puuduoleva

osaga

täiendaks.

Otsuse

täiendamise

korral

hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse

kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine

11. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

13. AS Eesti Krediidipank ja Roman Silinš sõlmisid 11.01.2014.a püsimaksega

krediitkaardilepingu nr xxxxx, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse krediidilimiidi

summas 700 eurot. Kostja kohustus maksma raha kasutamise eest intressi arvestusega 18%

aastas ja tagastama iga kuu 20-ndal kuupäeval kasutatud osa minimaalselt summas 35 eurot.

Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis Kostjale 24.06.2016.a hoiatuse

laenulepingu ülesütlemise kohta ja andis kostjale aega võlgnevuse tasumiseks 14

kalendripäeva. Laenulepingust tulenevat võlgnevust kostja ei tasunud. Hageja saatis seepeale

22.07.2016.a kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, millega ütles laenulepingu

alates 27.07.2016 üles.

14. Laenulepingu ülesütlemisega muutus kogu tagastamata laenusumma sissenõutavaks.

27.07.2016.a seisuga oli kostja võlgnevus kokku 701,84 eurot, millest tagastamata

laenusumma 640,11 eurot, tasumata intressid 38,10 eurot, tasumata võlamenetlustasud 10

eurot, tasumata pangateenused 7,33 eurot ning tasumata viivis 6,33 eurot.

15. Hageja esitas 26.09.2016.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 11.01.2017.a

määrusega, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

30.01.2017.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 02.02.2017.a määrusega võttis

Tartu Maakohus avalduse menetlusse. Kostjale on määrus koos hagiavalduse ja selle lisadega

isiklikult kätte toimetatud 06.02.2017.a. Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud.

16. TsMS § 174 lg 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu kokku 175 eurot.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

18. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kokku summas 175 eurot.

19. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja

põhjendatud kuluga ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik