1-16-6914/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2017 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-6914 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2017 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.A

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

V.A sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Karistuse kandmise algus 26.05.2016 ja 22.10.2017 lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada V.A (isikukood

XXX) temale Viru Maakohtu 12.08.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §75 1 lg.3 määrata -

V.A-le elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.5 määrata

V.A-le

katseaeg

kuni 22.10.2017.

Kohustada V.A katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid:

- elama alalises xxx

- ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast

lahkumiseks

Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada V.A katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi

- asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata

V.A

kriminaalhooldusele

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise

valve

seade

kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada V.A karistuse

kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt V.A-le

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48

(nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €).

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA)

kohtulikus menetluses makstud tasu Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.A

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.A on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.08.2016 Karistusseadustiku (KarS) -1 karistatud KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §423 järgi ning

§64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.1, 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 4 kuud 26 päeva alates 26.05.2016.

Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristused

t nähtub, et kinnipeetaval kehtivad puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu ja teravate elamuste saamiseks ning selleks, et saada grupiliikmete tähelepanu. Vangistuses on kinnipeetav määratud tugiisiku teenusele, kinnipeetav õpib puidupingi operaatoriks, töötab koristajana ja on läbinud kriminaalhooldusametniku poolt läbiviidud vestluse sotsiaalsete oskuste arendamiseks ning alkoholi ja narkootikumide mõjust tervisele.

Kinnipeetav s . aab psühhiaatrilist ravi seoses depressiooni ja vaimupuudega Vabanemise korral puudub lähedastel võimalus kinnipeetavale elamispinda pakkuda. Kinnipeetaval on võimalik asuda , kust on kirjalik nõusolek teen xxx use pakkumiseks antud. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Vangistuse ajal on kinnipeetav suhelnud kahe vennaga, ema kontaktandmeid ei ole vanglateenistus siiani suutnud tuvastada. Kinnipeetavale on tähtis teiste arvamus, kuriteod pani toime kampa kuulumise eesmärgil. Kinnipeetav tarvitas alkoholi tavapäraselt 1 kord kuus, kanepit hakkas tarvitama 17-aastaselt. Vabaduses oli kinnipeetav suunatud psühhiaatrilisele ravile, vangistuses on seda seoses depressiooniga jätkatud.

Kinnipeetav käitub hetkeemotsioonide ajel, ei mõtle tegude tagajärgedele. Ametnikega on kinnipeetava läbisaamine hea, ta on avalikkusele väheohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav emaga ei suhtle,

märgib, et

kuna ema on käitunud vägivaldselt, kuritarvitanud alkoholi ning vahetanud tihti mehi. Käesoleval ajal elab kinnipeetava ema xxx. Samuti ei suhtle kinnipeetav isaga, kes lahkus pere juurest 20 aastat tagasi. Kinnipeetava venna sõnade kohaselt on kinnipeetav suhelnud kriminaalselt karistatud isikutega ning võib olla nendest mõjutatud. Mõned sõbrad on kinnipeetavat õhutanud kuritegusid toime panema. Sõpradel on kinnipeetava venna sõnade kohaselt ka probleeme liigse alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetaval on mõningaid probleeme agressiivsusega ja psühhiaatrilised probleemid. Kinnipeetava venna sõnade kohaselt on tema isa, kinnipeetava isa ja venna tüdruksõbra vend kriminaalkorras karistatud. Rahvastikuregistri järgi on kinnipeetav sisse kirjutatud xxx, kuid soovib vabanemise korral elama asuda xxx kuid kõik seal elavad täiskasvanud ei ole nõus kinnipeetava vabanemisega sellele aadressile. Venna sõnul ei ole neil kellelgi võimalik kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt toetada. Kriminaalhooldusel ei ole kinnipeetav varem olnud. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata kinnipeetavale

vabastamise korral katseaeg ja käitumiskontroll tähtajaga 10 kuud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav V.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tal on võimalus minna elama MTÜ Lootuse külla, et mitte koos olla oma vanade sõpradega.

Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest on põhjendatud, ta on vanglas hästi käitunud, osales sotsiaalprogrammis, töötas, õppis.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Tegemist on noore inimesega.

Vangistuses on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt, distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad.

Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas arvestab maakohus ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta -

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistusaja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine korduvalt kriminaalkorras karistatud süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli kuni tegeliku karistusaja lõpuni. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida käitumiskontrolli ajal ka lisakohustusi.

Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega piirab tema elu suurel määral. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt ja maakohus leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses

tugevdatud järelevalve all ning teda on võimalik suunata ja abistada.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx, mille programmi juht on esitanud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Programmi juhi kirjalikust kinnitusest nähtub, et külas pakutakse koostöös Justiitsministeeriumiga majutusteenust koos nõustamisteenusega. Arvestades seda, et kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabaduses puudub kinnipeetaval alaline elukoht, kuhu tal oleks võimalik elama asuda vangistusest vabanemisel, leiab maakohus, et liitumine programmiga xxx mõjub kinnipeetavale positiivselt ja vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, on talle võimalik panna kohustuseks elada ja läbida sealsed xxx

programmid. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei ole võimalik kontrollida, kas kinnipeetav vabatahtlikult seda teeb.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteerit ta. Vabastades

ud töökoh kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, on võimalik kohustada teda otsima endale töökoht või võtma end töötuna arvele Töötukassas. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, siis ei ole võimalik teda selleks kohustada ja vabatahtlikku täitmist kontrollida.

Kinnipeetaval on käesoleval ajal olemas kehtiv isikut tõendav dokument. See tagab võimaluse asuda legaalselt tööle ja vajadusel taotleda erinevaid toetusi. Viru Vangla iseloomustuse andmetel kehtib kinnipeetava ID-kaart kuni 22.01.2021.

Maakohus leiab, et eeltoodu annab aluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega, samuti vähendab riske katseaeg.

Vastavalt Karistu -1 l

sseadustiku §75 g.3 määrab maakohus kinnipeetavale elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud ning vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.5

. katseaja lõpuks tegeliku karistuse tähtaja lõpu, s.o. 22.10.2017

Katseajal

5 lg.1 p.1 allutatakse süüdimõistetu KarS §7

– 6 sätestatud käitumiskontrollile ja KarS §75 lg.2 p.2, sätestatud lisakohustustele. 4, 8

Esimene lisakohustus on vajalik selleks, et Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetav kuriteod toime pannud selleks, et osta alkoholi. Lisakohustus asuda koheselt tööle või võtta end töötuna arvele vähendab kinnipeetava vaba aega ning annab legaalse regulaarse sissetuleku, need asjaolud vähendavad omakorda uute kuritegude toimepanemise riske. Lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammides tuleneb eelkõige kinnipeetava varasemast käitumisest, samuti kohustab see läbima vastava programmi MTÜ Lootuse külas.

Ülaltoodu alusel kuulub kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamisele elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 €.

Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik