1-08-7820/4 · 1-08-7820/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kriminaalasja number 1-08-7820 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2009.a Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi Üldmenetlus A.V kriminaalasjas süüdistuses KarS § 320 lg 2 järgi. Asja läbivaatamise kuupäev 31. märts 2009.a Süüdistatav A.V – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, * haridus, *, elukoht *. Karistatus: karistusregistri andmetel karistamata. Tõkend: Puudub. Istungil osalenud isikud Süüdistatav A.V, riiklik süüdistaja prokurör Indrek Kalda, kaitsja vandeadvokaat Tiia Nurm

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada A.V KarS § 320 lg 2 järgi süüdi ning

mõista talle karistuseks rahaline karistus viiekümne (50)

päevamäära ulatuses kümne tuhande ühesaja viiekümne (10 150) krooni suuruses summas. Rahaline karistus tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest

osade kaupa kolme (3) kuu jooksul riigituludesse

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220034796011

AS SEB Pangas või nr. 221023778606 AS Swedbank ´as, viitenumber 4100064858. Tasumisel kohtutäituri kaudu lisanduvad täituritasud. 2. Tõkend – puudub 3. Välja mõista A.V-lt sundraha kuus tuhat viissada

kakskümmend viis (6525) krooni ja kohtukulu ükssada

kuuskümmend viis (165) krooni riigituludesse

Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS SEB Pangas nr 10220034800017, viitenumber 2800049696. 5. Tsiviilhagi ei ole. 4. Asitõendid puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul

kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul

põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.V on kohtu alla antud selles, et tema andis 15.03.2006.a Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajas kriminaalasjas E.P. süüdistuses tunnistajana teadvalt vale ütluse eesmärgiga raskendada

objektiivse tõe tuvastamist kriminaalasjas süüdistatava E.P. poolt toimepandud kuriteofaktides, moonutades kriminaalasjas tõendamisel tähtsaid asjaolusid Reinu-Einari OÜ, OÜ Loodna Maamõõtja

ja Kullamaa Vallavalitsuse vahel majandustehingute toimumise kohta seoses Kullamaa

Vallavalitsusele kütteperioodidel 2002/2003 ja 2003/2004 Kullamaa Keskkooli jaoks küttepuude

müümise ja Kullamaa vallas talveperioodidel 2002/2003 ja 2003/2004 lumetõrjetööde teenuse

osutamisega, andes erinevaid ütlusi enda poolt kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus 20.07.2004.a ja 10.12.2004.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest.

Sellise tegevusega pani A.V toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, millega kaasnes tõendite kunstlik loomine, s.o KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.V end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Ta töötab Reinu-Einar OÜ-s, mille üks osanikke on endine vallavanem E.P. ja raamatupidajaks viimase abikaasa L.P., juba 2001. a. Äriühing tegeles ja tegeleb küttepuude muretsemisega valla territooriumil asuvatele koolidele ja talvel valla teede lumest puhastamisega. E.P. valimiskampaania käigus lubati, et valla teed saavad lumest

puhtamaks kui enne. Samuti oli aga juttu, et kui E.P. on vallavanem, ei tohi vald tema firmast korruptsiooni kahtluse pärast töid tellida. Kui E.P. oli vallavanem, oli A.V Reinu-Einar OÜ tootmisjuht ning tegeles küttepuude veo ja lumekoristustööde organiseerimisega. Küttepuude veo Kullamaa Keskkooli juurde tellis temalt nagu varemgi katlakütja ning valla teede lahtiajamisest oli juttu valla kommunaalosakonna juhtajaga. Tegelikult toimus kõik nii nagu oli olnud enne E.P. vallavanemaks saamist. A.V pani kirja tellimused ja traktoristide töötunnid ning esitas need

andmed raamatupidajale, kes vormistas tehtud tööde eest tellijatele arved. A.V väitel ta arvetest ise midagi ei teadnud. Puid Reinu-Einari kuurist Kullamaa kooli juurde vedasid aga endiselt nende äriühingu traktorid ja ka lumetõrje käis nagu varemgi nende firma traktoritega, aga need võisid olla tellitud mitte valla vaid OÜ Loodna Maamõõtja poolt, sest tema ise kellelegi arveid ei esitanud. A.V väitel ta milleski süüd ei tunne, kuid vastuolusid oma eeluurimisel ja 15. märtsil 2006. a. kohtus antud ütluste vahel seletada ei oska.

A.V kaitsja arvates, ei saa antud süüasjas tõendina kasutada süüaluse poolt eeluurimisel

antud ütlusi, sest nende abil sai kontrollida ainult tema poolt E.P. süüdistusasjas antud ütluste

usaldusväärsust. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tunnistaja kohtueelsel ülekuulamisel antud

ütlused, ei saa tema arvates olla tõendiks teises kriminaalasjas. Kaitsja arvates ei saa teises

kriminaalasjas kohtueelses menetluses toimunud tunnistajate ülekuulamise protokolle ning nendes

sisalduvaid tunnistajate ütlusi kasutada tõenditena teises kriminaalasjas ning neil ei ole iseseisvat tõenduslikku tähendust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära kohtualuse ütlused ja poolte arvamused ning vaaginud kirjalikke tõendeid, leiab, et A.V on KarS § 320 lg 2 järgi süüdi.

Ei ole mingit kahtlust, et KarS § 320 järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlemisel saab ja tuleb tõendina

kasutada ka kohtueelsel uurimisel ja teises kohtuasjas antud ütlusi, sest vastasel juhul ei olekski

võimalik ütluste vastuolu korral neid süütegusid menetleda. Ei saa nõustuda sellega, et erinevus

ütlustes omab vaid kitsast tähendust tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliga seonduvalt.

Seadusandja eesmärgiks on olnud teadvalt valeütluste andmise kriminaliseerimine ning ei saa lubatavaks pidada tunnistaja kohtus üldmenetluse käigus antud valeütluste andmist. See, et reeglina

saab tõendina käsitleda vaid tunnistaja poolt kohtus vahetult antud ütlusi, ei tähenda veel seda, et tunnistaja võiks kohtus anda sisult kardinaalselt erinevaid ütlusi võrreldes kohtueelse uurimisega.

A.V on Pärnu Maakohtus 15. märtsil 2006.a andnud ütlusi, mille kohaselt Reinu-Einari OÜ müüs Kullamaa Keskkoolile küttepuid viimati 2002. a oktoobris-novembris ja kes hiljem müüs, seda tema ei tea, kuid puude äravedu korraldas tema äriühingu tootmisjuhina ja veoteenust osutati OÜ- le Loodna Maamõõtja. Raamatupidamisdokumendid vormistas aga L.P. 2002 – 2003. a talvel lükkas Kullamaa valla teedel lund Reinu-Einari OÜ traktoritega K-701 ja Belarus oma tööjõuga. Järgmisel

talvel toimus see samade vahenditega, kuid lume lükkamine valla teedel võis toimuda hoopis OÜ Loodna Maamõõtja poolt. Reinu-Einar OÜ traktorite kasutamise üle viimase äriühingu poolt arvestust ei peetud.

Eelnevalt Lääne Politseiprefektuuris eeluurimise käigus antud ütluste kohaselt sai ta alates 2002.a sügisest Reinu-Einar OÜ tootmisjuhiks, kes organiseeris nii küttepuude müüki ja vedu ka Kullamaa

Keskkoolile kui organiseeris talvel lumekoristustöid valla territooriumil. Andmed puude veo ja lumekoristustööde kohta andis ta raamatupidaja L.P.le, kes vormistas arved vallale. Ta oli teadlik, et kui Reinu-Einari OÜ üks omanik E.P. sai vallavanemaks, siis seoses korruptsiooni kahtlusega ei tohi puude müügi ja lumekoristuse rahad laekuda Reinu-Einar OÜ arvele ning seetõttu pidi vahendajana kasutatama Ü.A. firmat OÜ Loodna Maamõõtja.

Seega on A.V erinevates kohtades ühestel asjaoludel antud ütlused täielikus vastuolus.

Kuna ta andis kõigil kordadel ütlusi nii puude müügi ja veo kui ka lumekoristuse kohta, olles ise

Reinu-Einari OÜ tootmisjuht, kelle otseseks kohustuseks oli nende küsimustega tegelemine, siis ei saanud ta ka midagi segi ajada ega väita, et need probleemid ei ole talle arusaadavad. Ta oli täielikult

teadlik ka äriühingu omanikku E. P.d ähvardavast korruptsioonikahtlustusest. Tegemist ei ole tähtsusetute ega ebaoluliste ütlustega ning väikese erinevusega ütluste vahel.

A.V ütlused on vastuolus ka Pärnu Maakohtu 23. mai 2007.a määrusega, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel E.P. süüdistuses KarS § 289 ja 344 lg 1 järgi. Kuna

E.P. süüdistuse kohaselt korraldas viimane Kullamaa vallavanemana 2003.a märtsist septembrini erinevate kaupade ja teenuste ostmist Kullamaa vallale Reinu-Einari OÜ-lt, mille osanik ta oli, siis on

olemas ka seos antud kuriteo ja A.V ütluste vahel ning sellise tegevusega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine E.P. kasuks, sest tunnistaja ütlused on kohtus tõenditeks. Seega on A.V

realiseerinud KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu ehk tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise, millega kaasnes tõendite kunstlik loomine.

A.V käitumises on olemas ka subjektiivne tahtlus valeütluste andmiseks. E.P. oli ta edutanud lihtsast traktoristist oma äriühingu tootmisjuhiks, kes teadis enda leivaisa korruptiivsetest tehingutest vallavanemana. Tootmisjuhina sai ta ka ise valla poolt tellitud teenuste eest kasu. Pealegi pidi ta äriühingus tootmist korraldava isikuna kuulama ka vallavanema abikaasast raamatupidaja L.P. käske ja korraldusi. Seetõttu oli ta eluliselt huvitatud E.P. kasuks ütluste andmisest ja viimase süüd vähendavate või puhtakspesevate tõendite kunstlikust loomisest.

A.V hoiatati teadvalt vale ütluste andmise eest nii eeluurimisel kui ka kohtus ja ta teadis sellise hoiatuse tagajärgi, mille kohta ta andis oma allkirja. Ka käesolevas asjas on teda kohtuistungil hoiatatud, kuid ta on vassinud ka seekord, keerutades ümber tõeliste asjaolude ning püüdes end näidata rumalamana kui ta tegelikult on. Seega on ta igati tõendanud oma ütluste valelikku iseloomu ning peab selle eest vastust kandma.

KarS § 320 lg 2 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse. Riiklik süüdistaja ei pea A.V-le vangistuse mõistmist vajalikuks ning soovib piirduda rahalise karistusega. Ka kohtu

arvates ei ole käesoleva kohtualuse isikut ja teguviisi arvestades mõistlik teda karistada rangema

karistusega. Rahalise karistuse mõistmisel tuleb aga arvestada tema eelmise aasta 203.- kroonise

päevasissetuleku kõrval ka käesolevat majanduslikku situatsiooni. Maakohus leiab, et arvestades

kõiki käesolevaid asjaolusid, ei pea tänase majandussurutise tingimustes A.V rahaline karistus olema suur ning võib piirduda karistusega 50 päevamäära suuruses summas ja KarS § 66 lg 1 alusel võib tal lubada rahalist karistust kanda ositi kolme kuu jooksul võrdsetes osades.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 305-306, 311-315 ja 318-319 mõistab maakohus A.V KarS § 320 lg 2 järgi süüdi.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Nõue menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

/allkiri/ Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik