2-16-14533/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-14533

Hagi ese

I.S.

hagi

E.R.

vastu

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks ja avaldus isikuõiguse kaitseks

abinõude kohaldamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: I.S.; isikukood XXXXXXXXXXX;

elukoht XXXXXXX.

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sirje

Must; e-post byroo@sirjemust.ee

•

Kostja: E.R.; isikukood XXXXXXXXXXX;

elukoht XXXXXXXXXX; e-post XXXXXXXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.S. hagi E.R. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja avaldus

isikuõiguse kaitseks abinõude kohaldamiseks.

2. Keelata E.R. (XXX) I.S.ga (XXX) suhelda mistahes kaugsidevahendite teel.

Nimetatud keeld kehtib kolm aastat alates otsuse jõustumisest.

3. Mõista E.R.lt I.S. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot.

4. Jätta menetluskulud E.R. kanda. Mõista E.R.lt I.S. kasuks välja menetluskulu

3000 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

5. Käesolev otsus asendab 12. oktoobri 2016. a määrusega seatud hagi tagamise

abinõu.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2/4

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. I.S. (hageja) esitas 27. septembril 2016. a Tartu Maakohtule E.R. (kostja) vastu hagi,

milles palus kohaldada kostja suhtes kolmeks aastaks lähenemiskeeldu, mille kohaselt

kostjal on keelatud hagejaga suhelda mistahes kaugsidevahendite – telefon, post,

hetkesidevahendid ja e-post – teel, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

Hagi kohaselt on kostja alates 2015. a-st saatnud hagejale rohkelt e-kirju, mille sisu on

hagejat ja tema perekonda alavääristav ja solvav. Kirjade sisu kordab ennast

põhiteemades. Kirjade sisust võiks järeldada, et kostja peab hagejaga dialoogi.

Tegelikult on kirjavahetus ühepoolne ning ainsad korrad, kui hageja on kostjaga

kontakteerunud on olnud palved kirjade saatmine lõpetada. Kostjapoolne ahistamine on

jätnud jälje hageja tervisele, viinud tema tahteelu alanemisele ning toonud kaasa

võimetuse täies mahus tööasjadega tegeleda, mistõttu ta peab käima psühholoogi

vastuvõtul. Hageja soovib, et kostja oma tegevuse lõpetaks ja hüvitaks tekitatud kahju.

Kostja on rikkunud hageja isikuõigusi, sh õigust eraelu ja kodu puutumatusele. Samuti

on kostja rikkunud hageja õigust heale nimele. Kostja järjepidav käitumine annab alust

arvata, et ta rikub hageja õigusi ka tulevikus.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja poolt hagejale

kirjade saatmine ei riku hageja kodu- ja eraelu puutumatust. Samuti ei ole kostja

rikkunud ühtki teist hageja isikuõigust. Kostja ei ole avalikkusele esitanud

informatsiooni,

mis

võiks

hageja

au

kahtluse

alla

seada.

Ebakohasteks

väärtushinnanguteks ei saa pidada objektiivsetele asjaoludele tuginevaid isiklikke

subjektiivseid järeldusi, isegi kui need tõele ei vasta. Poolte isiklikus kirjavahetuses

kostja arvamuse avaldamine, ei ole hageja isikuõiguste rikkumine. Kostja on teostanud

oma õigust sõnavabadusele, kuna Eesti vandetõlkide maine ja töö kõrge kvaliteet on

talle väga oluline. Hageja väidetav meeleolu või töövõime langus ei ole seotud kostja

tegevusega. Kostja ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks ja hagi

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt võib

nõuda kestva kahju tekitamise lõpetamist, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste

rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise

keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või

muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus leiab, et hageja nõue, mis on

pealkirjastatud lähenemiskeeluna, on sisuliselt nõue muude abinõude rakendamiseks

tulevikus kahju tekitamise vältimiseks, kuivõrd hageja ei soovi keelata kostjal endale

3/4

füüsiliselt läheneda, vaid soovib keelata kostjal temaga kaugsidevahendite teel

suhtlemine.

4. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kostja kestvalt ja õigusvastaselt

tekitab hagejale kahju. Praegusel juhul tugineb hageja kostja poolt tema isiklike õiguste

õigusvastasele rikkumisele. VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaselt mh eraelu puutumatuse

või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit,

samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku

õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest.

5. Hageja on esitanud kohtule tema iskuõiguste rikkumise tõendamiseks kostja saadetud

e-kirjad. Kostja ei ole vaidlustanud nende e-kirjade saatmist. Isikuõiguste hulka kuulub

põhiseaduse §-st 26 tulenev õigus eraelu puutumatusele. Kohtu hinnangul hõlmab see

õigus ka õigust otsustada, kellega mil viisil ja millises ulatuses isik suhelda soovib.

Praeguses asjas on kostja saatnud hagejale alates 14. detsembrist 2014 hulgaliselt kirju,

mis on hagejat halvustava sisuga (nt on kostja nimetanud kirjades hagejat lolliks ja

idioodiks). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks nende

kirjade saatmist enda käitumisega kuidagi vahetult ajendanud. Vastupidi esitatud on

hageja e-kirjad kostjale, milles ta palub kostjal endale kirjade saatmine lõpetada. Kohus

märgib, et poolte aastatetagune suhtlemine ei saa olla adekvaatseks põhjuseks kostja

poolt hagejale suurel hulgal halvustavate kirjade saatmiseks. Samuti ei saa

adekvaatseks põhjuseks olla kostja väidetav mure vandetõlkide töö kvaliteedi pärast.

See võiks õigustada üksikut tähelepanu juhtimist või vandetõlkide tööd kontrolliva

asutuse poole pöördumist, kuid mitte tohutut kirjade hulka, mille sisu on selgelt

halvustav ja ei ole valdavas osas seotud vandetõlgi tööga. Seega leiab kohus, et kostja

on rikkunud hageja õigust eraelu puutumatusele. Kohus leiab, et asjas ei ole esitatud

ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et rikkumist õigustaks kostja või avalikkuse huvid

või mingid muud seadusega kaitstud hüved. Seega on kostja poolt hageja isikuõiguste

rikkumine VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane.

6. Kohtu hinnangul on arvestades eelmises punktis toodut täidetud VÕS § 1055 lg 1

kohaldamise eeldused. Eelnevalt tuvastas kohus kostja tegevuse õigusvastasuse. Samuti

võib kostja tegevust pidada kestvaks, kuivõrd kirjade saatmine hagejale kestis 2014. a

lõpust sisuliselt kuni hagi esitamiseni. Ka kostja menetluse käigus esitatud seisukohad

annavad alust arvata, et oht tema õigusvastase tegevuse jätkumiseks on reaalne. Kohtu

hinnangul ei ole kostja käitumine selline, mida hageja peaks mõistliku arusaama järgi

taluma VÕS § 1055 lg 2 mõttes. Kohus peab hageja taotletud isikuõiguste kaitse

abinõusid – keelata kostjal hagejaga igasugune kaugsidevahendite teel suhtlemine –

sobivaks vältimaks hageja isikuõiguste edaspidist rikkumist, arvestades asjaolu, et

kostja tegevus on seisnenud e-kirjade saatmises. Üksnes e-kirjade saatmise keelamine

ei pruugi anda soovitud tagajärge, sest kostja võib jätkata oma tegevust mõne muu

kaugsidevahendi kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 kohaselt

võib isikuõiguste kaitse abinõusid rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Arvestades

asjaolu et kohaldatav abinõu ei koorma kostjat ülemääraselt ning ei takista tema

igapäevaelu, mh on kostja ise kohtuistungil väitnud, et ei soovi hagejaga suhelda, leiab

kohus, et põhjendatud on isikuõiguste abinõu kohaldamine maksimaalseks tähtajaks.

4/4

7. Hageja on esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 134 lg 2 kohaselt

tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu

hinnangul on täidetud VÕS § 1043 järgsed eeldused kostjal hagejale tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasoluks. Kostja on saatnud kirjad, millega ta nagu eelnevalt

tuvastatud rikkus hageja õigust eraelu puutumatusele. Seega on leidnud tõendamist

kostja õigusvastane tegu, millega hageja õigust eraelu puutumatusele rikuti.

Isikuõiguse rikkumise puhul tekib sellega eelduslikult mittevaraline kahju. Kohtu

hinnangul ei esine kostja süüd välistavaid asjaolusid. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei

esine asjaolusid, mis õigustaksid kostja poolt hagejale sellises hulgas ja sisuga kirjade

saatmist. Kohus leiab, et mõistlik hüvitis mittevaralise kahju eest on praegusel juhul

200 eurot. Kohus möönab, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta on vajanud

psühholoogi abi ning tema enda poolt psühholoogile esitatud väidetest tulenevalt võib

selle olla põhjustanud kostja käitumine. Samas on kostja poolne õigusvastane tegevus

piirdunud üksnes e-kirjade saatmisega. Kuigi nende kirjade sisu on hagejat halvustav ja

kirjade hulk suur, on e-kirjade puhul saajal alati võimalik need lugemata jätta ja sellega

kahju vältida. Võimalik on ka erinevate tehniliste lahenduste kasutamine selliselt, et e-

kirjad saaja tähelepanu ulatusse ei jõuakski, nt rämpskirjade hulka liigitamine. Seega

on kostja tegevuse puhul tegemist kerge isikuõiguse rikkumisega ning hageja oleks

saanud endale tekkinud kahju kergelt vältida juba pärast esimeste kostja kirjade

saamist. Seetõttu on põhjendatud ka suhteliselt väike kahjuhüvitis.

8. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise

tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud tasutud riigilõivust 400 eurot ja esindajakulust 3696 eurot. Esindaja

tunnitasu suurus on 120 eurot koos käibemaksuga ja esindaja ajakulu on 30,8 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus

leiab,

et

arvestades

käesoleva

vaidluse

sisu,

esitatud

menetlusdokumente ja asjaolu, et sisulist õiguslikku vaidlust poolte vahel ei olnud ning

samuti ei vaieldud oluliste faktiliste asjaolude üle, ei ole esindaja ajakulu tervikuna

põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks esindajakulu 2600 eurot. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik