1-13-6307/35 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-6307

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2017. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-6307 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S t üüdimõistetu L.K ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu L.K

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel) xxxxxxxxxxxx : Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2017. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta Pärnu L.K temale Maakohtu 09.07.2013. a otsusega kriminaalasjas nr

1-13-6307 mõistetud ja Harju Maakohtu 23.02.2016. a määrusega täitmisele pööratud karistuse vabastamata. kandmiselt tingimisi enne tähtaega

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 09.07.2013. a otsusega tunnistati L.K süüdi KarS § 424 järgi, mille eest talle karistuseks 7 kuud vangistust. mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui L.K ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täi - dab talle KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid. -

Harju Maakohtu 23.02.2016. a määrusega pöörati L.K-le Pärnu Maakohtu 23.02.2016. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 6 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaja algus 29.09.2016. a ja lõpp 25.04.2017. a. Vangla ei toeta L.K vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha L.K rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht ei toeta L.K karistuse kandmiselt tingimisi a. Prokurör ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu L.K selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. L.K karistus saab kantuks 25.04.2017. a. L.K abikaasa ja kolm alaealist last elavad Soome Vabariigis, kus on ka L.K elukoht. L.K soovib talle mõistetud karistuse lõpuni kanda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära

L.K, leiab, et L.K vabastamine karistuse tingimisi ennetähtaegne kandmisel

t ei ole põhjendatud.

2. L.K kannab toimepanemise käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks male mõistetud karistusajast (7 kuud) ära kandnud on L.K te

vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused L.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et L.K tingimisi le ennetähtaegne vabastamine ei o

põhjendatud, kuna L.K ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on KarS § 76 järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole tegemist kohustusega, st kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või mitte. Sellesisulist seisukohta kinnitab ka see, et süüdimõistetutele mõistetud karistused kuuluvad ärakandmisele reeglina tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist. nende kandmisest L.K on selgitanud , miks ta põhjuseid ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohtu hinnangul on L.K arusaadavad - L.K põhjendused perekond elab Soome Vabariigis, kuhu pärast karistuse ärakandmist soovib ka Meelis

L.K elama minna ja tema karistusaja lõpuni on jäänud lühike aeg. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks L.K tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.

Isegi juhul, kui L.K sooviks tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda, puuduvad kohtu hinnangul L.K puhul KarS § 76 lg s 4 sätestatud - materiaalsed eeldused. Siinjuures tugineb kohus L.K varasemale elukäigule, millest järeldub, et L.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh samalaadsete süütegude (s.o tervisevastaste süütegude) toimepanemise eest ja käesolevalt kannab ta juba mitmendat korda karistusena reaalselt

täitmisele pööratud vangistust. Kohus võtab arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Lisaks arvestab kohus, et L.K-le tuli mõistetud karistus

täitmisele pöörata põhjusel, et L.K rikkus talle kohtulahendiga käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Ühtlasi tuli L.K kohtulahendi täitmise tagamiseks kuulutada tagaotsitavaks ja tema suhtes anti välja Euroopa vahistamismäärus. Samuti ei võimalda L.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. L.K puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht Eesti Vabariigis, mistõttu ei ole tema karistuse kandmiselt tingimisi en korral tema suhtes alik Eesti netähtaegse vabastamise võim Vabariigis kriminaalhooldust teostada.

Raina Pärn Kohtunik