2-17-445/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-445

Tsiviilasi

Tartu

Maakohtu

registriosakonna

taotlus

XXXXOÜ

sundlõpetamise otsustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tartu Maakohtu Registriosakond (Pikk 32, 44307

Rakvere)

Puudutatud isik: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht

XXXX; e-post XXXX XXXX, XXXX) juhatuse liige XXXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Sundlõpetada

XXXXOÜ

(registrikood

XXXX)

likvideerimismenetluseta.

2. Kustutada XXXXOÜ äriregistrist.

3. Menetluskulud jätta XXXXOÜ kanda.

4. Määrus saata puudutatud isikule ja Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa

esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik

1. Tartu

Maakohtu

registriosakond

edastas

kohtule

puudutatud

isiku

dokumendid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus lähtudes

ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta

äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestatud nõuetele.

2. Kohus algatas menetluse 18.01.2017 kohtumäärusega, millega kohustas puudutatud isikut

esitama oma seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta 20 päeva

jooksul. Kohus teavitas ka, et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise

aluseks olev puudus samaks tähtajaks või teavitada kohut, keda soovib äriühing likvideerijaks.

Määrus on kätte toimetatud 24.01.2017 raamatupidajale. Tähtaja jooksul kohtule vastatud ei

ole.

Kohtumääruse põhjendused

3. Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse ning tõenditega, on seisukohal, et äriühing tuleb

sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta.

4. Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui

osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s

136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus,

peavad osanikud otsustama:

1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks

seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud

osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või

11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus

moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud

osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;

2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või

3) pankrotiavalduse esitamise.

5. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu

lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti

juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176

nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.

6. Registripidaja teostas kontrolli kõigi esitatud majandusaasta aruannete üle, mille tulemusel

selgus, et 2010. aasta majandusaasta aruandest alates on äriühingu netovara alla seadusega

lubatud piiri. Registriosakond on nimetatud puudustele juhtinud korduvalt äriühingu

tähelepanu, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Puudutatud isik ei ole kohtule vastust

esitanud. Äriregistri e-päringu kohaselt on puudutatud isik 09.02.2017 esitanud äriregistrile

2016 majandusaasta aruande, kus netovara ei vasta jätkuvalt seaduses sätestatud nõuetele.

Äriühingu netovara on 1389 eurot, kuid peab minimaalselt olema 2500 eurot.

Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole algatatud puudutatud isiku pankrotimenetlust ning

puudutatud isik ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtuvaidluses. Kohus tegi

e-päringud registritesse, millest nähtub, et puudutatud isikul ei ole registrisse kantud kinnisvara,

sõidukeid ega isiku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot. Tulenevalt eeltoodust kuulub

puudutatud isik sundlõpetamisele.

7. ÄS

§

sätestab,

et

osaühingu

lõpetamisel

toimub

selle

likvideerimine

(likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 alusel võib

kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse

registrist. Arvestades asjaolu, et puudutatud isiku esindaja ei taotle likvideerimismenetluse

läbiviimist, tuleb puudutatud isik registrist kustutada likvideerimismenetlust läbi viimata.

8. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb,

et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus

huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate

õigused või määrata uued likvideerijad.

9. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse

ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega

seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

10. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi

äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja

kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/