4-09-2842/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-09-2842

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-2842 (2315,09,001055; 2315,09,001066; 2315,09,001651) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.K (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON

1. D.K süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 18 (kaheksateist) päeva.

2. D.K-le määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas

asukohaga Rahumäe tee 6 ning aresti ärakandmisele peab asuma hiljemalt 17.04.2009.

Juhul, kui aresti ärakandmisele ei ole tähtaegselt asutud, kohaldada menetlusaluse isiku

suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. D.K-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 900 (üheksasada)

krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.K, 4-09- 2842, joobe tuvastamise tasu“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.04.2009. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

06.02.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1110326 selles, et 06.02.2009 kella 12.45 ajal peeti Pallasti 33 maja juures kinni D.K, kes

toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 310/44

nähtuvalt tuvastati 06.02.2009 kell 13.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik

on toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas fentanüüli kaks päeva tagasi.

08.02.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1110223

selles, et 08.02.2009 kella 15.05 ajal peeti Tartu mnt 87 hoones kinni D.K, kes

toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 351/85

nähtuvalt tuvastati 09.02.2009 kell 00.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik

on toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas fentanüüli 08.02.2009.

27.02.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1096876 selles, et 27.02.2009 kella 20.00 ajal peeti Asunduse 13-8 korteris kinni D.K, kes

toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 524/258

nähtuvalt tuvastati 28.02.2009 kell 07.35 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik

on toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas fentanüüli.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu.

Menetlusalune isik ei ole ka taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist. Seega on menetlusalune isik väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud

materjalidega. Eelnevalt on samalaadsete väärtegude toimepamenise eest karistatud

rahatrahvidega, millistest suur osa on tasumata. Samuti on määratud areste. Seetõttu tuleks kohaldada aresti 18 päeva.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde

koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et

menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut karistatud põhiliselt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest

rahatrahvide ja arestidega. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub alaline sissetulek, siis

puuduvad menetlusalusel isikul ka võimalused trahvide tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada

aresti. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem

korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata uuesti aresti ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1

p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik