1-08-10014/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprillil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10014 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Anna Jänes Kriminaalasi K.I süüdistus KarS § 424 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav

K.I

elukoht: XXXX XX-XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 20.09.1999. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi 1- aastase vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga; 27.04.2005. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi 4-kuulise vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga;

12.05.2008. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 9920 krooni.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 21-23.04.2008. Kaitsja advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.I KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

2

Süüdi tunnistada K.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista K.I-le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21-23.04.2008. a s.o 3

(kolm) päeva, K.I poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.I 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajal KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi.

Süüdimõistetu on kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata K.I-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 11. aprillil 2009. a.

K.I tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid - sülearvuti Dell koos toitejuhtme ja sülearvutikotiga, mis on tagastatud omanikule T.P., vabastada asitõendi staatusest.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista K.I-lt 170 krooni T.P. kasuks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K.I-lt riigituludesse menetluskuludena

sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, joobeekspertiisi tasu 204.50 (kakssada neli krooni 50 senti) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud

71.30 (seitsekümmend üks krooni 30 senti) krooni, kutsete saatmise kulu 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) krooni ja kaitsjale makstud tasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni 60 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

3

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

K.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 15.03.2008. a kell 23.00 kuni 16.03.2008. a kell 03.30 tungis Tartus X ukseluku

lõhkumise teel sisse T.P. kuuluvasse korterisse ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise

eesmärgil sülearvuti Dell Latitude 120L koos laadijaga koguväärtusega 8000 krooni ja sülearvutikoti Trust väärtusega 500 krooni. Seega pani K.I toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega.

Veel süüdistatakse K.I KarS § 424 järgi selles, et tema isikuna, keda on

28.11.2005. a karistatud Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7419

lg 1 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 10.02.2008. a kella 00.45 paiku Tartus Sõpruse sillal mootorsõidukit BMW 525i reg nr-ga 271 TEX, olles joobeseisundis.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust ja KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21-23.04.2008. a s.o. 3 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.I 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna K.I-le kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.

4 KarS § 50 lg 1 alusel võtta K.I-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 8 kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

T.P. esitanud tsiviilhagi 170 krooni luku lõhkumisega tekitatud kahju kohta. K.I on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane

muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. K.I poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta

on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et T. P poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga

alammäär on 4350 krooni), joobeekspertiisi tasu 204.50 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate tegemise kulud 71.30 krooni, kutsete saatmise kulu 128 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 495.60 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik