3-16-1945/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1945

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

seonduvalt Tartu Vangla 27.04.2016. a käskkirjaga

nr 61/423

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Kirjalik menetlus

Määruskaebuste esitaja Nikolai Lilitškin

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitajalt saabus 28.04.2016 Tartu Halduskohtule kaebus Tartu Vangla peale.

Kaebuse kohaselt viidi määruskaebuse esitaja 27.04.2016 kambrisse nr 1166, mille tingimused

olid väärikust alandavad ja tekitasid kahju kaebaja tervisele. Väidetavalt puudus määruskaebuse

esitajal kambris juurdepääs joogiveele, kambri väiksuse tõttu ei olnud võimalik seal liikuda,

värske õhu juurdepääs ei olnud tagatud, laes oli videokaamera, ukseaken oli avatud

ööpäevaringselt, valgustus ei olnud piisav, metallmööblil ei olnud võimalik istuda, kambris oli

külm ja kellegagi ei olnud rääkida. Määruskaebuse esitaja palus koheselt lõpetada tema

piinamine. Lisaks kirjutas määruskaebuse esitaja, et ta on haige inimene, tal esinevad mitmed

terviseprobleemid. Pärast seda, kui ta viskas vanglaametnikke veekruusist veega, tungiti tema

kambrisse, teda peksti ja lohistati käeraudades teise kambrisse, tekitades piinavat valu.

Määruskaebuse esitaja palus kohustada personali lõpetama vigastuste tekitamine käeraudadega

ja esitas samasisulise esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Lisaks palus määruskaebuse

esitaja käeraudadega vigastuste eest välja mõista rahaline kompensatsioon.

2. Tartu Halduskohus tagastas eelnimetatud kaebuse 03.05.2016. a määrusega haldusasjas

nr 316-825 ning jättis kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Kohtumäärus jõustus 24.05.2016.

3. Määruskaebuse esitajalt saabus 26.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebus (tl 1, 4), milles

palus haldusasjas nr 3-16-825 esitatud kaebus menetlusse võtta, tuvastada õigusvastasus ja

õiguskaitse ning välja mõista 5000 eurot vigastuste, keelelise diskrimineerimise, väärikust

alandava kohtlemise ning ebainimliku karistamise eest seonduvalt Tartu Vangla 27.04.2016. a

käskkirjaga nr 6-1/423.

4. Tartu Halduskohus tagastas 10.10.2016. a määrusega (tl 26-27) määruskaebuse esitaja

kaebuse kohustamisnõude osas, jättis hüvitamisnõude osas käiguta ning andis kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Halduskohus palus

määruskaebuse esitajal selgitada, kuidas teda käeraudadega piinati ning milles seisnes talle

tekitatud kahju. Halduskohus palus juhul kui kaebaja leiab, et talle tekitati tervisekahju,

selgitada, millised terviserikked talle tekkisid ning esitada seda kinnitavad tõendid. Kui

määruskaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist nii väärikuse alandamise kui tervisekahju

tekitamise eest, tuleb tal täpsustada, kui suure osa 5000 eurost moodustab terviserikkega ning

kui suure osa väärikuse alandamisega põhjustatud mittevaraline kahju. Kaebusele tuleb lisada

andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Määruskaebuse esitajal tuleb

märkida, millises menetlusvormis ta asja arutamist soovib.

5. Määruskaebuse esitajalt saabus Tartu Halduskohtule 18.10.2016 (tl 32-40p), 24.10.2016

(tl 42-52p) ja 28.10.2016 (tl 54-65) venekeelsed käsikirjalised puuduste kõrvaldamise

avaldused kokku 61-l leheküljel.

6. Tartu Halduskohus jättis 02.11.2016. a määrusega (tl 67-67p) määruskaebuse esitaja

kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.t mitte

enam kui kahele A4 leheküljele kirjutatud puuduste kõrvaldamise avalduse esitamiseks, 7-

päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal

tuleb kohtule esitada puuduste kõrvaldamise avaldus, mis on selge ja arusaadav, ilma

kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning üheselt mõistetav. Halduskohus täpsustas, et

määruskaebuse esitajal tuleb selgitada kohtule üksnes 10.10.2016. a määruses märgitud

asjaolusid ja määruskaebuse esitaja võib kohtule lisaks esitada Tartu Vangla tervisekaardi

väljavõtted, mis kinnitavad talle tekkinud tervisekahju.

7. Määruskaebuse esitajalt saabus 08.11.2016 Tartu Halduskohtule avaldus (tl 72, 74), milles

määruskaebuse esitaja väitis, et sai 07.11.2016 kätte Tartu Halduskohtu 02.11.2016. a määruse,

milles nõutakse puuduste kõrvaldamist, aga määruses ei ole nimetatud, millised puudused ning

milles seisnevad. Kui halduskohus peab puudusteks määruskaebuse esitaja poolt esitatud

avalduste suurt mahtu, palub määruskaebuse esitaja tagastada avaldused, et ta saaks koostada

uue avalduse.

8. Halduskohus saatis 08.11.2016 määruskaebuse esitajale selgituse (tl 75), et määruskaebuse

esitajal tuleb kohtule hiljemalt 14.11.2016 esitada puuduste kõrvaldamise avaldus, mis on

kirjutatud mitte enam kui kahele A4 leheküljele. Puuduste kõrvaldamise avalduses tuleb

selgitada Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a määruse p-des 8.1.–8.3. märgitud asjaolusid. Lisaks

võib määruskaebuse esitaja esitada Tartu Vangla tervisekaardi väljavõtted. Samuti selgitas

halduskohus, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema

enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist.

9. Määruskaebuse esitajalt saabus 11.11.2016 Tartu Halduskohtule venekeelne käsikirjaline

avaldus (tl 79-81p) kuuel leheküljel.

10. Tartu Halduskohus jättis 16.11.2016. a määrusega (tl 84-85) määruskaebuse esitaja

kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 5-

päevase tähtaja määruse kättesaamisest. Halduskohus põhjendas, et Tartu Halduskohtule

11.11.2016 saabunud avaldus sisaldab subjektiivseid ja halvustavaid hinnanguid. Halduskohus

ei pidanud vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a ja 02.11.2016. a määruses

selgitatut.

11. Määruskaebuse esitajalt saabus 21.11.2016 Tartu Halduskohtule vastus (tl 89-40p, 92-

92p), milles põhjendas, et nõudis 61 lehel esitatud tõendite tagastamist või koopiate tegemist,

kuid kohus ei teinud seda. Kuni kohus ei tee koopiaid, ei saa määruskaebuse esitaja avaldust

kahele lehele kirjutada, kuna kõik materjalid asuvad kohtus. Samuti põhjendas määruskaebuse

esitaja, et vangla ei väljasta talle tõendeid fikseeritud kehavigastuste kohta.

12. Tartu Halduskohus jättis 28.11.2016. a määruse (tl 93-94) resolutsiooni p-ga 1 taotluse

avaldustest ärakirjade saamiseks rahuldamata ning p-ga 2 tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu.

Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja avaldustest nähtuvalt soovib ta saada enda

18.10.2016, 24.10.2016 ja 28.10.2016 avaldustest ärakirju. Määruskaebuse esitaja soovib

ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud avaldustest, mis on kokku esitatud 61-l leheküljel.

Määruskaebuse esitaja on ise dokumendid koostanud ning ta peab olema teadlik nende sisust.

Samuti oli tal võimalik enne avalduste kohtule esitamist teha neist näiteks käsikirjaline ärakiri

või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub määruskaebuse esitajal ilmselgelt põhjendatud vajadus

enda õiguste kaitseks eelmainitud avaldustest ärakirju saada. Halduskohus jättis kaebaja

taotluse avaldustest ärakirjade saamiseks rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et andis määruskaebuse esitajale 16.11.2016. a määruse resolutsiooni

pga 2 võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks viie päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest, kuid käesoleva ajani ei ole määruskaebuse esitaja seda teinud. Halduskohus

leidis, et määruskaebuse esitajal oli võimalik kaebuse puudused kõrvaldada, kuigi

määruskaebuse esitajale ei väljastatud ega väljastata ärakirju määruskaebuse esitaja

18.10.2016. a, 24.10.2016. a ja 28.10.2016. a avaldustest, kuna halduskohus on nii

10.10.2016. a, 02.11.2016. a kui ka 16.11.2016. a määruses selgitanud, milles kaebuse sisulised

puudused seisnevad. Halduskohtu hinnangul ei olnud võimalik määruskaebuse esitaja kaebust

menetleda, kuna määruskaebuse esitaja ei ole selgelt välja toonud esitatavaid nõudeid ja

nendega seotud asjaolusid. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad

halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse

alus. Halduskohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega

ületada nõude piire. Samuti nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole määruskaebuse esitaja

nõuetekohaselt tasunud riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust. Riigilõivu tasumine on

kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega takistavad kaebuses esinevad puudused

asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

13. Määruskaebuse esitajalt saabus 30.11.2016 Tartu Halduskohtule avaldus (tl 98,

100) toimikuga tutvumiseks, mille halduskohus 01.12.2016. a määrusega (tl 101-101p)

rahuldas.

14. Määruskaebuse esitajalt saabus 09.12.2016 Tartu Halduskohtule määruskaebus

(tl 107112p) Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a määruse peale kokku 12-l leheküljel.

15. Tartu Halduskohus jättis 14.12.2016. a määrusega (tl 116-116p) määruskaebuse

käiguta ning andis määruskaebuse esitajale määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks,

s.t mitte enam kui ühele A4 leheküljele kirjutatud määruskaebuse esitamiseks 5-päevase

tähtaja alates määruse kättesaamisest.

16. Määruskaebuse esitajalt saabus 21.12.2016 Tartu Halduskohtule avaldus (tl 120, 123),

milles palus talle tagastada esitatud määruskaebus ning tutvustada teda haldusasja nr 3-16-1945

materjalidega. Määruskaebuse esitaja vaidlustas määrust täies ulatuses ning selgitas, et ei

kavatse korrata määruskaebuses kirjutatut.

17. Tartu Halduskohus jättis 03.01.2017. a määrusega (tl 124-125) määruskaebuse käiguta,

andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 3-päevase tähtaja alates määruse

kättesaamisest, jättis määruskaebuse esitaja taotluse 09.12.2016 määruskaebusest ärakirja

saamiseks rahuldamata ning jättis taotluse toimikuga tutvumiseks rahuldamata. Halduskohus

selgitas määruskaebuse esitajale, et määruskaebus on võimalik esitada Tartu Halduskohtu

28.11.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale ning kui määruskaebuse esitaja ei nõustu

halduskohtuga, tuleb tal sellest halduskohut teavitada. Määruskaebuse esitajal tuleb lühidalt ja

kokkuvõtlikult märkida määruskaebuse põhjendused. Samuti tuleb tasuda riigilõiv summas 15

eurot või esitada menetlusabi taotlus.

18. Määruskaebuse esitajalt saabus 09.01.2017 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise

avaldus (tl 130, 133) koos riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega.

Määruskaebuse esitaja väidab, et temalt on ära võetud juurdepääs kohtule ja kohtupidamisele

mõistliku aja jooksul, lahendamaks elementaarset küsimust – keelata ära määruskaebuse esitaja

piinamine ja välja maksta 5 000 000 eurot.

19. Tartu Halduskohus vabastas 12.01.2017. a määrusega (tl 137-137p) määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest halduskohtu 28.11.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud

määruskaebuselt, võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata ning edastas

ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a

määruse muutmata. Ükski määruskaebuses toodud väide ei anna alust selle rahuldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kuna määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses esile

toonud ühtki uut käesoleva menetlusega seonduvat asjaolu, puudub vajadus halduskohtu

põhjendustele midagi lisada.

21. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus andis määruskaebuse esitajale korduvalt

võimaluse kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, kuid määruskaebuse esitaja seda ei teinud. Kuigi

määruskaebuse esitaja nõudis enda poolt esitatud avaldustest ärakirjade saamist, ei saanud see

takistada kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamist, sest halduskohus selgitas korduvalt, milles

seisnesid kaebuse puudused. Kuna määruskaebuse esitaja jättis hoolimata korduvale kaebuse

käiguta jätmisele välja toomata esitatavaid nõudeid ja nendega seotud asjaolud, ei olnud

halduskohtul võimalik kaebust menetleda. Seega oli kaebuse tagastamine määruskaebuse

esitajale põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits