3-15-2896/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav Dmitri Noskov määrati Viru Vangla 29. mai 2015. a käskkirjaga tööle koristajana. Käskkirjas viidati 27. mai 2015. a meditsiiniosakonna õiendile, mille järgi võimaldab
Legislator headnote
AI generated3-15-2896/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: mai 2015. a käskkirjaga tööle koristajana. Käskkirjas viidati 27. mai 2015. a meditsiiniosakonna õiendile, mille järgi võimaldab
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2017, Tartu
Haldusasja number
3-15-2896
Haldusasi
Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 14. septembri 2015. a
käskkirja nr 6-3/1159 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Dmitri Noskovi
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus
muutmata.
2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. märts
2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla kinnipeetav Dmitri Noskov määrati Viru Vangla 29. mai 2015. a käskkirjaga tööle
koristajana. Käskkirjas viidati 27. mai 2015. a meditsiiniosakonna õiendile, mille järgi võimaldab
D. Noskovi tervislik seisund töötada kuni 2 tundi päevas, kuid ei sobi töö tööstustolmus. D.
Noskovile anti 14., 15. ja 16. augustil 2015 korraldus tööle asumiseks, kuid ta keeldus sellest,
tuues põhjenduseks peavalu.
Viru Vangla 14. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1159 karistati D. Noskovit
distsiplinaarkorras tööle asumise korralduse eiramise eest 30 ööpäevaks kartserisse
paigutamisega.
2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas D. Noskov kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse
määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt oli kaebajal peavalu, samuti on tal astma ja
allergia, mis ei võimalda töötada tolmuses keskkonnas ja koristusainetega.
3. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel
põhjendustel.
3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama
paragrahvi lg 3 järgi teeb kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks arst. Kaebajal puudus õigus töölt
keeldumiseks seetõttu, et ta põeb astmat. Ta kannab praegust vanglakaristust 2014. aastast ning
selle perioodi jooksul ei ole tal tõendatud astmahooge esinenud. Kaebaja esitatud andmed temal
astma esinemise kohta pärinevad vanglakaristuse kandmisele eelnenud ajast.
3.2. Järgitud oli meditsiiniosakonna õiendis kehtestatud piiranguid kaebaja töötingimustele.
3.3. Väide allergiast on esitatud esmakordselt alles kaebuses, tuginedes Viru Vanglas 27. augustil
2015 võetud analüüside tulemustele. Kaebaja tõlgendas neid tulemusi valesti ning tegelikult
meditsiinitöötaja selgitustest nähtuvalt tal allergiat ei ole. Kui kaebajal 27. augustil 2015 allergiat
ei olnud, siis ei saanud seda olla ka tööst keeldumise päevadel, st 14.-15. augustil 2015.
3.4. Kaebaja väidab ka, et tal oli kõhu- ja peavalu ning üldine halb tervis. Kaebaja tervist
kontrolliti kõigil päevadel arsti või õe poolt ning alust tööst vabastamiseks ei leitud.
3.5. Seega on tõendatud, et töötamine ei saanud neil päevadel kaebaja tervist kahjustada ja tal
puudus alus tööst keeldumiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4. D. Noskov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue
otsusega kaebus rahuldada.
4.1. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt oli tal 2004. aastal
diagnoositud astma. Teda oleks tulnud uuesti kontrollida.
4.2. Vangla tegi analüüsid alles hiljem, 27. augustil 2015. Kaebaja oli töötamise korralduste
andmise ajal veendunud, et töötamine ohustaks tema tervist. Kaebaja ei saa sellises olukorras
riskida oma tervisega ja loota, et tal atakke ei teki. Ta usaldas oma perearsti ja tema soovitusi.
4.4. Viru Vangla meditsiiniosakonna töötajatel puudub pädevus kaebaja töövõimelisuse
määramiseks, kuna nende hulgas ei ole perearsti ega üldarsti.
4.5. Kaebajal on tulenevalt Riigikohtu praktikast õigus keelduda tööst, mis seaks ohtu tema
tervise.
5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et kinnipeetaval on töötamise kohustus. Seetõttu ei
esita ringkonnakohus siin sellekohaseid põhjendusi. Kaebaja põhiväide apellatsioonkaebuses on,
et tal oli tööst keeldumise ajal astma.
8. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja
tervisekaardi järgi oli tal 2004. aastal diagnoositud astma. Kohus on sellele asjaolule tähelepanu
pööranud (otsuse p 7), kuid on leidnud, et kaebaja suhtes varasemalt määratud diagnoosid ei ole
määravad ning lähtuda tuleb viimastest andmetest. Siinjuures viitas kohus Viru Vangla arstide
13. veebruari, 25. mai ja 27. mai 2015. a hinnangutele, kus kõikides asuti seisukohale, et kaebaja
on võimeline töötama, vältida tuleb vaid tööstustolmu ja keemilisi aineid (tl 36, 39, 42p, 37p).
Sealjuures on viimases tõendis märgitud, et kaebajal ei ole vanglas leidnud kinnitust
hingamiselunditega seotud haiguse diagnoos ning samuti pole tal fikseeritud hingamiselunditega
seotud atakke (tl 38p). Seega nähtub, et kaebaja väide astmast põhineb üksnes varasematele
tõenditele, kuid vanglas ei ole tal astmanähtusid tuvastatud ning ta ei ole sellega seoses ravi
vajanud. Seetõttu ei saanud kaebaja keelduda tööst viidates oma kunagisele astmale, kui arstid
olid tema töövõimelisust kontrollinud ning leidnud, et tööst vabastamiseks (sh astma tõttu) alust
ei ole.
9. Ka pärast tööst keeldumist 27. augustil 2015 kaebaja tervise kontrollimiseks tehtud analüüsid
kinnitavad, et kaebaja tervislik seisund ei takistanud töötamist. Väide, et kaebaja vältis tööle
minekut seetõttu, et kartis oma tervisega riskida, on paljasõnaline. Nagu halduskohus on
osutanud, kontrolliti kaebaja tervist eraldi igal korral, kui ta tööst keeldus, kuid ta leiti olevat
töötamiseks kõlbliku. Seega pidanuks kaebaja saama kinnitust, et ta on töötamiseks võimeline.
Kunagisele astma põdemisele ning sellest tulenevalt astmaataki kartusele viitamine ei ole usutav,
kuna kaebaja oli viibinud Viru Vanglas selleks ajaks juba rohkem kui aasta ning mingeid
probleeme seoses astmaga ei olnud tal täheldatud. Ilmselgelt on astmaataki kartus seega otsitud
õigustus.
10. Siinkohal osundab ringkonnakohus ka sellele, et kaebaja väite, justkui ta oleks keeldunud
tööst sellepärast, et ta ei tahtnud riskida astmahooga, seab kahtluse alla asjaolu, et tööst
keeldumisel esitas ta põhjenduseks hoopis peavalu või üldised terviseprobleemid (vt
kokkuvõtlikult halduskohtu otsus p 9), mitte aga kartus astmahoogude ees. See põhjendus on
esitatud alles hiljem. Seegi kinnitab, et kaebaja väide, et teda võib tabada astmahoog, on otsitud.
11. Kuivõrd kaebaja väide, et töötamine oleks seadnud ohtu tema tervise, on alusetu, ei olnud tal
alust töötamisest keelduda ning distsiplinaarkaristuse määramine on seega õiguspärane.
12. Väide, et Viru Vangla meditsiinitöötajad ei ole piisavate teadmistega, on ilmselgelt
paljasõnaline. Pole mingit alust arvata, et nende teadmised ei oleks piisavad ainuüksi seetõttu, et
nende ametinimetus ei ole perearst või üldarst. Viru Vangla on osundanud, et Viru Vangla
tervishoiutöötajad on kantud Terviseameti peetavasse tervishoiutöötajate registrisse.
13. Kaebajale OÜ Perearst poolt 17. juunil 2015 väljastatud tõend (tl 8), mille järgi ei saa kaebaja
tervisliku seisundi tõttu töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega on antud ajal, mil kaebaja
ise viibis vanglas. See tähendab, et see tõend on antud ilma kaebajat sel hetkel läbi vaatamata.
See annab aluse kahelda selle tõendi asjakohasuses. Samas ei erine see olulisel määral sellest,
mida on kaebaja töötingimuste osas ette näinud vangla arstid, vangla arstid on lihtsalt
täpsustanud, et ta peab vältima mitte lihtsalt tolmu, vaid tööstustolmu.
14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb
halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
Maili Lokk
Agu Timmi
Einar Vene
allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt