Legislator Case Law & Legislation
3-15-2896/20 AI generated

3-15-2896/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2896/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kinnipeetav Dmitri Noskov määrati Viru Vangla 29. mai 2015. a käskkirjaga tööle koristajana. Käskkirjas viidati 27. mai 2015. a meditsiiniosakonna õiendile, mille järgi võimaldab

Legislator headnote

AI generated

3-15-2896/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: mai 2015. a käskkirjaga tööle koristajana. Käskkirjas viidati 27. mai 2015. a meditsiiniosakonna õiendile, mille järgi võimaldab

Keywords

AI generated
contrary to medical advice occupational disease chronic illness medical care requirements medical malpractice medical unfitness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2896

Haldusasi

Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 14. septembri 2015. a

käskkirja nr 6-3/1159 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Dmitri Noskovi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. märts

2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Dmitri Noskov määrati Viru Vangla 29. mai 2015. a käskkirjaga tööle

koristajana. Käskkirjas viidati 27. mai 2015. a meditsiiniosakonna õiendile, mille järgi võimaldab

D. Noskovi tervislik seisund töötada kuni 2 tundi päevas, kuid ei sobi töö tööstustolmus. D.

Noskovile anti 14., 15. ja 16. augustil 2015 korraldus tööle asumiseks, kuid ta keeldus sellest,

tuues põhjenduseks peavalu.

Viru Vangla 14. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1159 karistati D. Noskovit

distsiplinaarkorras tööle asumise korralduse eiramise eest 30 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas D. Noskov kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse

määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt oli kaebajal peavalu, samuti on tal astma ja

allergia, mis ei võimalda töötada tolmuses keskkonnas ja koristusainetega.

3. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama

paragrahvi lg 3 järgi teeb kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks arst. Kaebajal puudus õigus töölt

keeldumiseks seetõttu, et ta põeb astmat. Ta kannab praegust vanglakaristust 2014. aastast ning

selle perioodi jooksul ei ole tal tõendatud astmahooge esinenud. Kaebaja esitatud andmed temal

astma esinemise kohta pärinevad vanglakaristuse kandmisele eelnenud ajast.

3.2. Järgitud oli meditsiiniosakonna õiendis kehtestatud piiranguid kaebaja töötingimustele.

3.3. Väide allergiast on esitatud esmakordselt alles kaebuses, tuginedes Viru Vanglas 27. augustil

2015 võetud analüüside tulemustele. Kaebaja tõlgendas neid tulemusi valesti ning tegelikult

meditsiinitöötaja selgitustest nähtuvalt tal allergiat ei ole. Kui kaebajal 27. augustil 2015 allergiat

ei olnud, siis ei saanud seda olla ka tööst keeldumise päevadel, st 14.-15. augustil 2015.

3.4. Kaebaja väidab ka, et tal oli kõhu- ja peavalu ning üldine halb tervis. Kaebaja tervist

kontrolliti kõigil päevadel arsti või õe poolt ning alust tööst vabastamiseks ei leitud.

3.5. Seega on tõendatud, et töötamine ei saanud neil päevadel kaebaja tervist kahjustada ja tal

puudus alus tööst keeldumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. D. Noskov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

4.1. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt oli tal 2004. aastal

diagnoositud astma. Teda oleks tulnud uuesti kontrollida.

4.2. Vangla tegi analüüsid alles hiljem, 27. augustil 2015. Kaebaja oli töötamise korralduste

andmise ajal veendunud, et töötamine ohustaks tema tervist. Kaebaja ei saa sellises olukorras

riskida oma tervisega ja loota, et tal atakke ei teki. Ta usaldas oma perearsti ja tema soovitusi.

4.4. Viru Vangla meditsiiniosakonna töötajatel puudub pädevus kaebaja töövõimelisuse

määramiseks, kuna nende hulgas ei ole perearsti ega üldarsti.

4.5. Kaebajal on tulenevalt Riigikohtu praktikast õigus keelduda tööst, mis seaks ohtu tema

tervise.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et kinnipeetaval on töötamise kohustus. Seetõttu ei

esita ringkonnakohus siin sellekohaseid põhjendusi. Kaebaja põhiväide apellatsioonkaebuses on,

et tal oli tööst keeldumise ajal astma.

8. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja

tervisekaardi järgi oli tal 2004. aastal diagnoositud astma. Kohus on sellele asjaolule tähelepanu

pööranud (otsuse p 7), kuid on leidnud, et kaebaja suhtes varasemalt määratud diagnoosid ei ole

määravad ning lähtuda tuleb viimastest andmetest. Siinjuures viitas kohus Viru Vangla arstide

13. veebruari, 25. mai ja 27. mai 2015. a hinnangutele, kus kõikides asuti seisukohale, et kaebaja

on võimeline töötama, vältida tuleb vaid tööstustolmu ja keemilisi aineid (tl 36, 39, 42p, 37p).

Sealjuures on viimases tõendis märgitud, et kaebajal ei ole vanglas leidnud kinnitust

hingamiselunditega seotud haiguse diagnoos ning samuti pole tal fikseeritud hingamiselunditega

seotud atakke (tl 38p). Seega nähtub, et kaebaja väide astmast põhineb üksnes varasematele

tõenditele, kuid vanglas ei ole tal astmanähtusid tuvastatud ning ta ei ole sellega seoses ravi

vajanud. Seetõttu ei saanud kaebaja keelduda tööst viidates oma kunagisele astmale, kui arstid

olid tema töövõimelisust kontrollinud ning leidnud, et tööst vabastamiseks (sh astma tõttu) alust

ei ole.

9. Ka pärast tööst keeldumist 27. augustil 2015 kaebaja tervise kontrollimiseks tehtud analüüsid

kinnitavad, et kaebaja tervislik seisund ei takistanud töötamist. Väide, et kaebaja vältis tööle

minekut seetõttu, et kartis oma tervisega riskida, on paljasõnaline. Nagu halduskohus on

osutanud, kontrolliti kaebaja tervist eraldi igal korral, kui ta tööst keeldus, kuid ta leiti olevat

töötamiseks kõlbliku. Seega pidanuks kaebaja saama kinnitust, et ta on töötamiseks võimeline.

Kunagisele astma põdemisele ning sellest tulenevalt astmaataki kartusele viitamine ei ole usutav,

kuna kaebaja oli viibinud Viru Vanglas selleks ajaks juba rohkem kui aasta ning mingeid

probleeme seoses astmaga ei olnud tal täheldatud. Ilmselgelt on astmaataki kartus seega otsitud

õigustus.

10. Siinkohal osundab ringkonnakohus ka sellele, et kaebaja väite, justkui ta oleks keeldunud

tööst sellepärast, et ta ei tahtnud riskida astmahooga, seab kahtluse alla asjaolu, et tööst

keeldumisel esitas ta põhjenduseks hoopis peavalu või üldised terviseprobleemid (vt

kokkuvõtlikult halduskohtu otsus p 9), mitte aga kartus astmahoogude ees. See põhjendus on

esitatud alles hiljem. Seegi kinnitab, et kaebaja väide, et teda võib tabada astmahoog, on otsitud.

11. Kuivõrd kaebaja väide, et töötamine oleks seadnud ohtu tema tervise, on alusetu, ei olnud tal

alust töötamisest keelduda ning distsiplinaarkaristuse määramine on seega õiguspärane.

12. Väide, et Viru Vangla meditsiinitöötajad ei ole piisavate teadmistega, on ilmselgelt

paljasõnaline. Pole mingit alust arvata, et nende teadmised ei oleks piisavad ainuüksi seetõttu, et

nende ametinimetus ei ole perearst või üldarst. Viru Vangla on osundanud, et Viru Vangla

tervishoiutöötajad on kantud Terviseameti peetavasse tervishoiutöötajate registrisse.

13. Kaebajale OÜ Perearst poolt 17. juunil 2015 väljastatud tõend (tl 8), mille järgi ei saa kaebaja

tervisliku seisundi tõttu töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega on antud ajal, mil kaebaja

ise viibis vanglas. See tähendab, et see tõend on antud ilma kaebajat sel hetkel läbi vaatamata.

See annab aluse kahelda selle tõendi asjakohasuses. Samas ei erine see olulisel määral sellest,

mida on kaebaja töötingimuste osas ette näinud vangla arstid, vangla arstid on lihtsalt

täpsustanud, et ta peab vältima mitte lihtsalt tolmu, vaid tööstustolmu.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb

halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt