Legislator Case Law & Legislation
1-08-2644/5 AI generated

1-08-2644/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Case Number 1-08-2644/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Toimik nr 1-08-2644 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-2644 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 01.04.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Vladimir Chernyshevi tingimisi enne tähtaega vangi...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Toimik nr 1-08-2644

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-2644 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 01.04.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Vladimir Chernyshevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladimir Chernyshev, isikukood 35506033712 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384

MÄÄRAS: Jätta Vladimir Chernyshev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Chernyshevi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Chernyshev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.11.2008 kohtuotsusega KarS § 117 ja § 121 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 3-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus alates 01.09.2007 kuni 02.11.2008, s.o 1 aasta 2 kuud 1 päev ja lõplikult kandmisele kuulus 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 03.11.2008 ja lõpp 31.08.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2009. Kinnipidamisasutuses Vladimir Chernyshevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Omab põhiharidust. Töötas Viru Vanglas ehitusel piirdepostide paigaldajana. Vabanedes soovib elama asuda XXX.

2 Kriminaalhooldusametniku kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava enne tähtaega vabanemine on praegu ennatlik. Arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude raskust ja seda, et ta on ohtlik tüli tekkimise käigus alkoholijoobes olles. Peale selle, lähtuvalt vanglapäringu materjalidest kinnipeetav ei tunnista alkoholitarbimisest tulenevat kuritegelikku käitumist, mistõttu jääb V.Chernyshevile kriminaalhoolduse järelevalvest ja toetavast funktsioonist praegu väheseks, et maanadada isiku ühiskonnaohtlikkust.

Vladimir Chernyshev soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Vladimir Chernyshev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, nimelt esimese astme isikuvastase kuriteo eest (surma põhjustamine ettevaatamatusest ja kehalise väärkohtlemise eest). Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes ja külmrelva kasutades. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et kinnipeetavat on 4 korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul tema enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Vladimir Chernyshevi puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides osalemist.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Vladimir Chernyshevi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma