2-16-125498/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-125498

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-125498

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Irina Kruglova vastu

1146,09 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1193,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Darja Permina,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Irina Kruglova (ik XXX; tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Irina Kruglova vastu osaliselt.

2. Välja mõista Irina Kruglovalt Osaühing Aktiva Finants kasuks 414,67 eurot, millest

363,96 eurot on põhinõue ja 50,71 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 11.01.2017

seisuga.

3. Välja mõista Irina Kruglovalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 363,96 eurot alates 12.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 313,25 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 36% ulatuses Irina Kruglova kanda ja 64% ulatuses

Osaühing Aktiva Finants kanda.

6. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-125498

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ning 125 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Irina Kruglovalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

117 eurot.

8. Välja mõista Irina Kruglovalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

117 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.01.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

2(3)

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 14.07.2014 sõlmitud

liitumisleping, selle lisa 1 ja järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste

kasutamise tingimuste ja tahvelarvuti teenuspaketi näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 14.07.2014 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 587,89 eurot (võlgnevuse sisse

ei ole arvestatud 01.02.2015 esitatud arvel nr 45074245 märgitud viivist 3,83 eurot). Lisaks

tasule telekommunikatsiooniteenuste eest sisaldab kostja võlgnevus sissenõudmise kulu

122,10 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on

klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega,

sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute

teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras

(sissenõudmise kulu suurus 26% võlgnevusest 469,62 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale

kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus ka

leppetrahvi 101,83 eurot. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingutest

kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus.

Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel

lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale.

Lepingud öeldi 26.02.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. VÕS § 158 lg 1 järgi on

3(3)

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse

tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel

leppetrahvi sõltuvalt lepingu tähtaja lõpuni jäävast perioodist eelnimetatud toiminguga teenuse

osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude

suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42

lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Õige ei ole hagis märgitu, et

leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks ka kostjale antud seadme maksumust, mille eest on

kostja jätnud tasumata, sest kostja võlgnevus sisaldab muu hulgas ka järelmaksu osamakseid

summas 289 eurot. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 122,10 eurot ja leppetrahv

101,83 eurot on tüüptingimustena kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised,

kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 363,96 eurot (587,89 – 122,10 –

101,83). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna

lepinguline (Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2) viivisemäär 0,15% päevas ehk

54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 0,022% päevas ehk 8% aastas

ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine

(vt 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus ajavahemiku 19.04.2015 kuni 11.01.2017 kohta on

tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud

viivise suuruseks põhivõlalt 363,96 eurot on 50,71 eurot. Arvestades hagiavalduses märgitut

tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis protsendina

põhinõudelt 363,96 eurot alates 12.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 313,25 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~36% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ja 64%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 200 eurot on

riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

117 eurot (36% 325 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

117 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik