2-16-16448/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-16448

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16448 Tsiviilasi Rentax Torutööd OÜ sundlõpetamine ja likvideerija määramine Menetlustoiming menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine Menetlusosalised ja nende esindajad puudutatud isik Rentax Torutööd OÜ (rk 11105825; asukoht Sõpruse pst 2, Tartu) puudutatud isiku seaduslikud esindajad Kunnar Kungla, e-post kunnar@rentax.ee, ja Katrin Kungla RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-16448 Rentax Torutööd OÜ sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. 2. Jätta menetluskulud Rentax Torutööd OÜ kanda. 3. Välja mõista Rentax Torutööd OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank) või nr EE401700017002872300 (Nordea Bank) viitenumber kõigi kontode puhul 99917700013116, selgitusega „riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt tsiviilasjas nr 2-16-16448“. Tasumist tõendav dokument tuleb sundtäitmise vältimiseks esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Riigilõivu tähtaegse tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb Rentax Torutööd OÜ-l tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2 ASJAOLUD 1. 01.11.2016 edastas Tartu Maakohtu registriosakond Rentax Torutööd OÜ (puudutatud isik) dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel Tartu Maakohtule sundlõpetamise otsustamiseks. Äriühingu omakapital ei vasta alates 2005. a majandusaasta aruandest seaduses sätestatud nõuetele ning registripidajale ei ole esitatud dokumente ega andmeid selle kohta, et omakapital oleks viidud seaduses nõutud tasemele (tl 1). 2. 08.11.2016 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku seisukoha ja likvideerija kandidaadi esitamiseks või likvideerija tasu ja kulude ettemaksu tasumiseks. Kohus märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus (tl 21-22). 3. Puudutatud isiku esindaja Kunnar Kungla 12.01.2017 e-kirja järgi on tehtud osakapitali suurendamine (tl 29). E-kirja lisadeks olid järgmised dokumendid: 12.01.2017 maksekorraldus puudutatud isiku kontole 1348 euro kandmise kohta selgitusega “omakapitali suurendamine”; osanike 11.01.2017 koosoleku protokoll, millest nähtuvalt otsustati muuta ettevõtte põhikirja osakapitali suuruse osas ning juurde maksta osakapital vääruses 1344 eurot; osanike koosoleku nimekiri; põhikiri, mille järgi miinimumkapital on 3900 eurot (tl 30-34). 4. Kohus leidis, et 12.01.2017 esitatu alusel ei ole selge, kas omakapitali taastamiseks vajalikud abinõud on ÄS § 176 sätestatud nõuetele vastavalt tarvitusele võetud. Kohus andis 17.01.2017 puudutatud isikule tähtaja täiendavate selgituste, andmete ja tõendite esitamiseks (tl 37-38). 5. 18.01.2017 esitas puudutud isik kohtule juba 12.01.2017 esitatud dokumendid. 6. Kuigi puudutatud isik ei ole kohtule täiendavaid andmeid ja dokumente esitanud, nähtub äriregistri teabesüsteemist, et registriosakonnale on vajalikud dokumendid 21.01.2017 siiski esitatud ning nende alusel on 23.01.2017 tehtud ka kanded. KOHTU SEISUKOHT 7. Äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 II lause järgi peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Registripidaja 08.11.2016 kohtule esitatud andmete järgi oli puudutatud isiku omakapital alates 2005. a majandusaasta aruandest alla lubatud suuruse (tl 1). 01.12.2016

3 registripidajale esitatud 2015. a majandusaasta aruande bilansi järgi on puudutatud isiku omakapital 1288 eurot (tl 35). Registripidajale 21.01.2017 esitatud dokumentide järgi on osanik otsustanud muuta põhikirja, suurendades miinimumkapitali 3900 euroni. 21.01.2017 allkirjastatud otsuse järgi otsustas osanik suurendada ettevõtte osakapitali, et viia omakapitali väärtus vastavusse miinimumnõudega. Aluseks on 2015. a majandusaasta aruanne, otsuseks on juurde maksta osakapital 1344 eurot ning suureneb Kunnar Kungla olemasoleva osa nimiväärtus. 18.01.2017 tasus Kunnar Kungla puudutatud isiku kontole 1344 eurot selgitusega „osakapitali suurendamine“. 23.01.2017 on äriregistrisse tehtud kanne nii uue põhikirja kui osa nimiväärtuse suurenemise kohta. Eeltoodust nähtuvalt on puudutatud isiku sundlõpetamise aluseks olev puudus kõrvaldatud. Tarvitusele võetud abinõude tulemusena on osaühingu osakapital 3900 eurot ning omakapital 2015. a majandusaasta aruande bilansist lähtudes 2632 eurot. Seega vastab omakapital ÄS § 176 nõuetele. 8. TsMS § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 475 lg 1 p 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna puudutatud isik on sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldanud ja tema sundlõpetamise alus on ära langenud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada. 9. TsMS § 172 lg 6 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse algatamine oli tingitud puudutatud isiku tegevusetusest. 10. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigilõivuseaduse järgi tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik