2-16-16056/29 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017. a, Valga kohtumaja Tsiviilasi P.Z. avaldus J.Z. vastu vanema hooldusõiguse määramiseks K.Z., K.Z., K.Z., K. Z., K.-K.Z. ja K.Z. hagi J.Z. vastu elatise nõudes Tsiviilasja number 2-16-16056 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I elatise nõudes: K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja II elatise nõudes: K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja III elatise nõudes: K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja IV elatise nõudes: K. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja V elatise nõudes: K.-K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja VI elatise nõudes: K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hagejate seaduslik esindaja ja avaldaja hooldusõiguse reguleerimise nõudes: P.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) P.Z. lepinguline esindaja M. A. (x; x) Laste esindaja RÕA korras: vandeadvokaadi abi Kristi

Kirjalik menetlus Haas (Sirje Must Advokaadibüroo; e-post: kristi@sirjemust.ee) Eestkosteasutus: Valga Linnavalitsus (registrikood 75004748; asukoht: Puiestee 8, Valga) Kostja: J.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht: x)

RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu ja kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas: 1.1. Kokkulepe hooldusõiguse küsimuses: 1.1.1. Lõpetada P.Z. ja J.Z. ühine hooldusõigus laste suhtes osaliselt ja anda ainuhooldusõigus laste K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx), K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx), K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx), K. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx), K.- K.Z. (isikukood xxxxxxxxxxx), K.Z. (xxxxxxxxxxx) viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes üle P.Z.le. Muus osas on vanematel ühine hooldusõigus. 1.2. Kokkulepe elatise nõudes 1.2.1. J.Z. tasub alates 01.04.2017. a. igakuist elatist oma alaealisele lapsele K.Z.le summas 70, -eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1.2.2. J.Z. tasub alates 01.04.2017. a. igakuist elatist oma alaealisele lapsele K.Z.le summas 70, -eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1.2.3. J.Z. tasub alates 01.04.2017. a. igakuist elatist oma alaealisele lapsele K.Z. summas 70, -eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1.2.4. J.Z. tasub alates 01.04.2017. a. igakuist elatist oma alaealisele lapsele K. Z. summas 70, -eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1.2.5. J.Z. tasub alates 01.04.2017. a. igakuist elatist oma alaealisele lapsele K.-K.Z. summas 70, -eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1.2.6. J.Z. tasub alates 01.04.2017. a. igakuist elatist oma alaealisele lapsele K.Z. summas 70, -eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1.2.7. Igakuised elatised kannab J.Z. üle laste ema P.Z. arvelduskontole Swedbank EE xxxxxxxxxxxxxxxxxx iga kuu 10 kuupäevaks. 1.2.8. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele nende endi kanda. 1.2.9. P.Z. ja J.Z. soovivad loobuda määruskaebuse esitamisest. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 216-16056 – P.Z. avaldus J.Z. vastu vanema hooldusõiguse määramiseks ja K.Z., K.Z., K.Z., K. Z., K.-K.Z. ja K.Z. hagi J.Z. vastu elatise nõudes. 3. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud võimalikud menetluskulud riigi kanda. 4. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5).

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, määruskaebuse esitamise õigusest loobumise tõttu (TsMS § 661 lg 4). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on P.Z. avaldus J.Z. vastu vanema hooldusõiguse määramiseks ja K.Z., K.Z., K.Z., K. Z., K.-K.Z. ja K.Z. hagi J.Z. vastu elatise nõudes. Pooled sõlmisid pärast kohtuistungit kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmist, ja lapsega suhtlemise korraldamist (hooldusõiguse asjad) lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 477 lg-st 1 tuleneb, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 II lause kohaselt võivad kompromissi menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 561 lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Pooled on jõudnud kokkuleppele pärast kohtuistungit, sõlminud kompromissi ning palunud seda kohtulikult kinnitada. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kompromiss lubatav. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Vanemad on kompromissis lähtunud nii hooldusõiguse küsimustes kui ka elatise nõudes laste huvidest. Kohus on selgitanud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluspoolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Muud kulud, mis on seotud laste esindamisega RÕA korras, jätab kohus riigi kanda (TsMS § 190 lg 7) Kohus juhib poolte tähelepanu, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (TsMS § 150 lg 4 I ja III lause). Kuna avaldaja ei ole taotlenud riigilõivust poole, so 5 euro, tagastamist, siis saab kohus riigilõivu tagastamise küsimuse otsustada sellekohaste avalduste esitamisel eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Marge Tamme kohtunik