2-17-716/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-716

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus

Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Kohtujurist Nona Alas Määruse kuupäev 20.veebruar 2017 Tsiviilasja number 2-17-716 Tsiviilasi Xxxxavaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming avalduse lahendamine, ärakuulamine 14.02.2017 Menetlusosalised, esindajad avaldaja: Xxxx(Eesti Vabariigi isikukood xxxx, sünd. xxxx, elukoht Eestis: xxxx; e-post: xxxx)

puudutatud isik: xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus ning anda Xxxx(sünd. xxxx, välisriigi passi nr xxxx) luba sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.

2. Käesolev määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

2-17-716

2

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue ja põhjendused

Xxxxesitas 13.01.2017 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud ja 17.05.1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades, mille artikli 21 p 2 kohaselt, lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Artikli 25 p 1 kohaselt, abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Peale selle tuleb abielu sõlmimise takistuste suhtes kinni pidada selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Artikli 25 p 2 kohaselt, abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda Xxxx. Avaldaja soovib abielluda Eesti Vabariigi kodanikuga, kes elab Eestis ja saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik Ukraina Vabariik ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on Ukraina kodanik ja talle on antud elamisluba töötamiseks Eestis (xxxx).

Xxxxon kohtule esitanud Ukraina Mõkolajivi linna Zavodskij ringkonnakohtu 22.09.2016 otsuse tsiviilasjas nr 487/4206/16 (kohtumenetlus nr 2/487/2209/16), mille kohaselt on Xxxxabielu lahutatud ning kohtuotsus on jõustunud 03.10.2016. Kohus on Xxxxja Xxxx 14.02.2017 isiklikult ära kuulanud ning Xxxxkinnitas, et ta ei ole käesoleval ajal abielus.

2-17-716

3

Kohus on veendunud, et esitatud avalduse eesmärk on vastavalt perekonnaseaduse § 15 lg 1 abielulise kooselu alustamine. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud väited annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud.

TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud, so riigilõivu, avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik