1-16-10617/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-10617

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-10617 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Sten Lind, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. detsembri 2016. a otsus, millega tunnistati D.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti välja temalt menetluskulud Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava D.J (ik XXX; viibimiskoht

Tartu Vangla), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28. detsembri 2016. a otsus D.J-ilt tühistada osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas.

2. Määrata süüdistatavalt D.J-ilt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks

765 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 63,75 eurot.

3. summas 24 eurot riigi kanda. Jätta kaitsja tasu

4. rahuldada osaliselt. Süüdistatava määruskaebus

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu

- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank,

EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber e tema dastatakse makseinfona süüdimõistetule poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e- toimiku süsteemi kaudu.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning tasumiseks

kohustatud isikul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub

rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus esitatakse advokaadi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1-16-10617

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohus 28.12.2016 mõistis otsusega D.J-i

lühimenetluses süüdi KarS 199 lg 2 p 4

karistuseks . § järgi ning talle mõisteti 1 kuu ja 15 päeva vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel lugedes kandmisele kuuluvaks vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra,

karistuseks 1 kuu vangistust. KarS alusel § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Saksamaa

Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 otsuse (Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-5287 KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks tunnistatud) järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa seisuga 27.12.2016, s.o 7 kuud ja 1 päeva vangistust, võrra ning

mõisteti päev vangistust. liitkaristuseks 8 kuud ja 1 Karistuse alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 28.12.2016. a.

2. Kohus r

D.J-ilt

ahuldas kannatanu tsiviilhagi kahju hüvitamiseks ja mõistis välja ML kasuks 280 eurot.

Samuti mõistis kohus KrMS § 180 lg 1 välja II astme kuriteos süüdimõistva D.J-ilt alusel

kohtuotsusega kaasneva sundraha 645 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 48 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 96 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et D.J võib menetluskulud, kokku 789 eurot, tasuda ositi . 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 65,75 eurot

3. Harju Maakohus sai 30.12.2016 palutakse Harju Maakohtu D.J-i määruskaebuse, milles

28.12.2016. a otsus menetluskulude väljamõistmise tühistada. Nimetatud kaebus edastati Tallinna Ringkonnakohtule 30.01.2017. a.

Kaebuses märkis ei ole nõus temalt sundraha 645 euro väljamõistmisega. D.J, et Kaebuse esitaja ile kannatanu ei selgitab, et asja arutati kahel päeval, kuivõrd esimesele määratud istung

ilmunud. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja hinnangul põhjendatud jätta summa 645 eurot täies ulatuses tema kanda. Samale seisukohale asub kaebuse esitaja kaitsjatasu osas – kuivõrd kaitsja

pidi kahel kohtuistungil osalema kannatanu mitteilmumise tõttu, ei ole ka kaitsja kulude täies ulatuses temalt väljanõudmine otstarbekas. D.J leiab, et tema olukorda raskendab ka see, et ta on kohtuotsuse järgi kohustatud menetluskulud tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vanglas viibides ei võimaldata talle tööd, kus ta saaks tasuda igakuiselt ettenähtud 65,75 eurot. Kinnipeetavate palgaga on sellise summa tasumine võimatu. Lisaks ei määrata tööle

kinnipeetavaid, kelle karistuse pikkus on alla aasta. Sellega on kaebaja hinnangul pandud ta

olukorda, kus ta ei ole võimeline seda summat tasuma ning seetõttu antakse nõue ilmselt

kohtutäiturile täitmiseks, mis aga tekitab talle veelgi lisakulutusi. Kaebaja palub lükata menetluskulude tasumine edasi ning võimaldada tal menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul peale tema vangistusest vabanemist. Vangistusest vabanedes oleks D.J võimalik töötada ja tasuda kulud.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

4. 15.02.2017. a esitas abiprokurör Natalia Duškina ringkonnakohtule seisukoha, milles palub jätta

Harju Maakohtu 28.12.2016. a otsus täielikult muutmata. Põhja Ringkonnaprokuratuur asub seisukohale, et Harju Maakohus ei ole otsust tehes rikkunud menetlusõigusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.J

esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende

kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

1-16-10617

3(4)

Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku

faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb

lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. D.J on varasemalt

kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas

kriminaalasjas vaatluse all olev kuritegu on toime pandud katseaja jooksul. 07.04.2016. a Tartu Maakohtu määrusega vabastati D.J vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Seega on D.J-i

käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi

kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet D.J-i

resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest,

mida riik kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada - kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RKKK 3-1-1-63-05).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud

kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki

kohaselt, s.o

määruskaebe korras. Eeltoodust tulenevalt vaatab kohtukolleegium läbi esitatud

apellatsiooni menetluskulude osas määruskaebe korras. Kohtukolleegium, tutvunud

määruskaebuse, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

asjaolud väärivad tähelepanu ja vaidlustatav kohtulahend tuleb menetluskulude väljamõistmise

osas osaliselt da. tühista

5.1. Vastavalt - KrMS § 180 lg le 1 jäävad süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu kanda. Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et KrMS § 175

lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse

tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Maakohtu otsusest ei nähtu, et

maakohus oleks kaalunud kaitsja tasu väljamõistmisel selle tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud kaebuse esitaja viide asjaolule, et

kaitsja kulud on osaliselt põhjendamatult temalt välja mõistetud kannatanu kohtuistungile

mitteilmumise tõttu. 13.12.2016. a toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt ilmusid kohtuistungile prokurör N. Duškina, süüdistatav D.J ja süüdistatava kaitsja J.-E. Aule. Protokollist ei ole ilmunud ega andnud kohtule teada, miks ta kohtuistungilt nähtub, et kannatanu

osa võtta ei saa. Süüdistatava kaitsja oli kohal ning on õigustatud selle eest ka tasu istungil saama, kuid võttes arvesse KrMS § 180 lg 11 tulenevat kohtu kohustust, oleks maakohus pidanud

kaaluma, kas on alust kaitsja tasu täies ulatuses süüdistatavalt välja nõuda. Kuivõrd kannatanu kutsumine kohtuistungile ning menetlusosaliste istungil osalemise tagamine on kohtu kohustus,

oleks pidanud maakohus uurima kannatanult mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungile mitteilmumiseks ning selle puudumisel menetluskulu erikuluna tulenevalt KrMS § 173 lg 2,3 ja

§ 176 lg 1 p 1 alusel kannatanult välja mõistma. Kuna maakohus seda aga teinud ei ole ning

määruskaebuses ei taotleta menetluskulude väljamõistmist kannatanult, siis puudub selline

võimalus ka ringkonnakohtul. alus jätta kannatanu mitteilmumise tõttu edasilükatud Puudub

kohtuistungi eest nõutud kaitsja tasu süüdistatava kanda. Sellest tulenevalt vähendab

ringkonnakohus süüdistatavalt välja mõistetavat kaitsja tasu 13.12.2016 istungil osalemise eest summas 24 eurot ja jätab selle KrMS §

175 lg 1 p 4; 180 lg 11 alusel riigi kanda. Seega jääb süüdistatava kanda kaitsja tasu summas 72 eurot.

5.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga sundraha väljamõistmise osas. Maakohus on oma

otsuses

õigesti selgitanud, milles seisneb sundraha eesmärk ning millistel alustel seda

1-16-10617

4(4)

määratakse. Seega ei ole antud juhul asjakohane kaebuse esitaja taotlus sundraha vähendamiseks, kuna kohtuistung lükati temast olenematute asjaolude tõttu edasi. Sundraha määratakse vastavalt kuriteo raskusastmele ning selle määr on ette nähtud seaduses. Seejuures tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise otsustus

peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava

maksejõuetusele. Vaid taotluse esitamine menetluskulude vähendamiseks ei ole alus

menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kriminaalasja toimikus olevad andmed alust arvata, et D.J ei ole praegusel ajal piisavalt vara, mille arvelt välja mõistetud menetluskulusid tasuda. Kohtukolleegium leiab, et väljamõistetud menetluskulud ei ole suured –

välja on mõistetud sundraha ning kaitsja tasu. äesolevas asjas K on eeltoodust tulenevalt

süüdistatava menetluskulude suuruseks pärast ringkonnakohtu poolt kaitsja tasu vähendamist , , kokku 765 eurot, mis tuleb süüdistataval tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 63,75 eurot.

5.3. Seoses süüdistava vanglas viibimise ja töökoha puudumisega, märgib ringkonnakohus

järgmist. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt kannab ta hetke ei tööta. l vanglakaristust ning

Siiski ei ole kohtulahendi tegemisel alust eeldada, et D.J ei suuda tasuda kohtuotsusega

väljamõistetud menetluskulusid määratud ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus nõustub, et

k lustatud, ei saa kohus

uigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kind välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku vangistuses viibimine, et ta ei ole võimeline menetlu § skulusid tasuma. Tulenevalt vangistusseaduse 37 -st 1 on kinnipeetav lg

kohustatud töö töötamist välistavaid asjaolusid, muu hulgas tama ja kohus ei ole tuvastanud näiteks D.J-i tervisliku seisundi osas.

5.4. Vastuseks kaebaja soovile tasuda menetluskulusid aasta jooksul peale vangistusest

vabanemist selgitab ringkonnakohtu, et kohtul ei ole võimalik lükata menetluskulude tasumise

kohustust edasi kun

i süüdistatava vanglast vabanemiseni. KrMS § 180 lg 3 sellist võimalust

menetluskulude väljamõistmi Võimalik on määrata, et st otsustavale kohtule ei anna.

menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa. Seejuures on maksimaalseks tähtajaks, mille jooksul menetluskulud tuleb tasuda, kohtupraktikas valitseva tõlgenduse kohaselt 12 kuud. Maakohus on

käesoleval juhul määranudki D.J-ile menetluskulude tasumiseks 12 kuu pikkuse tähtaja, seega maksimaalse võimaliku. Maakohtu otsusest nähtav, et maakohus on võtnud arvesse seda, et D.J puudub hetkel töökoht ning et talle on mõistetud karistuseks reaalne vangistus ning j

ust nendel põhjustel võimaldanud isikul tasuda menetluskulud ositi.

5.5. Kuivõrd maakohus jättis KrMS § 180 lg 11 tuleneva nõude võtta menetluskulude hüvitamise otsuse tegemisel arvesse menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid, leiab kohtukolleegium, et tegemist on olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes ning

tühistab Harju Maakohtu 28.12.2016. a kohtuotsuse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt, so kaitsja tasu väljamõistmise osas 24 euro ulatuses. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

6. Juhindud -dest 180, 337 lg 1 p 4, 339 lg 2 ja 390 tab kohtukolleegium Harju es KrMS § tühis Maakohtu 28.12.2016 otsuse osaliselt osas ja rahuldab osaliselt menetluskulude väljamõistmise esitatud määruskaebuse.

Pavel Gontšarov Sten Lind Orvi Tali