1-16-6288/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-6288

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 1. veebruari 2017

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Viktor Ussanov (isikukood 38511262210),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus 12.08.2016 otsusega karistas Viktor Ussanovit KarS § 178 lg 1 järgi 10 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis kriminaalasjas nr 1-16-4220 mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud vangistust. Eelmise

otsuse järgi osaliselt kantud karistuse ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamisel kujunes

tema lõplikuks vangistuseks 11 kuud 10 päeva. Karistusaeg algas 12.08.2016 ja lõpeb 22.07.2017.

2. Tartu Maakohus 01.02.2017 määrusega jättis V. Ussanovi tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamata. Kohtu hinnangul ei võimalda kinnipeetava vabadusse naasmist järgmised asjaolud.

Vastavalt RKKKm-le nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Praeguselt on see tingimus täitmata. V. Ussanovil ei

ole küll ühtegi distsiplinaarkaristust, kuid tema suhtes on uurimisasutuse menetluses kriminaalasi

nr 16922500056 juhtumi tõttu, kus ta lubati 10.11.2016 soodustuse korras esimest korda

avavanglast isikut tõendavat dokumenti vormistama, kuid ta ei soostunud vabatahtlikult tagasi

tulema. Sellega seoses on talle 15.11.2016 esitatud kahtlustus KarS § 329 järgi. V. Ussanovi

käitumine vangistuse jooksul näitab, et ta ei ole huvitatud järgima ka vanglas range järelevalve

tingimustes kehtestatud reegleid ning on talle usaldatud võimalust kuritarvitanud. Puudub alus

arvata, et V. Ussanovi käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas ning kriminaalhooldus

edukas. Eelnev osutab asjaolule, et kinnipeetav ei üritagi kuritegude riske maandada ega oma

õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Tema suhtumine on kohati allumatu ning ta ei ilmuta märke

soovist kehtestatud reeglitest kinni pidada. Temas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid ning

väärtushinnangud, millest vabanemiseks tal puudub motivatsioon. Kohtule esitatud materjalidest ei

nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks V. Ussanovi käitumise ja suhtumise osas toimunud olulisi

positiivseid arenguid. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle

erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude riske maandada ning oleks

lõppkokkuvõttes edukas. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla

sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V. Ussanov ise, taotledes lahendi tühistamist ja

enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist.

V. Ussanov märgib, et ta ei suuda enam vanglas viibida, ta on vaimselt rusutud, tal on halb ja raske

olla. Kahel korral püüdis ta enesetappu teha. Ta on pool elu veetnud vanglas ja elul ei ole mõtet

olnud. Temas toimus muutus vabaduses oldud viimaste kuude jooksul, kui ta kohtas ühte tütarlast.

Kaks kuud tagasi nad abiellusid. Ta ei suuda ilma abikaasata olla ning vangistus on muutunud

piinaks. Tal on depressioon, ta võtab antidepressante ja unerohtu. Seda põhjusel, et tema abikaasa

on 19-aastane, ei oska ise elada ning teda kasutavad ära igasugused ebardid. V. Ussanov selgitab, et

seepärast ei tulnud ta ka õigeaegselt avavanglasse tagasi ja algatati kriminaalasi. Kui ta kinni peeti

ja vanglasse tagasi toodi, siis püüdis ta end üles puua. Ta ei suutnud seda teha ja lõikas mõlemal

käel veenid läbi.

V. Ussanov toonitab, et tal ei ole vangistuse jooksul ühtegi rikkumist olnud. Seepärast lubati ta

avavanglasse, ta töötas, käitus kuulekalt ja näitas, et oskab olla seaduskuulekas. Jah, avavanglas

viibides ta libastus, kuid vaid seepärast, et oli oma abikaasaga. V. Ussanov kinnitab ka, et tahab

minna rehabilitatsioonikeskusesse „Lootuse küla.“ Seal saaks ta läbida rehabilitatsiooni, asuda tööle

ja aidata oma naist. Ta töötab ka vanglas, kuid siin on väikesed palgad. V. Ussanov kinnitab, et on

teadvustanud oma süüd ja on selle vangistuse ajal palju mõelnud, palju valu tundnud. Tema naine

reetis teda mitmel korral ja elas teistega. Ta kardab, et abikaasa ei oota teda ära ja ta jääb jälle üksi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse, edasikaebuse ja kohtutoimiku

materjalidega, leiab, et maakohtu otsustus jätta V. Ussanov edasi vangistust kandma, on

põhjendatud. Määruskaebuse väited sellist seisukohta kahtluse alla ei sea. Nimelt ei pea ka

ringkonnakohus võimalikuks vabastada tingimisi enne tähtaega vanglast süüdimõistetut, keda on

kriminaalkorras karistatud koguni 14. korral ning kelle suhtes on vangistuse ajal alles hiljuti

algatatud uus kriminaalasi.

V. Ussanovi korduva karistatuse pinnalt järeldab ringkonnakohus, et karistused tema kuritegelikule

käitumisele piiri panemiseks seni piisavad olnud ei ole. Ehk siis leida, et praeguselt kantud

vangistus on omanud oluliselt mõjusamat toimet kui varasemad, järeldada ei saa. Seda enam, et

süüdimõistetu on oma käitumisega andnud aluse ka uue kriminaalasja algatamiseks. Tõsi,

kinnipeetav on oma muutumist, samuti uue kuriteo toimepanemist, määruskaebuses selgitanud ning

kinnitanud, et nüüd on ta seaduskuulekaks eluks motiveeritud. Ringkonnakohus V. Ussimovi

elukäiku ja hiljuti tema suhtes uue kriminaalmenetluse alustamist arvestades tema lubadustele

määravat tähendust anda aga ei saa. Samuti ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul võimalik

süüdimõistetut vanglast vabastada seetõttu, et seal viibimine on temale raske abikaasast eemaloleku

tõttu ning ta kardab üksijäämist.

Viimaseks selgitab ringkonnakohus sedagi, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud

karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle

osas kohus leiab, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses ja täitma ka

kriminaalhoolduse nõudeid. Nagu juba märgitud, V. Ussanovi puhul kohtutel sellist piisavat

kindlustunnet ei tekkinud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus