2-17-1905/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-1905

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2017. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1905 Tsiviilasi Gxxxx Bxxxxxxxx avaldus väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Gxxxx Bxxxxxx (sünniaeg xxxxxxxxxx. a; viibimiskoht AS-i Hoolekandeteenused Vägeva Kodu, asukoht Selli küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa 48429; epost: vageva@hoolekandeteenused.ee) Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON Jätta Gxxxx Bxxxxxxxx avaldus riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata.

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Gxxxx Bxxxxxx esitas 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib GxxxxxBxxxxxx riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Taotleja on rahvusvahelise kaitse taotleja, kel pole piisavalt raha, et endale ise advokaati palgata. Samuti ei suuda ta end ise esindada. Riigi õigusabi on vajalik, et menetlus oleks taotlejale arusaadav ja efektiivne. Taotlusest nähtub, et 29.11.2016. a sai Gxxxx Bxxxxxx kätte Riigikohtu määruse nr 3-7-1-3-663-16, millega jäeti tema kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tallinna Halduskohus edastas 03.02.2017. a määrusega Gxxxx Bxxxxxxxx avalduse xx

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Gxxxx Bxxxxxxxx riigi õigusabi taotlus tuleb jätta menetlusse võtmata.

2

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata muu hulgas, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Taotluse kohaselt soovib Gxxxx Bxxxxxx riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused on sätestatud riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS). RÕS § 6 lg 1 järgi on riigi õigusabi andmise tingimuseks see, et isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. RÕS § 6 lg 11 kohaselt antakse üldjuhul riigi õigusabi füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud kriminaalmenetluses ja väärteoasja menetluses, kui kaitsja osavõtt seaduse järgi on kohustuslik. Erisusena sätestab RÕS § 37 lg 1, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks võib saada riigi õigusabi üksnes Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lõike 1 nõuetele. Taotlusest nähtub, et Gxxxx Bxxxxxx on Eestis varjupaigataotleja. Kohus tegi kindlaks, et Politseija Piirivalveameti 01.12.2015. a otsusega nr 7001510162-1 loeti Gxxxx Bxxxxxxxx varjupaigataotlus ilmselgelt põhjendamatuks ning talle keelduti Eestis elamisloa andmisest. Tallinna Halduskohtu 15.04.2016. a otsusega haldusasjas nr 3-15-3060 jäeti Gxxxx Bxxxxxxxx kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016. a otsusega samas haldusasjas jäeti Gxxxx Bxxxxxxxx apellatsioonikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Riigikohus jättis 28.11.2016. a määrusega Gxxxx xxxxassatsioonikaebuse Tallinna Halduskohtu otsusele menetlusse võtmata. Seega jõustus 28.11.2016. a otsus, millega keelduti Gxxxx Bxxxxxxxxxe Eesti elamisluba andmast. Kohus kontrollis Rahvastikuregistri andmete alusel, et taotleja Gxxxx Bxxxxxx on Armeenia kodanik ja tal ei ole Eestis kehtivat elamisluba. Eeltoodut arvestades, kuna Gxxxx Bxxxxxx ei ole Eesti kodanik ega Eestis elamisloa alusel viibiv isik, siis tulenevalt RÕS § 37 lg-st 1 ei saa Eesti kohus anda temale riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Seega ei ole võimalik riigi õigusabi taotluses taotletavat eesmärki saavutada ja kohus jätab taotluse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et kui isik leiab, et Eesti riik on rikkunud tema Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi, siis on tal õigus pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Üldinformatsioon Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ja kaebuse tüüpvorm on kättesaadavad Eesti Välisministeeriumi ja Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehtedel. Kui isikul ei ole piisavalt vahendeid endale advokaadi palkamiseks, siis võib Euroopa Inimõiguste Kohus määrata temale menetluse käigus tasuta õigusabi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik