1-16-852/61 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-852 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Riina Palmi , tõlk Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja G.O, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata G.O vangistusest .

Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi G.O-le taotlus ja määrata tema poolt

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 146 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 122 24 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista G.O-lt kriminaalmenetluse kulud: 146eurot kaitsjatasu ko

htuistungil osutatud õigusabi eest.

G.O tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99916700060872 G.O

1-16-852 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(6)

Kohtumääruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile, samuti kinnipidamisasutusse.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava G.O lid

tingimisi sest vabastamise otsustamiseks. enne tähtaega vangistu

G.O tunnistati Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega nr 1- -852 16 süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 328 järgi ning KrMS § 238 lg 2, § 64 lg 1 § 68 lg 1 karistati KarS , alusel vangistusega 1 aasta 7 kuud 17 . .2016. Karistuse kandmise algus päeva Otsus jõustus 05.11 01.01.2016 18.08.2017. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vaba se võimaluse avanemine nemi 18.06.201.

Kinnipidamisasutusest G.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud ametniku veega viskamise eest. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Korter on 3-toaline, heas korras ning kuulub isku vanaemale, kes hetkel elab korteris üksi. Korterimaksete eest võlgu ei ole. Süüdimõistetul on tähtajalin Omab põhiharidust. Õppinud e elamisluba kehtivusega kuni 02.03.2017. xxx 2 korda

(3 (5 -5 kl. ja 6 kl.), xxx -6 kl.) ja vangistuse ajal - – Jõhvi Gümnaasiumis (6 9 kl.), läbinud

riigi rsusel, kuid eemaldati sealt. keele A2 taseme kursused. 06.07.2011 alustas puutöö ku Alates 08.10.2012 alustas vanglas õpinguid Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise

erialal, kuid ei lõpetanud. 13.01.2014 alustas riigikeele B1 taseme kursust. Soovib edasi õppida mingit eriala. Ametlikult pole töötanud lähtuvalt oma vanusest. Isiku majanduslikuks

sissetulekuks enne vangistust oli vanaema pension ja ema ametliku töö sissetulek.

Kinnipeetav ei oska oma tuludega ja kuludega toime tulema. Vanglas toetab teda majanduslikult vanaema. Toimpandud kuriteod on olnud varavastased (peamiselt vargused). K-raha andmetel o . Vabanedes ei ole G.O n tasumata nõudeid 19 682,29 eurot

kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Läheda on stest on G.O ema,

vanaema ning võõrasisa sõnul on G.O peresisesed suhted . Ema ja vanaema

head ja toetavad. Vanaema ootab oma lapselast koju.

Süüdimõistetu kuritegeliku käitumise

põhjuseks on kuritegelike sõprade/tuttavate mõju ning sõltuvusainete tarvitamine. Riskiv elustiil nähtub kuritegude iseloomust. Isik tunnistab, et on tarvitanud narkootikume alates 10. eluaastast. Korduvalt karistatud NPALS rikkumise eest väärteo korras. Kinnipeeturegistri andmetel on 2009 ja 2010. kinnipeetava suusõnalise ütluse järgi diagnoositud narkosõltuvus.

Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, oma süüd tunnistab. Isiku sõnul

väärtustab kindla töökoha olemasolu ja häid peresuhteid. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Lähtuvalt eeltoodust, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ema, ema G.O lähedasteks vana (kriminaalkorras karistatud) ja võõrasisa (kriminaalkorras karistatud). Suhted sugulastega on

3(6) head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb süüdimõistetu oma sugulastega lühiajaliste kokkusaamiste, telefonija kirjavahetuse teel. Vestluses kinnipeetava vanaemaga ilmnes, et G.O on koju oodatud ning vanaema on valmis lapselast igati toetama. G.O on taotlenud vabastamist elukohta aadressil xxx, oma vanaema juurde, kes on ka nimetatud kolmetoalise korteri omanik. Kinnipeetav omab sissekirjutust nimetatud aadressil. Selles korteris elab vanaema , xxx xxx üksinda on pensionär ning teenib lisa töötades baaris . Kinnipeetava vanaema sõnade kohaselt G.O omandas põhihariduse vangistuse

ajal. Politsei huviorbiiti sattus 9-aastasena, kuna ei täitnud koolikohustust, tegeles

hulkurlusega. Õppinud on udub G.O töökoht xxx ja xxx. Vabanemisel pu .

Ametlikult töötanud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava kodakondsus

määratlemata, isik omab kehtivat Elamisloakaarti kehtivusega kuni 02.03.2017.

Karistusregistri andmetel on korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse süüdimõistetut

vangistusega. Kuriteo toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ning

soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine.

oli määratud

G.O

kriminaalhooldusele, kuid ta ei täitnud käitumiskontrollnõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Vaatamata varasemale karistusele G.O paranemise teele ei asunud,

jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest

vastavaid järeldusi teinud ega suutnud ka katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma

seaduskuulekalt. Negatiivne asjaolu on seegi, et G.O on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ettenähtud isik korrale alluda.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas,

G.O kohta Viru Vangla et on nõus poolt 17.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla G.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist. G.O tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.08.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 328 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 2 aastani. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka G.O eelvangistuses viibitud aja 4 kuud ja 13

päeva ning luges karistuse kandmise aja alguseks 01.01.2016. Isik on varasemalt

kriminaalkorras karistatud 11 korda, vangistust kannab viiendat korda. Isiku kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine ja narkootikumide tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav G.O üks kehtiv distsiplinaarkaristus ametnikku veega

viskamise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses

üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Mööda ei saa vaadata ka sellest, et G.O

on varasemalt rikkunud

kriminaalhooldusnõudeid. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja

tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda

teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud

käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel

juhul. Eeltoodu alusel G.O puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist

4(6)

kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on G.O ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning võib toime panna varavastaseid süütegusid. Oht on kõige

tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist või tal on raske majanduslik olukord ning

paneb materiaalse kasu saamise eesmärgil toime uue kuriteo. Kinnipeetava iseloomustuse

kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 66% ja 30%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja.

G.O vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse

ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav G.O puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine.

Lähtudes eestoodust vangistusest ennetähtaegsele , on prokuratuur G.O vabastamisele vastu.

Süüdimõistetu G.O selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Ta soovib õppida keevitajaks ja asuda tööle.

Kaitsja selgitas, et süüdimõistetu puhul on kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Isikule on tagatud elukoht. Samuti on ta motiveeritud õppimisele ja tööle.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning

arvestad , leiab, et G.O tingimisi es prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed ud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumist nii kuriteole eelnen ajal ning sellele järgnenud perioodil.

G.O on haridus. on xxx 2 korda (3-5 kl. ja 6 kl.), xxx -6 kl.) ja põhi Õppinud (5

vangistuse ajal - – Jõhvi Gümnaasiumis (6 9 kl.), läbinud riigikeele A2 taseme kursused.

06.07.2011 alustas puutöö kursusel, kuid eemaldati sealt. Alates 08.10.2012 alustas vanglas

õpinguid Ida keskuses puidupingitöölise erialal, kuid ei lõpetanud. -Viru Kutseharidus

13.01.2014 alustas riigikeele B1 taseme kursust. Ametlikult pole töötanud lähtuvalt oma

vanusest. Isiku majanduslikuks sissetulekuks enne vangistust oli vanaema pension ja ema ametliku töö sissetulek. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub.

5(6)

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 11 kehtivat kriminaalkaristust.

Vanglakaristust kannab 5. korda. Varem on teda karistatud varguste eest, võimuesindaja solvamise eest, omastamise eest, omavolilise sissetungi eest ja kelmuse eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse, omastamise ja vahi alt põgenemise eest.

Kehtivaid väärteokaristusi on NPALS § 15 G.O 3: 1

lg 1 alusel 2. korral (

201 lg Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses), LS §

1 alusel 1. korral (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna

ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude

eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole

usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt

kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud

piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. sk on isiku poolt Täiendav ri narkootiliste ainete tarvitamine, mille eest on ta karistatud väärteokorras.

Kinnipeetav omab elamisloakaarti, mis kehtib kuni 02.03.2017.

Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Korter on 3-toaline, süüdimõistetu

heas korras ning kuulub isku vanaemale, kes hetkel elab korteris üksi. Korterimaksete eest

võlgu ei ole. Vanaema on nõus lapselast vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja võõrasisa, suhted on head ja lisaks vanaemale

toetavad, oma sugulastega

- ja suhtleb süüdimõistetu lühiajaliste kokkusaamiste, telefoni

kirjavahetuse teel. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedas mõningal määral

te toetus, mis maandavad uue kuriteo toimepanemise riske.

Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele,

oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi

olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja

kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus on veendumusel, et –

võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu

eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on to

ime pannud kuritegusid materiaalse kasu

saamise eesmärgil, soodusteguriteks sõltuvusained Vähetähtis pole seegi, et Viru Vangla .

andmetel on kinnipeeta 19 682,29 euro ulatuses. Kohus hindab val võlanõudeid ligikaudu nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (G.O

on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu

6(6)

hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks.

Kohus on seisukohal, et G.O vabastamisega saaks tingimisi ennetähtaegse

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud varasemat käitumist ilmestab . Kohus leiab, et isiku

asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava kar 8.08.2017 ndmiseni on 6 kuud aega. Kohus leiab, et istusaeg lõpeb 1 , äraka

isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi

ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul

võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi

asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistet ähedas u pingutusi (l e toetus ja kindla elukoha

olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei

võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

G.O temale Harju Maakohtu 31.08.2016

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik