1-15-3965/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-3965 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu Riina Palmi , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu J.A, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSI

OON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata J.A vangistusest .

Kohtumääruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile, samuti kinnipidamisasutusse.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava J.A lid i

tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

J.A tunnistati Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega nr 1-15-3965 süüdi KarS §

200 lg 2 p 4, 7, 9 karistati KarS alusel järgi ning KrMS § 238 lg 2, § 65 lg 2, § 68 lg 1

vangistusega 2 aastat 11 kuud 7 . .2015. Karistuse kandmise algus päeva Otsus jõustus 20.08

04.02.2015 11.01.2018. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vaba se võimaluse avanemine 1 nemi 9.01.2017.

2(5)

Kinnipidamisasutusest J.A kohta koostatud iseloomus b, et tusest nähtu

kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. l Vangistuses olles on töötanud

majandustöödel . On läbinud sotsiaalprogrammi xxx xxx a xxx. Peale vabanemist soovib elama asuda aadressile xxx, kus asub xx

xxx. Vanglale on Enne vangistust kinnitatud, et J.A on sinna võimalik elama asuda.

puudus kinnipeetaval kindel eluase. Tema elas ta viimased 4 xxx sõnul üürikorteris koos tuttavatega. Enne seda elas xx. Tähtajaline elamisluba kehtib kuni 25.02.2017. Isikul on xxx,

mille ta omandas xxx kutse. Riigikeelt ei valda. Soovib vanglas xx. Töö käigus omandas ka

osaleda eesti keele kursustel. Kinnipeetava enda

Vabanemisel töökoht puudub. sõnul töötas ta

vabaduses

xx. Pikki

mitteametlikult keevitajana, tegi ka juhutöid. Varasemalt on töötanud

töötuse Täitmata rahalisi nõudeid Lähedastest on 2 perioode pole esinenud. on 5295,51 eurot.

õde ja 2 venda. Vennad on kriminaalkorras karistatud. Suhtlusringkonnas on kriminaalse

taustaga tuttavaid. Kuritegu on toime pandud grupis. pani toime viimase Süüdimõistetu

vägivallaga kuriteo olles Väärteokorras karistatud AS § 70 järgi 2 korda. alkoholijoobes. on

Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei ole Vägivaldne diagnoositud.

käitumine on olnud korduv. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja. Kuritegelikule teele asus

noorukieas ning sel ajal omandatud ellusuhtumine ja väärtushinnangud on mõjutanud senist

käitumist. Isik on kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toime

panemise e 2 aasta jooksul on 51%. Seksuaaltõenäosus järgmis vägivalla kuriteo ja toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 - 62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset

ning uue , ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne

kuriteo toimepanemise tõenäosust tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on J.A ähedasteks 2 õde ja 2 venda.

Rohkem suht Kinnipeetav mist leb ühe õe ja ühe vennega. on märkinud, et peale vabane soovib elama asuda xxx juhataja Mxxx Vxxx on 28.11.2016 e-maili teel teavitanud, et J.A

ei ole kohta broneeritud, seetõttu kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht.

Õe sõnul J.A elas enne vangistust üürikor xx teris. Rahvastikuregistri andmetel

sissekirjutus kinnipeetaval puudub. J.A puudub vabanemisjärgne töökoht. Õe

sõnul on nõus

ta venda alguses materiaalselt toetama. Kehtivaid kriminaalkaristusi on 2-

röövimine ja kehaline väärkohtlemine. ivaid väärteokaristusi on 3, n Keht eist VTMS alusel

karistatud kahel korral ja KarS § 262 alusel karistatud ühel korral. Kehtivad

disiplinaarkaistused puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel on olemas elamisluba nr

1030855042/TE, mis kehtib kuni 25.02.2017. J.A

on

kriminaalhooldusosakonnas arvel olnud kahel korral. Mõlemal juhul on kriminaalhooldus lõppenud erakorralise ettekandega.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas,

Viru Vangla poolt 04.01.2017 koostatud et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

J.A tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9

järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aasta ja 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 25.11.2014.a Harju Maakohtu

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 7 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras

karistatud 7 korda ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Isikut on varasemalt

karistatud tapmise katse, röövimise ja vägistamise eest ning varavastaste kuritegude eest. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol ja tuttavad.

3(5) Mööda ei saa vaadata ka sellest, et J.A pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine,

ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse

kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha

seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et J.A puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal

võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on J.A

kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on

süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 31% ja 51%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41 62%, mis on samuti kõrge -

retsidiivsusnäitaja. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, röövimises, seksuaalse

vägivalla kasutamises ja vastu hakkamises võimuesindajale, mille esinemine on kõige

tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. J.A vabastamine enne tähtaega ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste

turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav J.A puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine.

Lähtudes eestoodust J.A vangistusest ennetähtaegsele

, on prokuratuur vabastamisele vastu.

Süüdimõistetu ei soovinud sõnavõttu. J.A

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu es prokuröri ning arvestad

kirjalikku seisukohta, leiab, et J.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut

iseloomustavad andmed ud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumist nii kuriteole eelnen ajal ning sellele järgnenud perioodil.

J.A on xxx, mille ta omandas xxx xxx kutse.

. Töö käigus omandas ka

Riigikeelt ei valda. Isiku sõnul töötas ta vabaduses mitteametlikult keevitajana, tegi ka

4(5)

juhutöid. Varasemalt on töötanud santehnikuna. Pikki töötuse perioode pole veel tislerina ja

esinenud.

Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust.

Vanglakaristust kannab 4. korda. Varem on teda karistatud keha

lise väärkohtlemise eest.

Käesoleval hetkel kannab isik karistust röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

Kehtivaid väärteokaristusi on MS § 303 J.A 3 VT : alusel 1. korral (Eestis ilma

seadusliku aluseta viibiva VT alusel 1. korral (v välismaalase töötamine MS § 298 älismaalase ),

seadusliku aluseta Eestis viibimine) ja alusel 1. korral (avliku korra rikkumine KarS § 262 ).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna

ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude

eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole

usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt

kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et J.A on osalenud vanglas xxx ja xxx. Samuti

on isik xxx Nimetatud asjaolude läbinud sotsiaalprogrammi alusel saab kohus järeldada, et

kinnipidamisasutus avaldab iskul

e positiivset mõju.

Kinnipeetav omab Elamisloakaarti, mis kehtib kuni 25.02.2017.

Vabanemise korral soovib elama asuda

aadressile xxx

süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnikult pärineva info põhjal ei ole J.A nimetatud aadressil kohta broneeritud. Ühtegi teist võimalikku vabanemisjärgset elukohta pole kinnipeetava osas

kohtule esitatud. . teks on Garanteeritud töökoht vabaduses puudub Isiku lähedas 2 õde ja 2

venda.

Üks õde on valmis kinnipeetavat vabanemise korral ajutiselt materiaalselt toetama.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas lähedaste toetus, mis maandab

mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt

toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik.

Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust,

et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et

kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne

arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all

uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus – on veendumusel, et võimaluse

tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus

märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil,

soodusteguriteks alkohol. et Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval

Vähetähtis pole seegi,

võlanõudeid ligikaudu 5295,51 euro ulatuses. Samuti omab tähtsust, et süüdimõistetul puudub

vabanemisjärgne elukoht. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

5(5)

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud

(J.A puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei il

saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks

madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et J.A vabastamisega saaks

tingimisi ennetähtaegse

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud varasemat käitumist ilmestab . Kohus leiab, et isiku

asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava kar 1.01.2018 ndmiseni on pisut 1 aasta aega. istusaeg lõpeb 1 , äraka vähem kui

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku

tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse

jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi

asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistet ähedas u pingutusi (l e toetus ja kindla elukoha

olemasolu s ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegsek vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei

võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

J.A temale Harju Maakohtu 15.06.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik