1-13-11316/105 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-11316 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.Z-i htaega tingimisi enne tä vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja O.Z, isikukood XXX, xxx vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata O.Z vangistusest .

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga O.Z-ile osutatud taotlus ja määrata tema poolt

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 8 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista O.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

O.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr

EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002.

Maksek -13-11316 orraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „O.Z 1 kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse ärakirjad edastada kaitsjale, süüdimõistetule,

Viru Ringkonnaprokuratuurile, samuti kinnipidamisasutusse.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(6)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava O.Z-i tingimisi lid

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

O.Z tunnistati Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega n 1-13-11316 113- r süüdi KarS § § 25 lg 2 karistati alusel vangistusega 5 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise järgi ning KrMS § 238 lg 2 algus 15.07.2013 15.11.2018. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vaba se võimaluse avanemine 05 nemi .02.2017.

O.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II kd, II osa tl 51 ).

Kinnipidamisasutusest O.Z-i kohta koostatud iseloomus l on tusest nähtub, et kinnipeetava

3 kehtiv distsiplinaarkaristust kahel korral ametniku korraldustele mitte at , mis on määratud

allumise eest ja ühel korral kambris süütamisvahendi omamise eest. Vangistuses on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides xxx, on osalenud ja osaleb ka praegu majandustöödel koristajana.

Enne vangistust elas üksinda 2 toalises korteris aadressil xxx. Kriminaalhooldusametnik tegi

16.12.2016 ko xxx. Tegemist on heas seisukorras kahetoalise korteriga dukülastuse aadressile . Korteri omanik on O.Z-i poolvend, kes ka ise seal elab. Korteris elab veel O.Z-i

teine poolvend. Mõlemad esitasid kirjaliku nõusoleku süüdimõistetu elama asumiseks nimetatud korterisse. Kinnipeetava enda xxx Isik sõnul lõpetas ta , kuna õppimise ja käitumisega oli raskusi.

on omandatud xxx, xxx oskused ning algteadmised ehitusest. Eriala ei oma. Enne töö käigus

vangistus xxx xx t töötas ametlikult . On töötanud 3,5 aastat ning mõnda aega ehitusel.

Süüdimõistetul on mitmed oskused, mis võivad tööturul konkureerides kasuks tulla. Töötuse

perioode pole ette tulnud. K-raha andmetel on 16.01.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 7741,44 eurot, vabanemisfondis 505,90 eurot. Vabanemisel on olemas xxxgaranteeritud töökoht s

võtmete valmistajana, OÜ võtmemeistri või -s Ashan kingseppna xxx xxx. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, 2 õde ja 2 venda. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Kinnipeetaval

on tütar. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 14 %,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 24 %. Arvestades

kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ru Vangla ei toeta Vi O.Z-i vabanemist. tingimisi ennetähtaega

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on O.Z-i ks lähedaste ema, kaks õde ja kaks venda, isa on surnud. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Vestlusest kinnipeetava vennaga

selgus, et O.Z on endisest kooselust taotleb tingimisi sündinud tütar. Süüdimõistetu

ennetähtaegset vabastamist elukohta aadressil xxx. Tegemist on -

ümberehitatud 2 toalise kõigi

mugavustega korteriga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub kinnipeetava vennale. Elukoht vastab iv koht seadme paigaldamiseks. elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning seal on sob

Käesoleval ajal elab antud elamispinnal O.Z-i vend üksinda. Teine vend xxx, kuid seoses tööga elab ka perioodiliselt oma elukohas Mõlemad kirjaliku nõusoleku xxx. vennad, on andnud

elektroonilise järelevalve rakendamiseks nimetatud korteris. O.Z on keskharidus ja

töökogemus, eriala puudub. Peale vabanemist on neli võimalikku töökohta: OÜ tal olemas - xx. s

22.12.2016. toimunud telefonivestlusest xxx juhatuse liikmega selgus, et kinnipeetaval on

võimalus töötada ametikohal, mis eeldab sõitmist erinevate kohtade vahel. Seega xxx auto xxx

auto hooldustehnikuna töötamine ei oleks elektroonilise valve all võimalik, sest

kriminaalhooldusametnikul ei oleks võimalik koostada ajakava kriminaalhooldusaluse liikumise

täpse marsruudi järgi, kuid ilma selleta ei ole võimalik elektroonilist valvet nõuetekohaselt

teostada. 22.12.2016. toimunud telefonivestlusest xxx liikmega selgus, et kinnipeetaval on

võimalus töötada ametikohal (hakkab töötama kahes keskuses töögraafiku alusel) ja samal xxx

3(6) päeval toimunud telefonivest selgus, et kinnipeetaval on võimalus töötada OÜ lusest xxx liikmega - s xxx

on ametikohal (töökohaga seoses ei ole sõitmist erinevate kohtade vahel). Mõlemad vennad valmis ennetähtaegse vabanemise korral O.Z moraalselt ja materiaalselt toetama.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas,

Viru Vangla poolt 16.01.2017 koostatud et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla O.Z-i ennet

ähtaegset vangistusest vabastamist. O.Z tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi ning

mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust

ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Isik on varasemalt

kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt

karistatud grupis toime pandud varavastaste kuritegude eest. Isiku kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine, viimase kuriteo puhul aga suutmatus viha ohjata.

Vangistuses on kinnipeetav O.Z neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine.

Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab

käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega

kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Lisaks tuleb märkida, et prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada O.Z vangistusest

ligikaudu 1 aasta 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus.. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et O.Z-i uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav tema suutmatus oma viha ohjata ning

üleolev hoiak. Tõsi, käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene ning ta on sel ajal teinud

pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada

veel ei saa. Ehk siis ohtu, et O.Z vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on O.Z kõrgohtlik

avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue

üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul

vastavalt 14% ja 24%, mis on üsna suur retsidiivsusnäitaja. Ohtlikkus seisneb raskete, surmaga

lõppeda võivate kehavigastuste tekitamises. O.Z-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu

vangistusest vabastamata. K abastamine selgelt aristuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne v erandiks. Kinnipeetav O.Z-i puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine.

Lähtudes eestoodust on prokuratuur O.Z-i vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele , elektroonilise järelevalve alla vastu.

Süüdimõi soovib ennetähtaegset vabastamist. stetu

O.Z

Kaitsja selgitas, et kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isikule on tagatud elukohta, samuti mittu tööandjat soovivad isikut tööle, vastavad garantiikirjad on esitatud. Isdik ise on motiveeritud oma elu muutmiseks. Isik on vangistuses esimest korda ja karistuse eesmärk on täidetud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestad kohta, leiab, et O.Z es prokuröri kirjalikku seisu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

4(6)

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

ajal ning sellele järgnenud perioodil.

O.Z on xxx klassi haridus, mille xxx. Isik on omandanud taksojuhi kutse, töö käigus ka kingsepp-võtmemeistri oskused ning algteadmised ehitusest. Eriala ei oma. Enne vangistust töötas

ametlikult xxx ud 3,5 aastat kingsepp- . On töötan võtmemeistrina ning mõnda aega ehitusel. Süüdimõistetul on mitmed oskused, mis võivad tööturul konkureerides kasuks tulla. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht xxx.

Kohus loeb positiivseks asjaolusid, et vangistuses olles on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides xxx ning on osalenud ja osaleb ka praegu xxx Nimetatud asjaolude alusel . saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtivat kriminaalkaristus. Vanglakaristust kannab 1. korda. tapmiskatse eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust Kehtivaid väärteokaristusi on LS § 227 lg 2 ootorsõidukijuhi O.Z 11: alusel 8. korral (m poolt lubatud sõidukiiruse ületamine § ),

LS 241 lg 1 alusel 1. korral (parkimine keelatud kohas),

LS § 223 lg 1 1. korral ( ootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest m

tervisekahjustuse tekitamine), indl LK S § 661

lg 1 alusel 1. korral (liikluskindlustuse lepingu ja poliisita sõiduki juhtimine).

Kohus leiab, et isiku varasemalt mõis karistus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud tetud kriminaal eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud

väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on jätkanud korduvate distsiplinaarsüütegude toimepanemisega ka

vangla režiimis Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.

Kohtu arvates ei ole kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Kinnipeetav omab isikutunnistust, mis kehtib kuni 02.05.2017.

Vabanemise korral soovib elama asuda xxx Harjumaa. Tegemist on 2-toalise süüdimõistetu

kõikide mugavustega korteriga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub kinnipeetava vennale.

Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning seal on sobiv koht seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab antud elamispinnal O.Z-i vend üksinda. Teine vend elab

xxx xxx , kuid seoses tööga elab ka perioodiliselt oma elukohas . Mõlemad vennad, on andnud

kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks korteris. Lähedasteks on ema, kaks

õde ja kaks venda, isa on surnud. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Mõlemad vennad on nõus O.Z vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedas

te toetus, mis maandavad uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava mõningal määral poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul O.Z-i tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus märgib, et süüdimõistetu on

toime pannud tapmiskatse, mis on raske isikuvastane kuritegu. Viru Vangla poolt kohtule esitatud

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb raskete surmaga lõppeda võivate kehavigastuste itamises. Ohustatud on eelkõige kinnipeetavale tuttavad isikud, tek

kellega tal on halvad ja pingelised suhted. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske.

5(6)

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91- , 06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud näitab see, et isik ei ole ka

kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu

hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Ei ole vähetähtis asjaolu, et uued korduvad distsiplinaarsüüteod on toime pandud juba pärast seda,

kui kohus on arutanud isiku ennetähtaegset vabastamist aprillis 2016 ja otsustas isikut mitte vabastada. Isiku käitumine viimase aasta jooksul näitab, et positiivset muutust tema hoiakutes ei ole toimunud.

Kohus on seisukohal, et O.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud varasemat käitumist ilmestab asjao . Kohus leiab, et isiku lu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.

Kinnipeetava kar .2018 ndmiseni on 1 aasta ja 9 kuud aega. Kohus istusaeg lõpeb 15.11 , äraka

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik

teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (l e toetus ja kindla elukoha olemasolu ähedas ja töökoha ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu

ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses elektroonilise

valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka

täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist.

Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne

kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks

uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu

suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi,

kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema

kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

6(6) Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu O.Z-i

temale Harju Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik