1-16-6147/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-6147 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.I tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu F.I, isikukood 37502110284xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla F.I vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil 15 isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava F.I lid tingimisi alve alla. enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelev

F.I Harju Maakohtu 15.07.2016 kohtuotsusega KarS 121 lg 2 p 2, tunnistati süüdi §

3

, alusel karistati vangistusega 1 aasta 7 kuud 28 järgi ja KarS § 68 lg 1 § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 päeva jõustus ja lõpp . Otsus 16.07.2016. Karistuse kandmise algus 14.07.2016 14.03.2018.

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.02.2017.

F.I andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 15 ).

Kinnipidamisasutusest F.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses olles xxx l töötab isik .

2(4)

Võimalikul vabanemisel soovib elama asuda ema juurde aadressil xxx. Ema on andnud ka

kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks nimetatud korteris.

Kodukülastusel e nõuetele selgus, et korter ei vasta elektroonilise valve kohaldamise tehnilistel . Kinnipeetava mille omandas xxx sõnul on tal põhiharidus, . Kooliajal oli õppimisega raskusi ning

jäi ka korduvalt klassikursust kordama.

On võimeline õppima lihtsamaid töid töö käigus.

Vabaduses töötas ametlikult ettevõ ametikohal. Varasemalt on töötanud ametlikult ttes xxx teetöölisena g ettevõttes ka betoonitöid. Eriala ei oma, kuid töötamise nin xxx tislerina ning teinud käigus on omandanud teatavaid tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisel

e. Vabaduses oli sissetulekuallikaks ka töövõimetuspension. Vabanemisel kindel töökoht puudub.

Kinnipeetava lähedaseks on ema, päritoluperekonda kuuluvad ka 3 venda ja õde. Isikul on

täisealine poeg. nõrgamõistu Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud slikkus, mis avaldub kerges kognitiivsete võimete puudes ja käitumishäiretes ning psüühika ja käitumishäire,

- millega kaasnevad ärevushood. väärkohtlemise Isik võib Viimased kolm kuritegu on kehalised d. kergesti kaotada enesevalitsuse ja käituda vägivalds Käitumine o elt. n tingitud hetkeemotsioonidest. Isiku kuritegelik käitumine ei ole tingitud tema hoiakutest. Käesolev

kuritegu on toime pandud katseajal olles. Väärteokorras ühiskonnanormide eiramisele. karistatud kokku 28 korda, antud asjaolu viitab

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta ägivaldse korduva jooksul on 38%, v

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue aasta jooksul 58%.

kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku a elektroonilise enne tähtaeg järelevalve alla vabastamamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ema. Vestlusest F.I lähedaseks isikuks viimasega selgus, et nende omavahelised suhted on positiivsed ja ta on valmis poega vabanemise

järgselt igati toetama, et Verneril oleks võimalik naasta seaduskuuleka elu juurde. F.I

päritoluperekonda kuuluvad veel ka 3 venda ja 1 õde, nendega kontakt vähene. on

Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetaval 1 täisealine poeg (xxx). Viru Vangla taotluse kohaselt soovib F.I asuda pärast vabanemist elama aadressile xxx Nimetatud

aadressil elab tema ema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme

paigaldamiseks. Kodukülastusel on kontrollitud elukoha vastavust elektroonilise järelevalve

teostamise nõuetele ja selgus, et eluase ei vasta tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna antud korter on väga kehvas ehituslikus ja antisanitaarses seisukorras, vajab

põhjalikku remonti (räämas, prügiga üle kuhjatud, põrandad vajunud, uksed-aknad ja

elektripistikud, -juhtmed vahetamata, samuti on sagedased voolukatkestused). Kinnistusraamatu

väljatrüki kohaselt on korteri omanikuks xxx. Antud firma omanik hr R. Nixxx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Viru Vangla andmetel on F.I

ennetähtaegse vabanemise järgselt võimalik tööle asuda firmasse xxx. Kontrollimisel selgus, et

antud firma esindaja ei olnud teadlik kinnipeetava soovist asuda nende juurde tööle. Telefonivestlusest selgus, et F.I on varasemalt nende juures töötanud, kuid tööleping on lõpetatud ning kinnipeetav ei ole rohkem nendega ühendust võtnud. innipeetava ema sõnade K

kohaselt ta töötab ning on nõus poega kuni tema tööle asumiseni materiaalselt toetama ning

võimalusel aitama ka töökoha leidmisel. Rahavastikuregistri andmetel on kinnipeetav töövõimetuspensionär. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võib mõjutada tema korduv karistatus

nii kriminaalkui ka väärteokorras ning varasem alkoholi tarvitamine. Kriminaalhoolduse

infosüsteemi andmetel on määratud kriminaalhooldused möödunud problemaatiliselt. F.I on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Rahvastikuregistri andmetel isikut tõendav dokument kehtib kuni 18.03.2019.a.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt nõustub 04.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla F.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist. F.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.07.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11.05.2016 Harju Maakohtu

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – võrra, mõistes - 1 aasta ja 6 kuud vangistuse

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva. Isik on varasemalt

3(4)

kriminaalkorras karistatud 4 korda, vangistust kannab teist korda. Isiku varasemad kuriteod on

olnud vägivaldsed, toime pandud enesevalitsuse kaotamise tulemusel ning seotud pereja paarisuhetega. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on vaimne tervis ja alkohol.

Mööda ei saa vaadata ka sellest, et F.I pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud

karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha

järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud

neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu

alusel arvan, et F.I puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on F.I ohtlik

avalikkusele (risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava

iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise vastavalt 38% ja 58%, mis on kõrge 2 aasta jooksul on retsidiivsusnäitaja. F.I vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega (hoida ära uu ega tekitaks ühiskonnas te kuritegude toimepanemisest)

usaldust kari nende stuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks –

isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav F.I puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust prokuratuur F.I vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele , on vastu.

F.I selgitas, et ei vasta tõele kriminaalhooldusametniku andmed, et ta tarvitab alkoholi, sest ametnik pole kordagi teda alkoholijoobes näinud. Sanuti on vale ametniku väide, et

elukohas ei ole korralikku elektrivarustus. Ei ole õige, et ametnik kääib kodus ja väidab ei elektriga ei ole korras. Süüdimõistetu väidab, et elektrivarustusega on kõik korras, sest kodus oli remont ja kõik elektrijuhtmed on ära vahetatud. Samuti väitab süüdimõistetu, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri

kirjalikku seisukohta, leiab, et F.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne

vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanemise korral soovib F.I elama asuda aadressile xxx. Kodukülastusel selgus, et

nimetatud

korter ei vasta elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et korter on väga kehvas ehituslikus ja antisanitaarses seisukorras, vajab põhjalikku remonti (räämas, prügiga üle kuhjatud,

põrandad vajunud, uksed-aknad ja elektripistikud, -juhtmed vahetamata, samuti on sagedased voolukatkestused).

4(4) Tulenevalt Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 3, ei paigaldata elektroonilise

valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kohus märgib, et ametnikul on õigusaktist tulenev pädevus isiku võimaliku elukoha

kontrollimiseks ( nimetatud -1 ) korra § 2 lg 1 . Kriminaalhooldusametnik külastas elukohta

15.12.2016 ja sel ajal pole korteris remonti tehtud, korter on kehvad seisukorras, et elektrivarustuse võimalused ei ole piisavad. Selle kohta koostaski ametnik elektroonilise valve

tingimu

-1 lg 2 p 2 alusel peab elukohas tagatud ste täitmise lehe tlk 13. Nimetatud korra § 5 elektrienergiaga varustatus. Viimane säte tähendab, et varustatus peab olema piisav elektroonilise

valve teostamiseks. Voolukatkestuste puhul ei ole elektrioga varustatuse tase piisav, et elektroonilise valve oleks efektiivselt tagatud.

Kuna süüdimõistetul vabanemisjärgne elukoht ei vasta elektroonilise valve seadmete paigaldamise

nõuetele, on täitmata elektroonilise valve kohaldamise formaalsed alused, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve

alla vabastamise materiaalseid aluseid ning jätab süüdimõistetu F.I temale Harju

Maakohtu 15.07.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik