1-08-7615/3 · 1-08-7615/3 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Kohtuasja number 1-08-7615

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-08-7615 Määruse koostamise koht ja kuupäev 25.märtsil 2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja Täitmiskohtunik Sekretär, tõlk Anu Ernits Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Leonora Nõmmik Taotluse sisu

Süüdimõistetu V.O taotlus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim

Süüdimõistetu

Kaitsja V.O, isikukood: xxx, Viru Maakohtu 22.05.2007 kohtuotsusega karistatud KarS 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat, 9 kuud ja 10 päeva. Arvestades eelvangistuse aega, on ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 19 päeva.Vangistuse algus 22.05.2007, lõpp 10.05.2009. Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS: Jätta vabastamata V.O, isikukood: xxx, temale Viru Maakohtu

22.05.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista V.O-lt riigituludesse 330.40 krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile, V.O-le ja tema kaitsjale. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Menetluse käik ja asjaolud. 1.Karistus KarS 199 lg 2 . Viru Maakohtu 22.05.2007 kohtuotsusega karistati V.O

p 4 järgi KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat, 9 kuud ja 10 päeva. Arvestades eelvangistuse aega, määrati ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 19 päeva. Vangistuse algus 22.05.2007, lõpp 10.05.2009. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist, see on 15.03.2009 2.Vangla iseloomustus. V.O on distsiplinaarkorras karistatud kahel korral. Kinnipeetav on olnud Viru Vanglas tööga hõivatud , on töötanud pesumajas kui ka puidutsehhis.

Muu tegevusega hõivatud ei ole olnud. Kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste

kuritegude eest. Reaalses vangistuses viibib neljandat korda. Viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Mõistab, et alkoholi liigtarbimine nii talle endale kui ka ümbritsevatele inimestele. On tarvitanud varem narkootilisi aineid kuid end sõltlaseks ei pea.

3.Kriminaalhooldusametnik tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei saa V.O nõustuda, sest kuriteo leiab, et toimepanemise risk on kõrge. Ta on 7 korda kriminaalkorras karistatud, välja on kujunenud kriminaalne käitumisviis Ta on korduvalt olnud kriminaalhooldusel,

kuid hoolimata karistusest ja katseajaks pandud piirangutest on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Riskiteguriteks on põhihariduse ja kindla töökoha puudumine, rohkem kui 80.000 krooni võlgu, varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, hoolimatu ja riskiv käitumisviis. 4.Süüdimõistetu V.O seletas kohtuistungil, et soovib vabaneda, sest tal on perekond, vaja on tööle hakata kohe, sest praegu on tal selleks võimalus - sugulased töötavad Viru Rannas. Kuni käesoleva ajani on ta vanglas töötanud, praegu teeb koristustöid. Vangistuse lõpuni 10.05.2009 on 1 kuu, kuid ta tahaks vabaneda katseajaga 1 aasta, sest arvab, et kontrolli all suudaks ta paremini end korralikuna hoida. Kui kriminaalhooldaja oleks kordki temaga rääkimas käinud, oleks ta asjast aru saanud. Iseloomustades inimest 10- aasta vanuste andmete põhjal, ei arvesta seda, et inimene võis muutuda. Ei usu, et kriminaalhooldaja hakkaks takistama elukohast eemal töölkäimist.

5.Prokuröri seisukoht. Kriminaalhooldaja, kes ei suhelnud kinnipeetavaga isiklikult, andis arvamuse, et teda mitte vabastada, sest isik on korduvalt karistatud, on olnud kriminaalhoolduse all ja sooritas katseajal uue kuriteo. Eeldatakse uute kuritegude toimepanemise kõrget riski ja seda, et M.Geršvitš ei täida kriminaalhoolduse nõudeid. Isikul on 2 distsiplinaarkaristust, üks ametniku korraldustele mitteallumine. M.Gerševits ei käitu alati viisakalt vanglatöötajatega, on väga nõudlik ja esitab pretensioone teiste suhtes. Positiivne on see, et ta on hõivatud tööga, nii pesumajas kui ka

puidutöökojas. Garanteeritud töökohta tal ei ole vabanemisel. Tekib raskusi tööle asumise

kohustuse täitmisega, sest pole garanteeritud töökohta. Tuleks arvestada tema ema arvamust, et kriminaalhoolduse ajal on piiratud töö otsimise võimalused. Palun taotlus jätta rahuldamata.

6.Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tal on jäänud kanda natuke üle kuu aja vangistust. Vanglas ta töötab, on püüdnud eesti keele kursustele

saada, seda talle ei võimaldatud. Ta otsis tööd, helistas Viru Randa. Vajalik on vabastamine tingimisi enne tähtaega et inimene saaks tööle asuda. Kriminaalhooldaja ei ole kordagi rääkimas

käinud kinnipeetavaga, see näitab, et ta ei ole lõpuni täitnud oma kohustusi. See kuu, mis on jäänud kanda karistust, ei muuda midagi. Ta ei jõuaks enam ka eesti keele kursust läbida. 1-aastane katseaeg on omamoodi garantii, et ta ei soorita uusi kuritegusid

6.Kohtu seisukoht. kannab karistust tahtlikult toime pandud 2.astme V.O kuritegude eest. KarS § 76 lg 1 p 1 järgi 2.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldus- karistusajast 1/2 ärakandmine- on täidetud. See osa on ära kantud seisuga 15.03.2009.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et V.Oaotlus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata: Seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikut, kes pani viimase kuriteo

toime katseajal, kes on korduvalt kandnud vangistust ja sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist, kellel ei ole vabaduses garanteeritud töökohta, töökogemust ega eriala, kellel on 80.000 tasumata võlgasid, ning kes kriminaalhooldaja hinnangu kohaselt ei sobi kriminaalhoolduse

alla ka oma hoolimatu käitumise tõttu, ei pea kohus õigeks vabastada 1 kuu enne karistuse

ärakandmise lõppu. Kuna kuritegude toimepanemise risk süüdimõistetu poolt on eeltoodust lähtuvalt suur, siis oleks ebamõistlik anda süüdimõistetule selleks võimalus enne tema karistusaja lõppemist. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 lg 1 p 2, lg 3, KrMS § 432 lg 3, § 426, jätab kohus süüdimõistetu V.O vabastamata temale Viru Maakohtu 22.05.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Täitmiskohtunik Anu Ernits