3-17-207/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-207 Haldusasi Elari Somelari riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Riigi õigusabi taotleja Elari Somelar RESOLUTSIOON

Jätta Elari Somelari riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

TAOTLUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Elari Somelar esitas 30. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liigina märkis ta isiku esindamine haldusmenetluses ja isiku esindamine halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on Tartu Vangla ohustanud taotleja tervist, kuna ta on määratud õppima puidupingi eriala. Taotleja märgib, et tal on tuvastatud töövõimetus 60% ulatuses ja tal on keskmine puue. Seega nähtub taotlusest, et taotleja tahteks on saada õigusabi vaidlustamaks vangla tegevust, mille kohaselt on taotleja kohustatud õppima puidupingi eriala.

2. Taotlus tuleb esitada halduskohtule, kui isik soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 10 lg 2). Kohus mõistab taotleja tahet selliselt, et tema sooviks on saada õigusabi halduskohtule kaebuse koostamiseks.

Kohus märgib, et kui taotleja tahteks peaks olema ka õigusabi taotlemine enda esindamiseks haldusmenetluses vanglaga suhtlemiseks, tuleb sellesisuline riigi õigusabi taotlus esitada maakohtule (RÕS § 10 lg 3).

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

2

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

4. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus mh hindama, kas taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui jah, riigi õigusabi ei anta (RÕS § 7 lg 1 p 1). Esitatud materjalide pinnal on kohtu hinnangul kaebaja võimeline ise enda õigusi kaitsma.

5. Taotlusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et ta peab vanglas õppima puidupingi eriala. Kohtu hinnangul tuleb kaebajal esmalt pöörduda vangla poole taotlusega, mille esemeks on, et taotleja vabastataks määratu eriala õppimise kohustusest. Taotlejal on pärast vanglalt eitava vastuse saamist õigus esitada vangla tegevuse peale vaie (haldusmenetluse seadus § 71). Kui vangla jätab taotleja vaide rahuldamata, on taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule (vangistusseadus § 11 lg 5).

6. Nii vangla kui ka halduskohus on kohustatud (vaide- ja kohtu)menetluses taotlejat aitama, kui neile esitatud nõue on puudusega (HMS § 78, HKMS § 55 lg 1). Nendel organitel lasub selgitamiskohustus ja nad juhinduvad uurimispõhimõttest (HMS § 6, HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega, kui taotleja soovib vaidlustada vangla tegevust seoses õppimiskohustusega, on talle õiguslikult tagatud piisavad võimalused seda tegemaks ka ilma riigi määratud advokaadita. Ka eelnev kohtupraktika kinnitab, et üksnes asjaolu, et taotleja on kinnipeetav, ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks piisav vaidlustamaks vangla igapäevast põhitegevust.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma