1-13-700/84 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-700 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 26. jaanuari 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne U.A osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.A (isikukood XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 26. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 22. aprilli 2013. a otsusega tunnistati U.A süüdi KarS § 275 järgi ning teda on karistati 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 5. detsembri 2012 otsuse alusel mõistetud karistuse, s.o 5 aastat 1 päev võrra ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus on 5. detsember 2012.

2. Viru Maakohtu 12. jaanuari 2015. a määrusega vähendati U.A-le Viru Maakohtu 22. aprilli 2013 otsusega nr 1-13-700 mõistetud karistust nelja kuu võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 5 aastat 1 päev vangistust Tartu Maakohtu 5. detsembri 2012. a kohtuotsuse alusel.

3. Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016. a määrusega vabastati U.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 6. detsember 2017. Katseajaks määrati U.A Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud III üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja kestel kohustati U.A järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati U.A mitte tarvitama alkoholi; kohustati jätkama hariduse või eriala omandamist; asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldaja luba taotlemata; ilmuma kriminaalhooldusosakonda

2 kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates;

alluma elektroonilisele valvele 6 kuu kestel alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 4. märtsil 2016.

4. 5. jaanuaril 2017 esitati kohtule erakorraline ettekanne, milles tehakse ettepanek pöörata U.A-le mõistetud karistus täitmisele. U.A on tahtlikult rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

5. Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2017. a määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 22. aprilli 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud 2 päeva vangistust.

5.1 Kohus tuvastas, et U.A on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 9) nähtuvalt on PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik 27. novembril 2016 kella 11.44 ajal Põlva linnas Võru tn 12 indikaatorvahendiga U.A väljahingatavas õhus tuvastanud alkoholi positiivse näidu (0,32 mg/l).Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 8) nähtuvalt PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik mõõtis 27. novembril 2016 kella 11.45-11.48

ajal Põlva linnas Võru tn 12 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0009

U.A ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,31 mg/l. Arvestades

laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemuseks 0,26 mg/l. Seega on indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja süüdimõistetu enda ütlustega tõendatud, et U.A 27. novembril 2016 alkoholi tarvitas. Tarvitades käitumiskontrollile allutatuna alkoholi on U.A rikkunud temale Tartu Maakohtu 17. veebruari 2016 määrusega pandud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatut kohustust alkoholi mitte tarvitada.

5.2 Ettekande kohaselt on U.A 30. oktoobril 2016 rikkunud kohustust mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega. 30. oktoobril 2016 viibis U.A koos T.L. iga, keda on kriminaalkorras karistatud. Nimetatud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik 1. novembril 2016 U.A hoiatanud (tl 12). Asjaolu, et katseajal suhtles kriminaalkorras karistatud isikuga, ei eitanud kohtuistungil ka süüdimõistetu ise.

5.3 Ettekande kohaselt on U.A katseajal toime pannud ka liiklusseaduse rikkumise, juhtides

mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Ka nimetatud asjaolu süüdimõistetu kohtuistungil ei

eitanud. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Lõuna prefektuuri Põlva politseijaokonna 30. oktoobri 2016 otsusega ( jõustunud 15. novembril 2016) U.A karistatud LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 320 eurot. Seega tõendab karistusregistri väljatrükk, et U.A on katseajal toime pannud väärteo.

5.4 Kohus märkis, et U.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades andis kohus talle

võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõiki kohtu poolt temale pandud kohustused. U.A neid tingimusi ei ole täitnud. Kuigi ettekande kohaselt katseaja esimesel kuuel kuul, mil U.A oli allutatud elektroonilisele valvele, täitis ta temale määratud

kohustusi, ei ole ta edasise katseaja jooksul enam seda suutnud, pannes toime kaks kohustuste rikkumist. Olles ühe rikkumise eest juba kriminaalhooldusametniku poolt hoiatatud, pani U.A toime uue raske rikkumise – tarvitas alkoholi. Peale selle on U.A katseajal toime pannud ühe raske väärteo – juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Selline U.A käitumine osutab asjaolule,

et ta ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kuigi esineb ka rida U.A positiivselt

iseloomustavaid asjaolusid – ta töötab, pole olnud kontrollnõuete rikkumisi, tuleb U.A-le mõistetud karistus siiski pöörata täitmisele.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Tartu Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse U.A, kes taotleb Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2017. a määruse üle vaatamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.

3 U.A ei eita, et ta tarvitas alkoholi (27. novembril 2016 fikseeriti tal Põlva politseijaoskonnas

alkoholijoove) ning et ta juhtis autot juhtimisõiguseta. Samas ei pea ta rikkumiseks T.L. iga

suhtlemist. Ta ei olnud teadlik, et peab suhtlemiseks luba küsima kriminaalhooldajalt. Kriminaalhooldusametnik oli teadlik, et U.A suhtleb T.L. iga, ent ei öelnud kordagi, et selleks on vaja taotleda kirjalikku luba. U.A on töökoht ning riigi ees kohustused ning ta ei ole toime pannud ühtegi uut kuritegu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

7.1 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75

lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele.

7.2 U.A on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Viru Maakohtu 17. veebruari 2016 a määrusega. Tema katseaeg algas 4. veebruaril 2016. a ja lõppeks 6. detsembril 2017. Seega on U.A-le määratud käitumiskontroll kuni katseaja lõpuni, mistõttu seda pikendada ei saa.

7.3 Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ka U.A-le täiendavate kohustuste määramist.

Tingimisi ennetähtaegse vabastamise määruses on loetletud 4 lisakohustust, millest kahte on U.A tahtlikult rikkunud. U.A ennetähtaegse vabastamise määrusest nähtub, et ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, nagu näiteks „Eluviisitreening“ kahel korral, „Viha juhtimine“, „Equip“ ning ta on olnud ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning osalenud sõltlastele suunatud tugigrupi

töös. Seega on U.A olemas teadmised sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning sõltuvusainetest vabanemiseks. Küll aga näitab alkoholikeelu rikkumine, et ei varasemalt omandatud teadmised ega karistushirm, ole piisavaks ajendiks U.A-le, et hoiduda alkoholi tarvitamisest.

U.A on ka varem olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus. Ringkonnakohtul puudub

veendumus, et täiendavate kohustuste panemise korral U.A suudaks neid täita ning läbida katseaeg edukalt.

7.4 U.A on toime pannud teisegi rikkumise – nimelt on ta rikkunud keeldu suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega. U.A väiteid sellest, et ta ei teadnud, et peab

kriminaalhooldajalt selleks enne luba taotlema, peab ringkonnakohus paljasõnalisteks. Sellist kohustust on U.A-le selgitatud Viru Maakohtu 17. veebruari 2016. a määruses, millega süüdlane

vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et U.A-ga on registreerimistel vesteldud kohustuste täitmise olulisusest ja nende mittetäitmisega kaasneda võivatest tagajärgedest. Seega oli U.A igati teadlik sellest, et kohustuste rikkumise korral võib kohus pöörata kandmata jäänud karistuse täitmisele.

8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau