4-16-4772/37 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-4772

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-4772 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2017. a määrus, millega jäeti rahuldamata süüdlase Kristo Kolesovi taotlus Pärnu Maakohtu 25. augusti 2016. a otsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks ja ositi kandmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane Kristo Kolesov (isikukood 39212040210), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2017. a määrus muutmata ja Kristo Kolesovi määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 25. augusti 2016. a otsusega karistati Kristo Kolesovit liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi arestiga kümme päeva. K. Kolesovit kohustati ilmuma aresti kandmiseks 26. septembril 2016 kell 10.00 Põhja prefektuuri arestimajja. Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2016. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega K. Kolesov kohustati ilmuma arestimajja 26. septembril 2016 ja määrati arest kandmisele ositi, vähemalt kahe päeva kaupa. Karistuse kandmise lõplikuks tähtajaks määrati 5. detsember 2016. K. Kolesov ei ilmunud karistuse

4-16-4772

2(3) kandmisele kohtuotsuses märgitud kuupäevaks ega esitanud taotlust aresti kandmise tähtaja pikendamiseks. 2. Pärnu Maakohtu 7. detsembri 2016. a määrusega otsustati kohaldada K. Kolesovi suhtes alates tabamisest sundtoomist Põhja prefektuuri arestimajja karistuse kandmiseks. Põhja prefektuuri kohtule edastatud andmete kohaselt pole õnnestunud isikut tabada ei kohtuotsusesse märgitud elukoha aadressil ega muudes teadaolevates viibimiskohtades. 3. K. Kolesov esitas Pärnu Maakohtule 31. jaanuaril 2017 taotluse talle mõistetud aresti kandmise tähtaja pikendamiseks ja aresti kandmiseks ositi. Süüdlase selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik aresti ära kanda tööülesannetega hõivatuse tõttu. Samas kinnitas K. Kolesov, et ei hoia karistuse täitmisest kõrvale ja soovib aresti ära kanda. 4. Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2017. a otsusega jäeti süüdlase taotlus rahuldamata, kohustades isikut ilmuma viivitamatult aresti kandmisele. Maakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 4.1. VTMS § 209 lg 1 sätestab, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata. 4.2. Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2016. a otsusega võimaldati K. Kolesovil ära kanda talle mõistetud arest ositi, s.o vähemalt kahe päeva kaupa, kuid süüdlane ei täitnud kohtuotsust, suhtudes ükskõikselt temale pandud kohustustesse. Seda ilmestab ka asjaolu, et K. Kolesov esitas kohtule aresti täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse alles siis, kui politsei hakkas teda taga otsima. Seejuures ei ole õnnestunud isikut tabada kohtule esitatud elukoha aadressil. Eeltoodu viitab sellele, et K. Kolesov on tahtlikult hoidunud kõrvale aresti kandmisest ja kohtul puudub veendumus, et edaspidi asub süüdlane vabatahtlikult aresti kandma. 4.3. K. Kolesov ei too oma taotluses välja asjaolusid, mis takistasid tal täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti ega esita selle kohta tõendeid. Paljasõnaline väide, et karistuse täitmine osutus võimatuks tööalaste kohustuste tõttu, ei tingi taotluse rahuldamist. K. Kolesov teadis ka väärteo toimepanemise ajal, et tal on töökoht, kuid see ei takistanud tal süütegu toimepanemast. Aresti kandmise tähtaeg oli 5. detsember 2016 ehk K. Kolesovil oli piisavalt aega, et korraldada töökohustuste täitmine viisil, mis võimaldaks karistuse kandmist. MÄÄRUSKAEBUS 5. Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdlane K. Kolesov, kes palub aresti kandmise tähtaja edasilükkamist ja määratud aresti kandmist ositi, s.o kahe päeva kaupa. Süüdlane selgitab, et aresti kandmine järjest ei ole võimalik tööalaste kohustuste tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et K. Kolesovi määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks, põhjendades seda järgmiselt. 6.1. VTMS § 209 lg 1 kohaselt teeb aresti täitmisele pööramise edasilükkamise otsustuse lahendit täitmisele pöörav kohus. Analoogselt KrMS §-ga 415 on tegemist reeglina ühekordse toiminguga, s.o otsuse täitmist ei lükata edasi korduvalt. VTMS § 212 lg 1 küll näeb ette, et 17. peatükis

4-16-4772

3(3) reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses, kuid aresti täitmisele pööramise edasilükkamine on üheselt reguleeritud VTMS § 209 lg-s 1. 6.2. Samuti märgib ringkonnakohus, et süüdlase selgitused selle kohta, et tal ei olnud võimalik aresti ära kanda Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2016. a otsusega määratud tähtajaks, on paljasõnalised ja nende kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Tööalase hõivatusega ei saa õigustada kohtu määratud karistuse täitmata jätmist. K. Kolesovile oli määratud aresti kandmiseks kahe kuu pikkune tähtaeg, mis võimaldanuks süüdlasel korraldada tööalaste kohustuste täitmine viisil, mis tagaks karistuse kandmist. Mõistetud karistus peab avaldama nii üldkui ka eripreventiivset mõju ega pea olema isiku jaoks mugav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et isiku käitumine viitab kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise soovile. Muu hulgas ei ole politseil osutunud võimalikuks tabada süüdlast tema esitatud elukoha aadressil ja tema tegelik asukoht on teadmata. 7. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 alusel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 1. veebruari 2017. a määruse muutmata ja süüdlase määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/